lg 1 -§ 25 lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 7,9 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati V.Y eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.
Kohtuotsus jõustus 20.10.2018. 02.09.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid V.Y-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD V.Y selgitas istungil, et see on põhjendamata. Tema karistus on kohe kantud ja ta on vaba mees. Teab küll, et seadus selle võimaluse annab, aga kohaldamiseks alust pole. Vabanedes läheb venna juurde Soome tööle, tööleping tehakse vabanemise järel. Isa enam xxx tänavas ei ela, vaid kuskil naisterahva juures, kuid omavahel nad ei suhtle, mistõttu täpsemalt ei tea. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub Eestis pidepunkt elukoha näol . Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära V.Y ja prokuröri, leiab, et V.Y suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
1 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus see, et isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. V.Y on karistatud tahtliku kuriteo eest
lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi ehk võõra vallasaja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti kannab ta ära
Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll
lg 1 kohaselt kehtestada
järgi.
lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Elas enne vangistust xxx sotsiaalkorteris, aadressil xxx. Elas seal üksinda ning üüri maksma ei pidanud. Peale vabanemist ei ole selle säilimine kindel. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Rahvastikuregistri kohaselt omab kinnipeetav sissekirjutust xxx linna registris, täpne aadress isikul puudub. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.Y suhtes karistusjärgse käitumiskontro lli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.