← Eesti

2-23-13347/18

Obsah (5)§ 633§ 187§ 459§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-13347 2. oktoober 2025, Narva Kohtuasi N L, S L hagi B B vastu elatis

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-23-13347 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

  1. N L (hageja I) ja S L (hageja II) esitasid
  2. septembril 2023 Viru Maakohtule hagi B B (kostja) vastu N L, S L hagi B B vastu elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes ning taotluse hagi tagamiseks. Hagejate nõue on vabastada hagejaid Viru Maakohtu 19.02.
  3. a otsusega nr 2-19-19339 kostja kasuks väljamõistetud elatise tasumisest alates hagi esitamisest. Peatada hagi arutamise ajaks (kuni käesolevas asjas tehtud lõppkohtulahendi jõustumiseni) Narva kohtutäituri Andrei Kreki menetletavad täitemenetlused 066/2021/882 ja 066/2021/
  4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejad kostja vanavanemateks. Kostja isa on J L, kes on hagejate poeg. Kostja isalt mõistei Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsusega nr 2-15-17109 välja elatis kostja kasuks igakuise elatusrahana ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäärast. Kuna kostja isa ei täitnud kohtuotsust vabatahtlikult, algatati
  7. märtsil 2017 täitemenetlus. Alates täitemenetluse alustamisest ei ole kohtutäituril õnnestunud lapse isalt elatusraha sisse nõuda. Alates Viru Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsuse jõustumisest on J L maksnud hagejale otse 100 eurot
  10. mail 2018, 100 eurot
  11. juunil 2018, 200 eurot
  12. juulil 2018 ja 50 eurot
  13. septembril
  15. veebruari
  16. a otsusega nr 2-19-19339 mõisteti hagejalt I kostja kasuks välja 30 eurot alates
  17. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni
  18. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud) ja hagejalt II igakuise elatusrahana 103 eurot 50 senti alates
  19. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni
  20. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud). Hagejad täidavad otsust nõuetekohaselt. Võrreldes ajaga, mil tehti kohtuotsus asjas nr 2-19-19339, on olukord muutunud. Kostja isa on asunud elatise tasumise kohustuse täitmisele ja tasub elatise kostjale. Hagejad said pensionivanuseks ja nende sissetulek on oluliselt vähenenud. N L on pensionär. S L käesoleval ajal töötab, kuid nelja kuu pärast lõpetatakse tema töösuhe seoses pensionivanuse saavutamisega ja S L sissetulekuks jääb üksnes pension. Kohus lähtus asjas 2-19-19339 otsuse tegemisel sellest, et S L teenib piisavad rahavahendid asenduskohustuse täitmiseks. Kuid lähiajal peab vanavanemate perekonna majanduslik olukord muutuma halvemaks ja ebamääraselt kahjustab elatise tasumine hagejate huve. Seoses sellega, et kostja isa täidab elatise tasumise kohustust Viru Maakohtu
  21. veebruari
  22. a otsuse nr 2-15-17109 alusel algatatud täitemenetluses, siis langes asenduskohustuse täitmise alus ära.
  23. Kohus
  24. septembri
  25. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  27. oktoobri
  28. a määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-13347
  1. Hagi vastuses teatas kostja, et asja tuleb lahendada kohtu äranägimisel. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt vastab tegelikkusele, et lapse isa teeb ülekandeid erinevas suuruses kohtutäituri Krista Järveti vahedusel. Kostja leiab aga, et lapse isa poolt lapse kasuks teostatud ülekandeid ei anna alust kostja vanemate ülalpidamiskohustuste vabastamiseks. Lapse isal on suur elatise võlgnevus (just selle põhjusel oli ülalpidamiskohustus asendatud). Praeguseks kantakse lapse isa poolt tehtud ülekandeid kohtutäituri poolt elatise võlgnevuse kustutamiseks. See, et lapse isa kustutab oma elatisevõlgnevus lapse ees, ei vabasta lapse isa vanemaid ülalpidamiskohustuse täitmisest asenduskohustusena. Kostja palub arvestada, et kostja on alaealine laps, kelle vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust mitmed aastad ja kelle ees on suur elatise võlg. Lapse parimad huvid peavad olema esikohal. Ülaltoodu alusel ei näe kostja perspektiivi hagi rahuldamiseks hagiavalduses esitatud asjaolude alusel.
  2. Hagi vastuse kohase hagejate seisukoha järgi võtab kostja omaks, et käesoleval ajal täidab lapse isa elatise tasumise kohustuse (kuusjuures ei oma tähtsust kas otseselt kostjale või kohtutäituri kaudu). Küll aga kostja leiab hagi perspektiivituks põhjusel, et lapse isal on olemas elatise võlg. Hageja ei ole kostja vastuväitega nõus. Asenduskohustuse eesmärk on tagada lapsele jooksva elatise tasumist. Asenduskohustus ei kehti võlga osas. Kuna kostja võtab omaks, et lapse isa täidab jooksva ülalpidamise kohustuse, siis hagi kuulub rahuldamisele vähemalt vastuses hagiavalduse omaks võetud asjaolude pinnalt.
  3. Hagejad esitasid
  4. juunil 2025 nõude täpsustuse, et vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Kohus
  6. juuni
  7. a määruses palus hagejatel muuhulgas täiendada hagi nõude. Kohus selgitas hagejatele, et hagiavalduse kohaselt alustati hagejate vastu elatise tasumise kohustuse täitmiseks täitemenetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahend täitedokument, mida saab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täita. Kohtutäitur lõpetab TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse mh juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on määratud sundtäitmine lõpetada. Hagejad pole sundtäitmise lõpetamise nõuet esitanud. Seega ei oleks kohtutäituril alust lõpetada hagejate suhtes algatatud täitemenetlus ja hagejad võivad mitte saavutada oma taotletavaid eesmärke. Kohus tegi hagejatele ettepaneku täiendada hagi nõuet tulenevalt TMS § 48 lg 4 sätestatust.
  8. Hagejad esitasid kohtule
  9. juunil 2025 hagi nõude täpsustamise. Hagejad paluvad vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni kohtuotsuse jõustumise ajast alates ning lõpetada hagejate N L, isikukood XXX, ja S L, isikukood XXX, suhtes sundtäitmine Viru Maakohtu 19.02.
  10. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-19-
  12. Kohus
  13. augusti
  14. a kirjaga teatas menetlusosalistele, et võtab menetlusse täpsustatud nõuded ja menetleb edasi hagi
  15. juuni
  16. a dokumendis esitatud nõuetes ning andis kostjale tähtaja hagejate täpsustatud nõuetele kirjaliku vastuse esitamiseks.
  17. Kostja hinnangul puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Kohtutäituri Krista Järvet menetluses on täitmisel Viru Maakohtu 11.02.
  18. a otsus nr 2-15-17109 elatise lapse B, sünd. XXX 3
(6)Tsiviilasi nr 2-23-13347 väljamõistmiseks J L. Antud asja raames nõutakse ainult elatise võlgnevust J L, kuna jooksva elatise tasumise kohustus oli 19.02.
  1. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-19339 asendatud ning jooksva elatise tasumise kohustus on N L ja S L. Kuna hagejad ei tasunud elatist asenduskohustusena, nende suhtes oli ka alustatud täitemenetlus jooksva elatise sissenõudmiseks 19.02.
  2. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-
  3. Vaidlus puudub selle üle, et lapse isa J L asus elatist tasuma, kuid see ei ole alus hagejaid elatise tasumisest vabastamiseks. J L tasub elatise võlga kohtutäituri Krista Järveti elatise täitmisasjas ning elatise võlg ei ole siiamaani kustutatud. J. L elatise võlg moodustab 14 542 eurot. Hagejatel on jooksva elatise tasumise kohustus. Et J. L tasub oma võlgnevus, ei puuduta hagejate jooksva elatise tasumise kohustust, mis oli kantud nendele 19.02.
  4. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-19-
  6. Kohus
  7. augusti
  8. a määrusega määras vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses ning teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada. Hagejate nõue on vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni kohtuotsuse jõustumisest alates ning lõpetada hagejate N L, isikukood XXX, ja S L, isikukood XXX, suhtes sundtäitmine Viru Maakohtu 19.02.

  1. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-19-
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et: - Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega nr 2-15-17109 mõisteti kostja isalt J L välja elatis kostja kasuks igakuise elatusrahana ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäärast; - kostja isa elatist ei tasunud ja kohtutäitur Krista Järvet alustas täiteasja nr 167/2017/373; - Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsusega nr 2-19-19339 mõisteti hagejalt I kostja kasuks välja elatusraha asenduskohustusena 30 eurot alates
  7. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni
  8. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud) ja hagejalt II igakuise elatusraha asenduskohustusena 103 eurot 50 senti alates
  9. detsembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni
  10. jaanuarini 2033 (kaasa arvatud); - hagejad on kostja isa J L poolsed vanavanemad; - hagejate suhtes on Narva kohtutäitur Andrei Krek alustanud täitemenetlused 066/2021/880 ja 066/2021/
  11. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 1 järgi kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-23-13347 Hagejad põhjendavad oma nõuded asjaoluga, et võrreldes ajaga, mil tehti kohtuotsuse asjas 2-1919339, olukord on muutunud. Kostja isa on asunud elatise tasumise kohustuse täitmisele ja tasub elatise kostjale. Hagejad said pensionivanuseks ja nende sissetulek on oluliselt vähenenud.

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Narva kohtutäituri Krista Järveti

  1. augusti
  2. a õiendi nr 47 (dtl 110) järgi on täitemenetluse nr 167/2017/373 käigus võlgnik maksnud elatist kogusummas 14 992,69 eurot, millest 246 eurot on kantud üle elatisabi nõude rahuldamiseks Riigi kasuks ning 14 746,69 eurot elatisenõude katteks. Seisuga 01.08.2025 on elatise võlgnevus 14 542,00 eurot, sealhulgas elatisabi nõue Riigi kasuks summas 6205 eurot. Täitemenetluse käigus tehtud elatise väljamaksete (dtl 111) tabelist nähtub, et ajavahemikul 17.02.2023 – 14.07.2025 tasus kostja isa J L elatist kogusummas 14 552,69 eurot. Tabelist nähtub ka, et maksed on tehtud küll erinevas suuruses, aga iga kuu. PKS § 106 lg-s 2 ettenähtud vanavanemate ülalpidamiskohustus on asenduskohustus, mis tekib üksnes sel juhul kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kohtu hinnangul on kohtutäituri K. Järveti õiendiga leidnud tõendamist, et kostja isalt on täitemenetluse kaudu võimalik elatist saada ja ta on ajavahemikul 17.02.2023 – 14.07.2025 vähendanud oluliselt varasemat võlga. Seega ei ole enam alust järeldada, et isalt ei oleks võimalik ülalpidamist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Ülaltooduga on tõendatud, et asjaolud, mille alusel hagejatelt elatis asenduskohustusena välja mõisteti, muutunud ja PKS § 106 lg-s 2 ettenähtud asenduskohustuse korras elatise väljamõistmise alus on ära langenud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagejate nõude vähendada nende ülalpidamiskohustust 0 euroni kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole asjakohased ja jätab need tähelepanuta. Hagi esitamise lisapõhjuseks on hagejad esitanud asjaolu, et N L on pensionär. S L hagi esitamise ajal töötas, kuid nelja kuu pärast lõpetatakse tema töösuhte seoses pensionvanuse saavutamisega ja S L sissetulekuks jääb üksnes pension. Kuna hagejad jätsid oma väidete kohta tõendeid esitamata, ei käsitle kohus neid otsuse tegemisel, kuna need ei ole tõendatud. Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus nr 2-19-19339 on täitedokument tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1 mille kohaselt on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahend täitedokument, mida saab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täita. Kohtutäitur lõpetab TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse mh juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on määratud sundtäitmine lõpetada. Hagejate eesmärkide saavutamiseks (asenduskohustusest vabanemiseks) peab kohtutäituril olema alus lõpetada hagejate suhtes algatatud täitemenetlust. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-23-13347 Seega on põhjendatud ja kohus rahuldab hagejate nõude lõpetada nende suhtes sundtäitmine Viru Maakohtu 19.02.
  1. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-19-
  2. Kõige eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi täies ulatuses. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.