← Eesti

3-23-230/28

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-

§ 212lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-23-230 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla
  2. novembri
  3. a käskkirjaga nr 5-2/22/431 tunnistati G.X süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati karistuseks noomitus. Käskkirja kohaselt ei allunud G.X
  4. oktoobril 2022 vanglaametniku korraldusele mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud vestelda teiste kinnipeetavate ja kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistujaga) ning tegeleda kõrvaliste tegevustega. Viienda üksuse vanemvalvur C
  5. oktoobril 2022 koostatud ettekandest nr 1-22-9568 tuleneb, et
  6. oktoobril 2022 kella 17.05 paiku jumalateenistuselt tulles tuletas vanemvalvur kinnipeetavatele meelde, et saatmise ajal juttu ei räägita. Ametniku märkust ignoreerisid kinnipeetavad G.X ja Q, kes jätkasid vestlust ka pärast ametniku teistkordset märkust. G.X eitab sisulise vestluse toimumist ja väidab, et Q komistas talle otsa ning vabandas, millele G.X viisakusest vastas. Videokaamera salvestiselt nähtub, et G.X ja Q vestlesid saatmisel korduvalt omavahel. Seega on tõendatud, et isikud vestlesid ega allunud ametniku korraldustele. G.X esitas omapoolse selgituse kaks päeva pärast rikkumist. Vangla tutvustas G.X-ile distsiplinaarmenetluse algatamise teatist
  7. oktoobril 2022 ning G.X avaldas soovi anda selgitusi. G.X ei esitanud menetlejale omapoolseid selgitusi kaheksa päeva jooksul. Väide, et G.X-il puudus võimalus anda selgitusi, ei vasta tõele. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on raske rikkumine, sest võib kujuneda massiliseks allumatuseks. Menetluse käigus ei ilmnenud, et kinnipeetav kõnealuse intsidendi toimumist kahetseks, vaid leiab õigustusi oma käitumisele, mis näitab, et ta pole aru saanud, et tema käitumine ei olnud aktsepteeritav. Sellest tulenevalt on vajalik kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine. Lisaks on kinnipeetava karistamisel üldpreventiivne eesmärk.
  8. Tallinna Vangla jättis
  9. jaanuari
  10. a vaideotsusega nr 5-15/22/338-2 G.X vaide rahuldamata.
  11. Tallinna Vangla jättis
  12. jaanuari
  13. a kirjaga nr 5-15/22/338-3 rahuldamata G.X taotluse videosalvestise väljastamiseks. Vangla asus seisukohale, et G.X taotlus ei kaalu üles vangla julgeoleku tagamise vajadust, sest ülevaade vangla turvasüsteemi tehnilisest lahendusest võib seada ohtu vangla üldise turvalisuse.
  14. G.X esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla
  15. novembri
  16. a käskkirja ja
  17. jaanuari
  18. a vaideotsuse tühistamiseks. Tallinna Vangla lahendas vaide lubatud 17 päeva asemel 29 päevaga. Seega ületati seadusega ettenähtud menetlustähtaega ning sellest tulenevalt on vaideotsus tühine. Kõik menetlusdokumendid koostas sama isik. Õiglase ja erapooletu menetluse põhimõttest lähtudes oleks vaide pidanud lahendama neutraalne isik. Kaebaja taotles tutvumist videosalvestisega, millega tõendati kaebaja süüd. Seda kaebajale ei tutvustatud. Kuna tõendeid ei ole esitatud, on tegemist haldusorgani tõendamata väidetega.
  19. Tallinna Vangla taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. 2

(5)3-23-230 Kinnipeeturegistri kande kohaselt toimus kaebajal
  1. novembril 2022 vestlus inspektor-kontaktisikuga, mille vältel ei esitanud kaebaja ühtegi küsimust distsiplinaarmenetluse kohta ega andnud kontaktisikule ka selgitusi. Ühtegi kirjalikku taotlust koopiate saamiseks kaebaja vanglale esitanud ei ole. Distsiplinaarmenetluse protokollis on kõik tõendid välja toodud. Kaebajale anti aega protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vangla arvestas kaebaja varasemalt antud selgitusi. Videosalvestisega tutvumise taotlusele vastas vangla
  2. jaanuari
  3. a kirjaga nr 5-15/22/338-
  4. Ettekandes kajastatut toetab turvakaamera salvestiselt nähtuv. Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust, on üksuse juhi ülesannetes olles koostanud ja allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega kohtupraktikaga. Kohtupraktikas (vt Tartu Halduskohtu
  5. mai
  6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsused haldusasjas nr 3-15-3076) on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal.
  9. Tallinna Halduskohus jättis
  10. jaanuari
  11. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebajat karistati selle eest, et
  12. oktoobril 2022 ta ei allunud vanglaametniku korraldusele mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Vaidest, kaebusest ja kohtumenetluses esitatud täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja eitaks käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemist. Teo toimepanemist tõendavad järgmised tõendid kogumis: 1) vanemvalvur C
  13. oktoobri
  14. a ettekanne Tallinna Vangla direktorile, millest nähtub, et
  15. oktoobril 2022 kella 17.05 paiku jumalateenistuselt tulles tuletas ta kinnipeetavatele meelde, et saatmise ajal juttu ei räägita; 2) G.X ja Q jätkasid jutustamist ka pärast vanglaametniku teistkordset märkust; 3) kaebaja
  16. oktoobri
  17. a selgitus Tallinna Vangla direktorile, milles kaebaja tunnistab lühikest vestlust kaaskinnipeetavaga; 4) inspektor-kontaktisik G koostatud
  18. novembri
  19. a videosalvestise vaatluse protokoll, millest nähtub, et kontrollides
  20. oktoobri 2022 kaamerate 10.72.4.137; 10.72.4.39 ja 10.72.6.16 salvestist, on näha, kuidas vahistatud Q ja G.X vestlevad saatmise ajal ÕPhoonest kuni N-hooneni (dtl 49). Vanglaametnike pahauskset käitumist ei saa eeldada. Puudub alus arvata, et vanemvalvur C on ettekandes valetanud. Asjaolu, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale videosalvestist, ei muuda karistamist õigusvastaseks. Käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud ka asja juurde võetud salvestist arvestamata. Kaebaja leiab ekslikult, et vaidemenetluses rikuti vaide lahendamise tähtaega. VangS § 1 1 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest. Kaebaja esitas vaide
  21. detsembril 2022 (dtl 51) ja vaideotsus tehti
  22. jaanuaril
  23. Seega lahendati vaie tähtaegselt. Asjaolu, et vaide lahendas sama ametnik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust ja koostas kaevatava haldusakti, ei muuda haldusakti ega vaideotsust tühiseks. HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada haldusakti andnud ametnikul. Tühisuse tunnuseid ei esine (vt HMS § 63 lg 2). Kuna kaebaja on käskkirjas kirjeldatud teo toime pannud, on tema karistamine õiguspärane. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal muu hulgas keelatud vestelda teiste kinnipeetavate ja kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistujaga). Kaebajat on distsipliinirikkumise 3
(5)3-23-230 eest karistatud leebeima võimaliku karistusega (VangS § 63 lg 1 p 1). Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. G.X taotleb ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Haldusakti andis ebapädev haldusorgan, kuna G ei teosta iseenda üle teenistuslikku järelevalvet. Seda asjaolu ei ole Tallinna Vangla vaidlustanud. Tulenevalt HMS § 63 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 on haldusakt tühine, kui seda ei andnud pädev haldusorgan. Kohus asus ise looma uut normi, astudes ise seadusandja rolli. See aga ei ole lubatav võimude lahususe printsiibist tulenevalt.
  2. Tallinna Vangla taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust, on koostanud ja üksuse juhi ülesannetes olles ka allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega kehtiva kohtupraktikaga. HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Distsiplinaarmenetluse käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametniku poolt, põhjendatud ja kaalumisvigadeta. Kaebajal on olnud võimalus oma seisukoht esitada, kuid ta ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemist eitanud. Ta on vaid selgitanud kaaskinnipeetavaga toimunud vestluse sisu. Käskkirjas väidetud süüteo toimepanemine on nõuetekohaselt tõendatud ning halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud teo – allumatus vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele – toime pannud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja seda asjaolu vaidlustanud. Samuti on halduskohus põhjendatult ja õiguspäraselt leidnud, et distsiplinaarmenetlust viidi läbi korrektselt ning kaebaja vaie lahendati tähtaegselt.
  2. Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et vaideotsus on koostatud ebapädeva ametniku poolt, mistõttu on vaideotsus kaebaja arvates tühine.
  3. Kaebaja on seisukohal, et kuna vaideotsusele kirjutas alla sama isik, kes kirjutas alla ka distsiplinaarkaristuse käskkirjale, siis on vaideotsus HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Kaebaja hinnangul pole vaideotsust koostanud pädev organ.
  4. Vaideotsuse on koostanud selleks pädev organ ehk Tallinna Vangla ja see pole HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. HMS § 63 lg 2 p 3 reguleerib neid olukordi, kus vale organ on asunud lahendama teise organi pädevusse kuuluvat küsimust (rikutud on nn välispädevust). See norm ei reguleeri õiguslikke tagajärgi, kui pädeva organi sees lahendab küsimuse selleks mitte õigustatud isik (nn sisepädevust) (vt RKHKo 3-17-725, p 20). Kui vaideotsuse on 4

(5)3-23-230 koostanud selleks mitte õigustatud isik, siis on see õigusvastane. Tegemist on sellisel juhul menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist.
  1. Vaideotsus pole õigusvastane selle tõttu, et selle koostas sama isik, kes koostas ka vaidlustatud käskkirja. Inspektor-kontaktisikul oli selleks olemas sisepädevus. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul (VangS § 64 lg 4). Vanglateenistus vaatab läbi vanglas töötava isiku (v.a vangla direktori) haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid (VangS § 11 lg 41). Vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine (VangS § 111 lg 1). Vanglaametnikud on jagatud vastavalt ametiastmete järgi vangla peainspektor, I klassi vanglainspektor, II klassi vanglainspektor, I klassi valvur ja II klassi valvur (VangS § 112 lg 1). Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad on kehtestatud justiitsministri
  2. novembri
  3. a määrusega nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad“. Vanglaametnike valdkonnapõhiselt liigitatud teenistujate täpsemad ülesanded on reguleeritud ametijuhendites (justiitsministri
  4. detsembri
  5. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 213). Tallinna Vangla direktori
  6. aprilli
  7. a käskkirjaga nr 1-1/19/37 kinnitatud esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi kohaselt on selle vanglaametniku ülesandeks mh otsustada distsiplinaarmenetluse tulemuse üle, samuti menetleda vaided ja koostada vaideotsuseid.
  8. Üksnes asjaolu, et inspektor-kontaktisik koostas distsiplinaarkaristuse käskkirja, ei tähenda, et tal ei ole lubatud vaidemenetluses kontrollida käskkirja õiguspärasust. Tegemist on enesekontrolli ühe viisiga ja see ei nõua, et tingimata teine ametnik peaks vaidemenetluse läbi viima. Vaidemenetluse eesmärk ei ole sama mis teenistuslikul järelevalvel. Asjas puudub sellekohane teave, et inspektor-kontaktisik oleks kuidagi isiklikult asjast huvitatud või et ta oleks mingitel konkreetselt asjaoludel erapoolik vaiet lahendama. Sellest tulenevalt ei esine ka muid aluseid, lugemaks vaidemenetlust õigusvastaseks.
  9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.