Obsah (7)

§ 70§ 371§ 372§ 150§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025; Viljandi Tsiviilasja number 2-25-117021 Tsiviilasi Bondora AS hagi väljamõistmi

) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

1. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-
2. jaos sätestatud korras. Arvestades hageja nõuet ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et hageja esitas kostja vastu hagi tarbijaga sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise liitumislepingust ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva nõude rahuldamiseks. Niisugune nõue kuulub määruse art 17 lg 1 p b kohaldamisalasse. Määruse art 18 lg 2 järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt on pädev ka liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub.
3. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu
4. detsembri
5. a määrus nr 44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav.
6. Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kostja näol on tegemist Läti kodanikuga. Eesti rahvastikuregistri andmetel elas kostja 06.01.2025 - 09.02.2025 aadressil XXX, Eesti. Perioodil 10.02.2025 - 10.08.2025 oli kostja aadressiks ainult riigi täpsusega Eesti. Alates
7. augustist 2025 kostja rahvastikuregistri kohaselt Eestis elukohta ei ole. Samuti on rahvastikuregistris märgitud kostja olekuks - arhiivis. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kostja perioodil 18.07.2024 - 28.02.2025 ettevõttes XXX. Peale seda kostja Eestis töökohta omanud ei ole. Kostjal puudub Eestis kinnisvara. Kohus on teinud käesoleva tsiviilasja raames ka päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kelle vastuse kohaselt esitas kostja 07.01.2025 elamisloakaardi taotlemisel oma elukohaks XXX. Täpsemat infot kostja praeguse elu- või viibimiskoha osas Politsei- ja Piirivalveametil ei olnud. Politsei- ja Piirivalveamet edastas kohtule ka telefoni nr ja e-posti aadressi, mis kattuvad juba registris olevate kontaktandmetega. Kohus on kõik registris olevad telefoninumbrid läbihelistanud, kuid kostjaga kontakti saada ei ole õnnestunud, seega ei ole saanud ka kostja kinnitada, et on nõus Eesti kohtualluvusega. Kostja teadaolevatele e-posti aadressidele saadetud e-kirjadele ei ole kostja reageerinud juba maksekäsumenetluses.
8. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Antud juhul kohaldub välismaise elemendi esinemise tõttu Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2, mille järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Suure tõenäosusega on kostja elukoht Läti Vabariigis. Kostja ei ole nõustunud Eesti kohtualluvusega. 8.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 371lg 1 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 168

lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik