← Eesti

4-25-2850/13

Obsah (6)§ 12§ 16§ 56§ 57§ 58§ 50

Väärteoasi nr 4-25-2850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 30. september 2025. a Väärteoasja number 4-25-2850 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Margot

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

Andrei Butkevitš on pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olles varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud, pidas Andrei Butkevitš võimalikuks, et pärast alkoholi tarvitamist autot juhtima asudes paneb ta toime süüteo.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
  2. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
  2. Kohtuvälise menetleja otsusega on Andrei Butkevitšile määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

  1. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist. Andrei Butkevitš selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema elu. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks ilmselt seda, et ta kaotab töö.
  2. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning

§ 50

lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

  1. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada tööelu ja ta ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.
  2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et inimene, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei ole Andrei Butkevitši puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus joobes juhtimise eest. Vaatamata aga eelnevatele rikkumistele ei ole Andrei Butkevitš hakanud seadusekuulekamalt käituma.
  3. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud rikkumises on suur. Andrei Butkevitši väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,64 mg/l, jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku ülemise piiri lähedale, kuivõrd mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada kõigile turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Andrei Butkevitš on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise.
  4. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Andrei Butkevitši süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatult määratud Andrei Butkevitšile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning Andrei Butkevitši kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.