4-24-1833/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-1833 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2024 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Z.P (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. juuni 2021 otsusega, mis jõustus
6. juuli 2021, määrati väärteoasjas nr 2330,21,002389 Z.P-le karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 eurot. 1.
7. Z.P rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 197/2021/1553).
8. september 2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1.
10. mai 2024 esitas PPA avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.
11. Viru Maakohtu
12. juuni 2024 määrusega rahuldati PPA avaldus ning asendati Z.P-le määratud rahatrahv 60 eurot (15 trahviühikut) 1 päeva arestiga. Kui kohtumäärus jõustub enne Z.P poolt praegu kantava vangistuse kandmiselt vabanemist, siis määratud arest kuulub kandmisele Viru Vanglas viivitamatult pärast Z.P poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist. Kui käesolev kohtumäärus ei jõustu enne Z.P poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist ja kohtumääruse jõustumise hetkel ei viibi Z.P enam kinnipidamisasutuses, siis on ta kohustatud ilmuma aresti kandmiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Viru Vangla arestimajja. 2.
13. Maakohus tuvastas, et Z.P ei ole trahvi tasunud, tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ja täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. 2.
14. Z.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh on tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid on rikkunud kriminaalhooldusel olles kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Arvestades seda, et Z.P ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt (kriminaalasi nr 1-17-3145), puudus maakohtul usk, et ta seekord suudab täita talle pandavaid kohustusi (nt üldkasulikku tööd) piisava hoolsusega. Seetõttu on suur tõenäosus, et need võivad jääda täitmata. 2.
15. On väheusutav, et Z.P tasuks rahatrahvi peale vangistusest vabastamist, tal on vangla iseloomustuse kohaselt rahalisi nõudeid 13 729,48 eurot ning narkosõltuvus. Sõltuvusprobleemid välistavad Z.P tasumata trahvi asendamist üldkasuliku tööga. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191, p-d 8, 9).
16. Viru Maakohtu
17. juuni 2024 määruse peale esitas määruskaebuse Z.P , kes palub tühistada maakohtu määruse ja määrata üldkasulik töö. Z.P soovib oma elu muuta ja ei taha vangisuses olla, see mõjub väga rusuvalt ning toob välja, et on maksnud kohtutäiturite kulusid töövõimetuspensionist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Z.P-l on PPA
20. juuni 2021 otsusega määratud rahatrahv 60 eurot tasumata, rahatrahvi sissenõudmine on ebaõnnestunud, kuna rahalisi vahendeid ja vara, millele sissenõuet pöörata Z.P-l ei ole. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
21. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus on väga põhjalikul analüüsinud Z.P isikut ja tema varasemat elukäiku osas, kas tegemist on sobiva isikuga, kelle suhtes võiks asendada aresti üldkasuliku tööga ning on leidnud põhjendatult, et Z.P puhul see võimalik ei ole. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks Z.P puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Nagu maakohus on välja toonud, siis Z.P-l on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusele allumisega, seega on märkimisväärne oht, et ta ei ole võimeline sooritama ka üldkasulikku tööd. Samuti võib tema üldkasuliku töö edukat sooritamist mõjutada narkootiliste ainete tarvitamine.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
23. juuni 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2