Obsah (5)

§ 657§ 654§ 238§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja selgitas, et määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist. 4 2-23-5037 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, need kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja mõista.
2. Hageja hinnangul rikkus maakohus esmalt menetlusõigust eelkõige selgitamiskohustuse täitmata jätmisega: 18.
3. Hagejale oli üllatuslik kohtu seisukoht, et tõendatud ei ole kostja poolne 22.04.1998 lepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kui hageja tõendid olid ebapiisavad, pidanuks kohus hageja tähelepanu sellele juhtima. Arvestades hagi hinda (25 548,30€) ja asja tähtsust hagejale ei ole piisav selgitamiskohustuse täitmine ühes kirjas. Kui kohus tuvastas, et kokkulepet järelevalve teostamiseks ei sõlmitud, pidanuks kohus kindlaks tegema, miks kostja ise ei teinud ettepanekut järelevalve tellimiseks vastavalt halduslepingule. 18.
4. Kohus ei teatanud, millal on eelmenetluse lõpp ja millised tõendid on vastu võetud. Samuti jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata taotlused EA ja MK tunnistajatena ülekuulamiseks, mistõttu ei saanud suulist kokkulepet tõendada.
5. Maakohus kohaldas materiaalõigust ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kohus jättis valdava osa hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest hindamata. 19.
6. Kohus jättis tähelepanuta, et halduslepingu lisa 1 (p.o. 2) II osa p 3 kohaselt on kostja kui halduri ülesanne „vähempakkumiste korraldamine suuremahulistele töödele“, kuigi ka selle kohta ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Lepingu lisa 2 juurde kuuluva “Korteriühistu Õismäe tee 118 haldamisteenuse tööde ja tegevuste jaotus Töövõtja ja Tellija vahel“, p (jrk) 24 kohaselt pidi kostja teostama tööde järelevalvet teenuse tellija esindajana, kuigi hageja on esitanud tõendid selle kohta, et tööde teostajaga sõlmitud lepingus oli kostja juhatuse liige X teenuse tellija esindajana märgitud (nn torutööde lepingu p 11.1, dtl 93, sisaldab kostja kui äriühingu kontaktandmed, e-posti aadressi). Samuti on pooled sõlminud 29.17.2017 halduslepingu muudatuse (uue lisa) (dtl 30), mille kohaselt tasub hageja kostjale halduslepingu lisa 2 täitmise eest 440€ eurot kuus. 19.
7. Kohus jättis arvestamata, et poolte vahel oli lisaks kirjalikule halduslepingule veel ka suuline kokkulepe (tellimus), mille alusel kostja tellis ehitajalt majas kõigi vee- ja kanalipüstikute vahetuse (vastavalt halduslepingu lisa 2 II osa punktile 3) ning pidi tagama, et kõik tellitud tööd tehakse nõuetekohaselt (kohustus mis omakord tulenes halduslepingu p 2.1, lisa 1 p 1, lisa 2 I osa p 14). Maakohus jättis otsuses analüüsimata poolte vahel OÜ-lt M&E Torutööd tööde tellimiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise lepingu asjaolud, sh kostja vastutuse ulatuse. Kostja esitatud üldkoosolekute protokollidest, OÜ M&E Torutööd ja hageja vahel sõlmitud torupüstikute lepingu p-st 11.1 ja kirjavahetusest Xga nähtub, et kostja pidi eelduslikult teostama tellitud tööde üle järelevalvet. Kohus ei ole otsuses analüüsinud kostja esindaja X e-kirja 09.03.2022 hageja juhatuse liikmele (dtl 135), millest nähtub kostja kinnitus, et vaidlusalused tööd on tehtud vastavalt lepingule ning tema on nõuetekohasuse ka taganud (seda vastavalt halduslepingule). Kostja vastutus tuleneb teatamis- ja hoolsuskohustuse täitmata jätmisest. 5 2-23-5037 Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kolleegium jätab

§ 657lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka apellatsiooniastmes. 22. Siinses asjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist seoses sellega, et kostja rikkus väidetavalt poolte vahel 22.04.1998 sõlmitud lepingust tulenevat kohustust teostada M&E Torutööd OÜ poolt Õismäe tee 118 elamu vee- ja kanalisatsiooni torustiku tööde üle tehnilist järelevalvet, mille tagajärjel tekib hagejal varaline kahju, sest kõik tehtud tööd on vaja ümber ehitada. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti lepingulise kohustuse väidetaval rikkumisel põhinevaks kahju hüvitamise nõudeks (VÕS § 115 lg 1). Maakohus kontrollis lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks üldise eeldusena esmalt lepingulise kohustuse olemasolu ning kas kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1). Maakohus on vaidlusaluse lepingu õigesti kvalifitseerinud käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes, millega on nõustunud ka hageja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud ei ole poolte tahteavaldusi, mis võimaldaks järeldada poolte vahel kokkuleppe sõlmimist, mille alusel tekkinuks kostjal kohustus teostada tehnilist järelevalvet seoses vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigaldamise töödega. Seega järeldas maakohus õigesti, et tõendamata on lepingu rikkumine kui kahju hüvitamise nõude esmane eeldus, mistõttu ei ole alust hagi rahuldamiseks. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja väidetud poolte kokkulepe ja selle rikkumine jäid maakohtu hinnangul tõendamata. Hageja tõendite esitamata jätmist ei saanud tingida maakohtu menetluslik rikkumine, millele hageja tugineb kaebuses. 23.
2. Maakohus andis 05.06.2023 kirjas eelkõige hagejale konkreetsed selgitused lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitamise eelduste kohta (p 2.3, 2.4), selgitades tõendite esitamise võimalust. Ühtlasi pidi hagejale vaidlusaluste suhete õiguslik kvalifikatsioon ning asjaolude esile toomise ja tõendamise koormise jaotus olema antud kirjast arusaadav (dtl 137139). Kohus andis pooltele võimaluse esitada vastavad asjaolud ja tõendid. Sama selgitust ei pidanud kohus hiljem kordama. Selgituskirjas ei ole esitatud seisukohti, millest lähtudes saaks vaidlustatud otsust pidada üllatavaks. Hagimenetluses määrab pool ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab (RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972 p 13). Samuti ei pea kohus juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15 p 19). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus täitis piisavas ulatuses selgitamiskohustust. 23.
3. Samuti ei mõjutanud hageja tõendite esitamist asjaolu, et kaebuse väitel ei teatanud kohus eelmenetluse lõppemisest ja millised tõendid on vastu võetud.

§ 238

lg 4 kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. Toimiku materjalist nähtuvalt on maakohus 05.10.2023 määrusega jätnud rahuldamata hageja taotluse EA ja MK tunnistajatena ülekuulamiseks (dtl 186-187). 6 2-23-5037 Seega saab järeldada, et ülejäänud tõendid on võetud asja materjali juurde. Kuigi maakohus ei määranud kindlaks eelmenetluse lõpu tähtpäeva, ei nähtu kaebusest, kuidas see on takistanud hagejal oma menetlusõigusi teostada. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et maakohus jättis taotlused EA ja MK tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata ebaõigesti. 16.08.2023 taotluse kohaselt palus hageja oma endised juhatuse liikmed tunnistajana üle kuulata, sest nad saanuks anda ütlusi X seotuse kohta Õismäe tee 118 elamu vee- ja kanalisatsiooni torutööde tellimise, lepingu ettevalmistamise, samuti töökorralduse kohta torutööde üle järelevalve teostamisel. Kaebuse väitel tahtis hageja tunnistaja ütlusega tõendada just neid asjaolusid (suuline kokkulepe poolte vahel torutööde järelevalve teostamiseks), mille kohta kohus leidis, et need ei ole tõendatud, kuid taotlusest ei nähtu, et tunnistajad saavad anda ütlusi poolte esindajate tahteavalduse vahetamise kohta eesmärgiga sõlmida leping hageja tellitud torutööde üle järelevalve teostamiseks. Kuna hageja soovis tõendeid koguda X tegevusega seotud asjaolude kohta, jättis maakohus taotluse põhjendatult rahuldamata, sest hageja loobus X vastu suunatud nõudest.

1. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu otsuse p 6.1 viitab ekslikult 22.04.1998 lepingu lisa 1 I osale ning õige on viidata lisa 2 II osa p-le 4, kuid see ei mõjuta asja lahendust. Maakohus leidis õigesti, et kuigi vaidlusaluse lepingu lisas 1 I osa p-s 12 on pooled kokku leppinud, et kostja ülesandeks on ka järelevalve ümberehituste ja remontide osas, tuleneb nimetatud punkti sõnastusest, et tegemist on eraldi tasulise teenusega ning eeldab eraldi kokkulepet. Seda kinnitab lepingu lisa 2 II osa p-s 4 välja toodu, mille kohaselt suuremahuliste tööde järelevalve tuleb teostada tellimuse alusel, eraldi lepingutega. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe selle kohta, et hageja ja M&E Torutööd OÜ vahel Õismäe tee 118 elamu korterite torupüstikute vahetuseks 30.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtavate tööde üle kohustub kostja järelevalvet teostama. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi (ka suulisi) käesoleva tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu. Kuigi 22.04.1998 lepingu lisa 2 juurde kuuluva “Korteriühistu Õismäe tee 118 haldamisteenuse tööde ja tegevuste jaotus Töövõtja ja Tellija vahel“, p (jrk) 24 kohaselt pidi kostja teostama tööde järelevalvet teenuse tellija esindajana, ei nähtu kostja nõustumust teostada hageja 30.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu järgsete tööde järelevalvet, nagu näeb ette poolte vahelise lepingu lisa 2 II osa p
2. Seega saab hageja viidatud tööde ja tegevuste jaotusest järeldada vaid kostja järelevalve kohustust lepinguga hõlmatud toimingute ja tööde üle. Hageja väidetud tahteavaldust ei ole võimalik järeldada asjaolust, et hageja ja M&E Torutööd OÜ 30.11.2017 töövõtulepingus on tellija esindajaks X juba seetõttu, et eristada tuleb füüsilist ja juriidilist isikut ning kostjat esindajana märgitud ei ole. X on ka ise vastuses hagile selgitanud, et sai korteriühistu juhatuselt volituse esindada ühistut kõnealuse remondi korraldamisel (dtl 83). Hageja väidetud tahteavaldusi ei ole võimalik järeldada ka poolte vahelisest 29.17.2017 halduslepingu muudatusest (dtl 30), sest sealt nähtub tasukokkuleppe muutmine üldiselt lepingu lisa 2 täitmise eest ning muudetud tasukokkulepe vastab ligikaudu rahaühiku ümberarvestusega Eesti kroonilt eurole.
3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja vastutus tekib siinsel juhul 22.04.1998 lepingu täitmisel VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud teatamiskohustuse või üldise hoolsuskohustuse rikkumisest, sest tuvastatud ei ole kokkulepet kostja kohustuse kohta kontrollida, kuidas ehitaja teostab hageja tellitud vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigaldustööd elamus, mistõttu 7 2-23-5037 ei ole käsunduslepingu sisu arvestades antud teave käsundi täitmisega seotud. Hoolsuskohustuse järgimiseks oli kostjal kohustus teha kõik endast sõltuv, et saavutada parim tulemus ning ära hoida kahju käsundiandja varale kokkulepitud käsundi raames.
4. Arvestades, et hageja ei tõendanud poolte vahelist kehtivat lepingulist kohustust, mille rikkumist ta kostjale ette heidab, on hagi rahuldamata jätmine õige. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 8