) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (
Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (
Kohus leiab, et kuivõrd kohus peatas menetluse poolte taotlusel kuni kostja poolt võlgnevuse tasumiseni ja hageja on võlgnevuse tasumise tõttu esitanud kohtule menetluse lõpetamise taotluse, on menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ära langenud. Kohus uuendab seega menetluse. 7.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja teatas kohtule, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus jätab
9.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kohustus kostja hagejale tasuma lisaks kahjuhüvitisele ka pool riigilõivust. Hageja kinnitusel ei soovi ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Seega hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 10. Kohus selgitab hagejale, et
lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 esimese lause järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 2 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 980 eurot. Hagejal on seega võimalik taotleda kohtult tasutud riigilõivust poole tagastamist, esitades kohtule sellekohase taotluse koos makserekvisiitide äranäitamisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.