Obsah (9)

§ 314§ 407§ 444§ 468§ 162§ 175§ 144§ 172§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-111439 Tsiviilasi Aktiva F

§ 3141 lg 2 alusel 10.

oktoobril

1. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
2. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). 2
2. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,63%% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Hageja on märkinud, et esialgne võlausaldaja on lepingu sõlmimisel laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Lepingule eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt Samm Mets OÜ, keskmine töötasu suurus oli 2187 eurot 37 senti. Laenukohustused Swedbanki ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid. Swedbank võttis krediidivõimelisuse hindamise aluseks ka kostja krediidikohustuse Mogo OÜ ees igakuise maksega 214 eurot 66 senti. Teisi kohustusi kliendil ei olnud. Creditinfo aktiivseid maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja sissetulek keskmiselt 2187 eurot kuus ning igakuised laenukohustused ca 215 eurot. Kuigi kostjal oli laenu võtmise hetkel kolm alaealisest ülalpeetavat, siis arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi, ei ole esialgne võlausaldaja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning kostja oli võimeline enda poolt võetud kohustusi täitma. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi. 7.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 957,64 eurot. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse 3 kulude hüvitamist

§ 4842

sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, hagi kohtusse esitamiseks ja hagiavalduse täiendamiseks 5 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud sellises ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, volikiri, menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on kohtule küll esitanud

1. juulil 2023,
2. jaanuaril 2024 ja
3. septembril 2025 haginõuet põhjendavaid menetlusdokumente, kuid samas oli hagejal võimalik esitada kohtule koheselt nõuetekohane hagiavaldus. Hagejal on menetluses lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta hagi esitab. Seega oli hagejal võimalik valmistada oma nõue ette selliselt, et menetluses ei kuluks aega hageja dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisele ja dokumentide kogumisele, mida hagejal endal oli tegelikult võimalik esitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud 5 tunni ja 40 minuti ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on korrektse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 620 eurot (riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4