3-25-2149/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2149 Haldusasi K.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. aprilli
3. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja K.W , esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
4. novembri
5. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus K.W määruskaebus RESOLUTSIOON
6. Jätta K.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7. novembri
8. a määrus muutmata.
9. Avaldatavas lahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.04.2025 otsusega nr 12401260042-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (punkt 1) ning lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel taotluse tagasi (punkt 2), kohustas kaebajat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 alusel lahkuma Venemaa Föderatsiooni ja lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (punkt 3) ning kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks (punkt 4).
11. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2025 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks. 3-25-2149
12. Kaebaja esitas 01.10.2025 esialgse õiguskaitse taotluse peatada PPA lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajat ohustab Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), sh kaks ametnikku, kes on varem kasutanud piinamist ja fabritseerinud kriminaalasju. Kaebaja esitas FSB-le kaebused nimetatud inimeste kohta, kuid FSB hinnangul oli tegemist FSB diskrediteerimisega. Lisaks ohustavad kaebajat Dagestani kuritegeliku grupeeringu liikmed. Kaebajale määratud esindaja ei tegutse kaebaja huvides, mistõttu soovib kaebaja viibida oma kohtuasja arutamise juures.
13. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.
14. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus leidis otsuses, et kaebaja suhtes on käimas Venemaal kriminaalmenetlus, kus kaebajat süüdistatakse röövpüügis ning väljapressimises. Kohtule ei nähtunud asjaolusid, mille tõttu oleks ilmselgelt pidanud leidma, et need kriminaalasjad on fabritseeritud ning kaebaja pole talle süüks pandud tegusid toime pannud. Vaidlustatud PPA otsus oli erakordselt põhjalik. Kuigi antud juhul ei saa väita, et kaebaja apellatsioonkaebusel eduväljavaated igal juhul puuduksid, siis on need sedavõrd vähesed, et jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 2) avalikes huvides on õigustatud isiku tagasisaatmine päritoluriiki, kui tema Eestis viibimine ohustab avalikku korda. PPA on vaidlustatud otsuses piisavalt tõendanud, et kaebajal on Venemaal pooleli kriminaalmenetlus, kus teda süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kaebaja ise eelnevat ei vaidlusta, samuti kinnitavad ühendusse kuulumist tõendid. Seega kujutab kaebaja oma kuritegeliku tausta tõttu ohtu avalikule korrale. Lisaks ei ole vaidlust, et kaebaja on endine FSB töötaja. Praegust poliitilist olukorda arvestades puudub kindlus, et kaebajast ei tulene ohtu ka Eesti julgeolekule. Arvestades kaebaja kuritegelikku tausta, ei saa välistada, et kaebajat võidakse kallutada tegema FSB-ga koostööd, sh Eesti riigi vastast luuretööd tema vastu algatatud kriminaalasjast vabanemiseks; 3) kaebajat esindab advokaat, kes saab kaebaja huvide eest seista edasises kohtumenetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kriminaalmenetlust alustati selleks, et kaebajat survestada; 2) kuigi kaebajat esindab advokaat, siis pole advokaat tõendiallikas. Ta võidakse vahistada ja ta ei saa kohtumenetluses osaleda; 3) avalikku huvi ei kahjusta see, kui kaebaja saab Eestis viibida. Kaebaja soovib viibida enda asja arutamise juures. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). 2