← Eesti

1-21-4989/12

Obsah (8)§ 121§ 157§ 64§ 68§ 73§ 78§ 141§ 1573

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2021, Tallinn kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4989 (20231603128) Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Pro

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 157 3 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi C.Y

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada süüdi C.Y

§ 157kuud vangistust.

3 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa)

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 07.01.2021, s.o 1 päev, kandmisele jääb 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui C.Y ei pane 1- (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda C.Y-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. VÕS § 1055 lg 1 ja Kr

MS § 3101 lg 1 alusel kohaldada C.Y-le lähenemiskeeld kannatanute T O, A O ja M P suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelata C.Y-l: • läheneda kannatanutele isiklikult avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; • läheneda kannatanu T O elukohale xxx lähemale kui 200 meetrit; • läheneda kannatanu T O töökohale, asukohaga xxx (xxx) lähemale kui 100 meetrit; • läheneda kannatanute A O ja M P elukohale xxx, lähemale kui 100 meetrit; • võtta kannatanutega ühendust sidepidamisvahendite (s.o post, telefon, e-post, sotsiaalmeedia ja võimalikud teised suhtluskanalid) kaudu; • sattudes juhuslikult kannatanute lähemale kui 100 meetrit, tuleb C.Y-l kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikutega, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. Tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata M P tsiviilhagi 420 euro varalise kahju nõudes. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista C.Y-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 1179,60 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamise kulu 765 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 876 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena. Ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid DVD- ja CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU C.Y-d süüdistatakse selles, et tema 2017. aastal vahemikus juuni-juuli eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kellaajal xxx võttis kahe käega endaga lähisuhtes oleva T O näost kinni ja väänas ta pikali, mille tulemusel tundis kannatanu valu. Viidatud teo ajal oli C.Y-l kehtiv karistus

§ 141

lg 2 p 6 järgi st kehalist väärkohtlemist kätkeva teo toimepanemise eest /tl 171/. Seega pani C.Y toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti C.Y ajavahemikul 01.06.2019 kuni 02.01.2021 otsis korduvalt ja järjepidevalt kannatanutega T O, A O (T O tütar) ja M P (A O elukaaslane) kontakti, jälgides neid ja sekkudes tahte vastaselt nende eraellu. Antud tegude tagajärjel tundsid kannatanud ennast ohustatuna ja häirituna. Nimelt C.Y korduvalt ja järjepidevalt: Helistas numbritelt +xxx, xxx ning +xxx kannatanutele ja saatis neile sõnumeid st 22.06.2019 kuni 05.09.2019 helistas kannatanu T O isiklikule numbrile +372xxx ja töötelefoni numbrile xxx kokku 109 korral, kõne katseid (ilma kestvuseta) 373 korral ning SMSid 108 korral, sh; 22.06.2019 kella 16:00 paiku sõimas telefoni teel agressiivselt kannatanut T O, kahtlustas teda petmises ning ütles tema lapselapse isale M R, et lööb M R maha. Kannatanu oli niivõrd häirutud, et teatas C.Y-le , et nendevaheline suhe on läbi ning ta ei suuda enam taluda C.Y poolseid kahtlustusi. 01.09.2019 helistas T O ja ütles „Ära mölise, ma panen sulle ka vastu tatti raisk" ning „Tead, ma kuradi sellele Ale kostan nii, et ta saab selle eest." Kannatanu oli eeltoodust niivõrd hirmul ja häiritud, et kartis töölt, ööbis puhkeruumis. 18.10.2019 helistas kell 22:00 T O töötelefonile, kõne ajal vaikis. 30.12.2020 õhtul korduvalt helistas kannatanu A O telefonile +372xxx ja sõimas kannatanut, kes viibis sel ajal koos M Pga xxx maja juures, ütles mh, et A O „elutee jääb väga lühikeseks ja et ta uputab kannatanu kuskile karjääri“. 30.12.2020 kell 18.02 kuni 02.01.2021 kell 22.49 helistas 23 korral ja saatis häiriva sisuga sõnumeid kannatanu M P numbrile +372xxx, M P ei vastanud; 02.01.2021 öösel helistas sama kannatanu samale numbrile ja sõimas kõne vastu võtnud kannatanu A Ot, öeldes mh: „lahku siit või surete raisk“, „türa ma tapan teid ära raisk“ jms. Ilmus kannatanute elukoha xxx ja kannatanu T O töökoha xxx juurde st

  1. aastal vahemikus juuni-august eeluurimisel tuvastamata ajal käis korduvalt kannatanute elukohas, viibis seal mitmeid tunde järjest, käis ümber maja, sisenes trepikotta, koputas korteriuksele. Juulis viskas korduvalt kiviga korteri akna suunas nii, et ühel korral lendas kivi ka tuppa. 3
  2. aasta juulis eeluurimisel tuvastamata ajal käis korduvalt kannatanu T O töökoha juures, sh ühel korral jälitas bussi, millega kannatanu koju sõitis, ning ootas kannatanut tema elukoha juures maja ees. 22.08.2019 kella 00:20 paiku ootas kannatanute elukoha juures maja, kannatanu T Ot nähes jooksis kannatanu poole ja karjus: „T, T." Seepeale põgenes kannatanu hirmuga oma kortermaja trepikotta. 16.09.2019 kella 00:00 paiku kannatanute elukoha st kortermaja ees ütles A Ole „Kui mul oleks olnud relv kaasas, siis ma laseks nii Sinu kui ka M maha. Aga ma jõuan seda veel teha." ning soovitas neil hankida korterile metalluks. 14.10.2019 kella 19:30 ajal viibis kannatanu T O töökoha juures. Kannatanut nähes väljus oma musta värvi sõidukist Mercedes-Benz, järgnes kannatanule, ütles talle „Teeme kalli" ning võttis kannatanult ümbert kinni vaatamata sellele, et kannatanu seda ei soovinud ja ütles „Mine ära, ma ei taha su kalli." Seejärel järgnes kannatanule umbes 200 meetrit vaatamata sellele, et kannatanu ütles „Mine ära." Järgnes kannatanule seni, kuni kannatanu istus A O autosse. 25.12.2019 kella 06:45 paiku ootas kannatanut T Ot kannatanute elukoha juures. Kannatanu tundis end sellest nii häirituna, et ei tahtnud majast väljuda ega tööle minna. Seejärel helistas kahtlustatav kannatanu A Ole ning uuris, kas A O on kursis, mis on toimunud. 31.12.2019 ja 04.01.2020 eeluurimisel tuvastamata kellaajal viibis kannatanute elukoha juures. 06.01.2020 viibis seal kell 19:00, kannatanu T O teavitas häirekeskust. 26.01.2020 viibis seal kell 21:10 ning kannatanu T Ot nähes väljus oma sõiduautost ning ütles kannatanule „Palun peata see rong.", soovis, et kannatanu kriminaalasja lõpetaks. 30.12.2020 päevasel ajal viibis kannatanute elukoha juures korteri ukse taga üle tunni, korduvalt koputas korteri ustele, nõudis, et T O tuleks välja, ropendas ja sõimas korteris viibinud M Pt ning häiris sellega M Pt ja T Ot; Saatis aadressilt xxx kannatanu T O aadressile xxx e-kirju mh häiriva sisuga st • 31.12.2020 kell 04.03 kirjutas „T ma arvan, et sa kaotad töö kui“ ja „Käin rääkimas sinu ülemustele ja peale seda saadan neile ka kirjalikult tõendid. Nii siis kui peale
  3. Jaanuri on veel M P joodik ja pätt sinu pinnal lähen sinu tööandja juurde valik on sinu. Kui ei ole ei lähe. Ise tead kas kaotad töö või ei Valik on sinu. Nii kui nii ta sureb vähki sest ta on pätt ja suur joodik“, kell 05.44 kirjutas „sinil on maitoga suhe, ole neetid värdjas lits“; kell 05.46 kirjutas „Sinul on maitoga suhe olr igavesti nertud värdjas lits!“; kell 06.13 kirjutas „kas sa kepid aele joodikust mairpga???“ • 02.01.2021 kell 00.17 kirjutas „03.Jaanor. Kui M elab suni juures“ ja „Räägin sinu tööandjale sinu valed ja sind õiglases ühiskonnas kindlasti vallantakse tööandjale valetamises. Otsus on sinu kas M elab sinu juuutes või sind valandakae ja koli abirahale ja sinu tütar ja M panevad sind vanade kodusse. Nii siis sinu elu sit alla veeremas sest M nussib sind perse ja mine siis loll hämmm nagu M P sind kutsub :)))“ Järgnes füüsiliselt kannatanule T O, vaatamata kannatanu palvetele ta rahule jätta, st 04.11.2019 kella 19:05 ajal jälitas kannatanut Balti jaama, läks kannatanuga sama rongi peale, seejärel sama bussi peale, lõpetas jälitamise alles siis, kui kannatanu sisenes oma töökohas töötajate territooriumile. 4 29.12.2019 kella 18:30 paiku jälitas kannatanut xxx, ning seejärel järgnes kannatanule rongi peale ning lahkus alles seetõttu, et piletimüüja palus pileti puudumise tõttu tal rongist lahkuda. 30.11.2019 kell 06:17 viibis järgnes kannatanule kannatanu elukoha juurest Kalamaja bussipeatusesse, otsis kannatanuga kontakti ning rääkis temaga, järgnes kannatanule bussi peale ning jälitas kannatanut kuni kannatanu töökoha väravateni, tahtis kannatanut kallistada, kuid kamatanu ei olnud sellega nõus. Lõhkus vahemikus 01.01.2021 kell 22.00 kuni 02.01.2021 kell 04.35 xxx maja juures pargitud kannatanule M P kuuluva sõiduauto Audi A6 reg nr xxx esiklaasi. Seega pani C.Y toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatava C.Y karistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 5 kuud ning

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg, s.t kahtlustatavana kinnipidamiste aeg 07.12.2021, s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada C.Y-le lähenemiskeeldu kannatanute T O, A O ja M P suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelata C.Y-l: • läheneda kannatanutele isiklikult avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; • läheneda kannatanu T O elukohale xxx lähemale kui 200 meetrit; • läheneda kannatanu T O töökohale asukohaga xxx (xxx) lähemale kui 100 meetrit; • läheneda kannatanute A O ja M P elukohale xxx, lähemale kui 100 meetrit; • võtta kannatanutega ühendust sidepidamisvahendite (so post, telefon, e-post, sotsiaalmeedia ja võimalikud teised suhtluskanalid) kaudu; • sattudes juhuslikult kannatanute lähemale kui 100 meetrit, tuleb C.Y-l kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikutega, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. C.Y nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 5 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb C.Y temale esitatud süüdistuses

121 lg 2 p 2, 3 järgi ja § 1573 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab C.Y süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kuna kannatanu M P võttis tagasi hagi varalise kahju hüvitamise nõudes, summas 420 eurot, tuleb jätta esitatud hagi läbi vaatamata. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.