← Eesti

3-25-2082/11

Obsah (4)§ 44§ 121§ 4§ 20

KOHTUMÄÄRUS 9ohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2082 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Z.T esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, C. Z.T ja kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda tee 10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond. Kaebaja elab kõnealuses majas alates 3-25-2082 20.08.
  2. Kaebaja esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus vormistada Lännekalda tee 10 elumaja kaebaja omandisse.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vaidlustatava haldusakti ja tõendite esitamine, kahju hüvitamise nõude täpsustamine ja sellega seonduvalt riigilõivu tasumine) 15-päevase tähtaja.
  4. Z.T selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018˗2025 moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise seadust, pärimisseadust ja KarS §-i
  5. Kaebaja palub kohtul määrata moraalse kahju hüvitis omal äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025 vastuse nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõudes kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal elavad, ning nõudes võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kuivõrd praegusel juhul ei näe seadus ette võimalust esitada kaebust teise isiku õiguse kaitseks, ei saa kaebaja esitada kaebust teiste Lännekalda 10 majas elavate isikute eest, vaid üksnes iseenda subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille kaitseks Viimsi valla vastu elumaja omandi vormistamiseks kohustamise nõuet esitada. Viimsi Vallavalitsuse 19.06.2025 vastuses on märgitud, et kaebaja elukohaandmed on muudetud vastavalt kaebaja 04.06.2025 avaldusele. Seoses kaebaja nõudega vormistada elumaja osa aadressil Lännekalda tee 10 kaebaja omandisse, märgib Viimsi Vallavalitsus, et kõnealuse menetlusega tegeleb Maa- ja Ruumiamet. Maareformi seaduse § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa- ja Ruumiamet. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda maa erastamise menetluse läbiviimist ja omandi vormistamist Viimsi Vallavalitsuselt. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks vormistada Lännekalda tee 10 elumaja osa kaebaja nimele ning kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kriminaal(kohtu)menetlusele on ette nähtud teistsugune menetluskord – kriminaalmenetlust viivad läbi prokuratuur ja uurimisasutused ning kriminaalasju lahendavaks kohtuks on maakohus. Kui kaebaja soovib Viimsi Vallavalitsuse kohta esitada kuriteoteadet, tuleb see esitada uurimisasutusele (Politseija Piirivalveamet) või prokuratuurile. Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine, tagastab kohus vastava nõude

§ 121lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Z.T palub 24.07.2025 määruskaebuses halduskohtu 21.07.2025 määrus tühistada. Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetlus halduskohtu 21.07.2025 määruse teinud kohtuniku suhtes. Halduskohtu 21.07.2025 määrus on koostatud haldusasjade nr 3-21-506 ja 3-23-1020 lahendanud kohtuniku T. Nurmi kaitseks, samuti 21.05.2025 määruse nr 3-25-1346 2

(4)3-25-2082 kaitseks. Kohtunik ei ole 21.07.2025 määruses põhjendanud, mis alus on Viimsi Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik faktid kaebuses välja toonud. Halduskohus ei kaasanud haldusasja lahendamisesse kolmandate isikutena Q ega C. Z.T-d. Kaebaja palub nad haldusasja menetlusse kaasata.
  1. Viimsi vald palub 19.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Samasisuline vaidlus on juba kohtulikult lahendatud. Lännekalda tee 10 ja 7 erastamismenetluse üle on varem peetud mitmeid kohtuvaidlusi, millele ka kaebaja viitab. Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2022 otsus nr 3-21-506 kinnitab, et Viimsi Vallavalitsuse tegevus Lännekalda tee 10 ja 7 erastamismenetluses on olnud seaduslik ja vastustaja ei ole otsuste tegemisel põhjendamatult viivitanud. Pelgalt elumajas elamine ei anna õigust selle elumaja omandamiseks. Kolmandate isikute kaasamine ei olnud vajalik, kuna nende õigusi ei rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Q ja C. Z.T. Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab

§ 20lgs 1 sätestatud tingimustele.

Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu halveneda. Kuna kaebus kuulub nõudes kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal elavad, ning nõudes võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel, tagastamisele, siis puudub kohtulahendi mõju Q ja C. Z.T õigustele ja kohustustele. Seetõttu jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata. 8.

§ 44lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks.

Kohtupraktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ‒ põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Halduskohus selgitas 21.07.2025 määruses kaebajale õigesti, et maa erastamist reguleerib maareformi seadus ning sama seaduse § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa- ja Ruumiamet. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda maa erastamise menetluse läbiviimist ja omandi vormistamist Viimsi Vallavalitsuselt. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks vormistama Lännekalda tee 10 elumaja osa kaebaja nimele ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9. Halduskohus tagastas õiguspäraselt

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu kaebaja taotluse Viimsi Vallavalitsuse Kar

S § 49 alusel vastutusele võtmiseks. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlusega

§ 4

lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda reguleerib KrMS. Kriminaalmenetlust viivad läbi prokuratuur ja uurimisasutused ning kriminaalasju lahendavaks kohtuks on maakohus. Viimsi Vallavalitsuse tegevusele on kaebajal võimalik esitada kuriteoteade Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile. 10. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese 3

(4)3-25-2082 astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (kohtute seaduse § 91 lg 2). Määruskaebust läbi vaataval ringkonnakohtu koosseisul selline õigus puudub. 11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.