) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt
lõikest 5 ja
01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse. 2 2-25-115133 Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 05.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.06.2025 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e- posti aadressile XXX. Võlgniku H.C lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esitas 26.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt
lõikest 5 ja
01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse. 3 2-25-115133 Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt
lg 1 ja
Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping. 12.06.2025 on hageja esitanud kohtule nõude aluseks olevad dokumendid ning selgituse, et hageja nõuab vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viiviseid. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses
seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et riigilõiv jääb kostja kanda ning poolte muud menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.