KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2075 Haldusasi Politseija Piirivalveame

) § 36 1 lg 2 p-de 1˗6 alusel. PPA võttis 23.06.2025 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12506230002 vastu. 2. PPA esitas 23.06.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse N.M-i (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 36

2 lg 1 ning

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas 24.06.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa N.M-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 24.08.2025 või kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni.

1. N.M esitas Tallinna Ringkonnakohtusse 01.07.2025 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.06.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2075 muutmata.
2. 01.07.2025 esitas isik mobiilirakenduse WhatsApp vahendusel fotod N.M-i nimele väljastatud Itaalia elamisloakaardist I04476977 kehtivusega 21.05.213-21.05.2015 ning Itaalia isikutunnistusest AU4477305 kehtivusega 31.05.2013-14.10.
3. 09.07.2025 esitas PPA Itaaliale kiireloomulise tagasivõtupalve Dublini III määruse art 12

§ 36

2 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 36

1 lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361 lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 21.08.2025 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil selgitas isik vandeadvokaadist esindaja kaudu, et taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei ole ei Eestis ega teistes riikides politsei eest põgenenud, puudutatud isiku liikumist erinevate riikide vahel ei saa pidada põgenemiseks, puudutatud isiku käitumisele kinnipidamiskeskuses ei ole etteheiteid ja puudutatud isik ei ole ka enda kohta andmeid varjanud. PPA ei ole kohtule esitanud ühtegi fakti, mis puudutatud isiku põgenemisohtu tõendaks. Puudutatud isik on välja toonud, et soovib naasta Itaaliasse. PPA peaks jätkama suhtlemist Itaalia politseiga, sest asjaolu, et PPA ei ole esitanud Itaaliale vajalikke dokumente, ei tohiks kaasa tuua puudutatud isiku kinnipidamist Eestis. Puudutatud isikul on algatatud rahvusvahelise kaitse menetlus Itaalias ja puudutatud isikul oli kuni aastani 2023 kehtiv isikutunnistus ja seetõttu peaks olema Itaalia see, kes puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust menetleks. Puudutatud isik tuleks saata Itaaliasse. Puudutatud isik toob välja, et on Itaalias elanud juba aastast 2007 ja tal on seal nii ettevõte kui ka kümne aastane laps. Puudutatud isik on enda sõnul töötanud neli ja pool aastat põgenike vastuvõtukohas tõlgina ja teab, kuidas rahvusvahelise kaitse menetlus käib, kuid Eestis pandi ta vangi, mis on ebaõiglane. Puudutatud isik tõi välja, et tal pole seoseid Eestiga. Tema eest vastutav peab olema see Euroopa Liidu riik, kus ta esimest korda registreeritakse. Samas puudutatud isikul puudub Itaalias elamisluba, sest ta ei maksnud seal enda sõnul vajalikke makse ja ta pandi musta nimekirja. Soomes tal samuti elamisluba pole seetõttu, et Soomes võimul olevad inimesed on puudutatud isiku sõnul migratsiooni vastu. Eestist Iirimaale soovis ta minna puhkusele. Puudutatud isik on omal sõnul aastate jooksul mitmel korral Marokot külastanud. Samas aastast 2011 on puudutatud isiku sõnul tema elu Marokos ohustatud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses kindlaks tehtud asjaoludest.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

§ 362

lg 5 kohaselt pikendab halduskohus

§ 36

2 lg 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad

§ 36

1 lg 2 sätestatud alus ja lg 1 sätestatud põhimõte.

§ 362

lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning 3 kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Taotlusest selgub, et puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseni on vajalik, kuna puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA on alates taotluse vastu võtmisest tegelenud asjaolude välja selgitamisega, sh kas mõni teine liikmesriik vastutab isiku taotluse läbivaatamise eest. PPA-l on vaja läbi viia vestlus, sellele vastav päritoluriigi analüüs ja neid on vaja omavahel võrrelda. Vestlus on planeeritud 21.08.2025 kell 13.30. Rahvusvahelise kaitse menetleja peab

§ 18

lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid.

§ 18

lg 2 kohaselt tuleb PPA-l kontrollida esitatud tõendite ja teiste asjaolude, sh puudutatud isiku, väidete õigsust. Lisaks

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA selgitas oma taotluses, et puudutatud isik ei täitnud Soome koostatud lahkumisettekirjutust, ei esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotlust, oli end Eestis varjanud vähemalt 1 kuu ja üritas reisida Iirimaale turismi eesmärgil, milles kasutas võltsitud reisidokumendi. Puudutatud isik peeti kinni kell 15:30 VSS § 15 lg 1 alusel illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui puudutatud isikule selgitati, et Eestis on ta illegaal ja kuulub väljasaatmisele Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas puudutatud isik kell 21:23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Ka Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgile võib viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset. Ajavahemiku pikkus piiril kinni pidamise ja rahvusvahelise kaitse saamise vormikohase taotluse esitamise vahel võiks teatud juhtudel viidata sellele, et varjupaigataotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Näiteks on kinnipidamine põhjendatud, kui isik peeti kinni kl 10.02 ning ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse samal päeval kl 15.30-17.21 korraldatud küsitluse käigus, milles PPA asus teda ära kuulama lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-23-2232 p 23, nr 3-19-415 p 13). Märkimisväärne on ka asjaolu, et puudutatud isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid vaid need tulid biomeetrilise päringu tulemusena vastuseks. Oluline on ka puudutatud isiku selgitus, et isik kavatses taotleda rahvusvahelist kaitset pärast Dublini puhkust.

§ 18

1 lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole isiku puhul ületatud. 9. Haldusasjas nr 3-25-2075 on varasemalt leidnud tõendamist, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht ja asjaolud ei ole käesoleva taotluse esitamise ajaks muutunud selliselt, et põgenemisohtu välistada. VSS § 68 p 1 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Puudutatud isik ei täitnud Soome koostatud lahkumisettekirjutust, ei esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotlust ja oli end Eestis varjanud vähemalt 1 kuu. VSS § 68 p 6 kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Marokkosse, isik 4 on andnud vastuolulisi selgitusi, andnud valeütlusi ja pole teinud PPAga koostööd. Näiteks tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et puudutatud isik hankis Itaalia võltspassi teadlikult ja kasutas seda Euroopa Liidus liikumiseks, kuna ei soovinud oodata kaks aastat Soomes lahkumisettekirjutuse osas tehtavat kohtuotsust. Puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest on järeldatav, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides kehtivat õiguskorda. Samuti on ilmne, et isikul on teadmised, oskused, kontaktid ja vahendid võltsdokumentide hankimiseks ja nende abil soovi korral teistesse liikmesriikide edasi liikumiseks. Puudutatud isik selgitas, et soovis tagasi minna Itaaliasse, kuid kinnipidamise hetkel soovis ta hoopis lennata Iirimaale. Lisaks enne Eestis kinnipidamist elas isik Soomes, Itaalias puudutatud isikul elamisluba puudub.

§ 29

näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed, kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid

§ 29

sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul on isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse suurem, kui soov teha PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on põhjendatud PPA kahtlus, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja võimalikku väljasaatmist . Puudutatud isik tõi ise kohtuistungil välja, et Eestiga tal seos puudub. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Puudutatud isik tegi rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis eelduslikult olude sunnil, sest ta ei suutnud planeeritud eesmärki täita ja Iirimaale minna. Kinnipidamiskeskusest vabanedes on oht, et isik proovib siiski esialgset plaani täita ja vähemalt Iirimaale või mujale Kesk- Euroopa riiki jõuda. Kuigi puudutatud isik toob välja, et soovib minna Itaaliasse, sest tal on seal ettevõte kui ka laps, on seegi väheusutav. Puudutatud isik elas enne Eestis kinnipidamist hoopis Soomes ja Itaalias tema elamisluba lõppes eeldatavalt aastal 2015. 10. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada N.M kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 21.12.2025 (k.a). Kohus on veendunud, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas ning isik võib vabaduses olles ennast ametivõimude eest varjata ja Eestist edasi, mõnesse teise Schengeni riiki liikuda. Puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid uusi asjaolusid, mis põgenemisohu välistaksid. 11. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (

§ 364lg1).

1. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.07.2025 antud määrusega haldusasjas nr. 3-25-2075 rahuldanud isiku riigi õigusabi taotluse ja andnud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 24.06.2025 määruse peale kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määruse punktis 8 on ringkonnakohus selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 esimese lause järgi säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg 3 ette nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Selliselt hõlmab määruskaebemenetluse raames antav riigi õigusabi isiku esindamist ka võimalikes järgnevates kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5). Seega tuleb riigi õigusabi korras määratud esindajal vajadusel jätkata N.M esindamist ka pärast määruskaebemenetluse lõppu ning võimalike järgnevate kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral ei pea isik pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole (RÕS § 10 lg 1). 5 Eeltoodu kohaselt on isikut esindanud käesolevas kinnipidamise pikendamise menetluses samuti Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esitas 21.08.2025 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 225, 68 eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud järgmisi toiminguid: 21.08.2025 PPA taotlusega tutvumine ja istungiks ettevalmistamine 75 minutit ja 21.08.2025 kohtuistungil isiku huvide esindamine 64 minutit.
2. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 5 ja § 11 lg 1 leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 225,68 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur. 14.

§ 13

lg 1sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kuna nimetatud menetlused ei ole avalikud, tuleb ka muu hulgas kohtumääruses tagada isiku anonüümsus. Kokkuvõtvalt asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga, et isikut poleks võimalik identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 6