RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-60 5. november

) § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata.

1. oktoobri
2. a kaebus
3. septembri
4. a proovihääletamise käigu kohta oli esitatud

§ 66lg-s 1 ette nähtud tähtaega rikkudes.

1. oktoobri
2. a kaebus elektroonilise hääletamise alustamise õigusvastaseks tunnistamiseks ei sisaldanud aga põhjendusi selle kohta, kuidas vaidlustatav tegevus rikub kaebaja enda valimisõigust (

§ 65lg 1 p 4).

2. oktoobril 2025 esitasid Martin Helme ja EKRE Riigikohtule ühise kaebuse, milles paluvad VVK otsuse nr 66 tühistada.
3. VVK jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. EKRE kaebus tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 40 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult. Kaebus VVK otsuse peale esitatakse VVK kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest arvates (

§ 66¹ lg-d 2 ja 3; PSJKS § 38 lg 1).

VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid samal isikul, kes on esitanud VVK-le kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale ehk kelle kaebust VVK kõnealuse otsusega lahendas (RKPJKm 22.03.2023, 5-23-14/2, p 6). Praegusel juhul vaidlustab EKRE VVK otsust nr 66, mis on tehtud M. Helme, mitte EKRE kaebuste kohta. Kolleegium nõustub VVK põhjendustega, miks tuli

1. ja
2. oktoobri
3. a kaebused lugeda M. Helme kaebusteks (eespool p 3; vt ka RKPJKo 30.03.2023, 5-23-20/5, p 63–66).
4. M. Helme kaebus Riigikohtule tuleb PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel jätta rahuldamata, sest VVK jättis tema kaebused õigesti läbi vaatamata.
5. VVK leidis õigesti, et kuna
6. oktoobri
7. a kaebuses vaidlustati
8. septembri
9. a proovihääletamise käigus tehtud toimingud, tulnuks see kaebus esitada hiljemalt
10. oktoobril 2025 (

§ 66lg 1 p 1).

Kaebus selle peale, et VVK tunnistas

1. oktoobri
2. a otsusega nr 63 kehtetuks enda
3. veebruari
4. a otsused nr 94 ja nr 95, oleks tulnud esitada VVK kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest arvates (

§ 66¹ lg 3, PSJKS § 38 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et kui prooviläbimise tulemuste kinnitamisest nähtub, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib, tuleb RVT-l elektroonilist hääletamist võimaldada. Kui isik leiab, et proovihääletamise järel tekkinud konkreetsetest asjaoludest tuleneb siiski ülemäärane oht, et elektroonilise hääletamise õiguspärane korraldamine ei ole võimalik, ja seetõttu rikutaks elektroonilise hääletamise lubamisega isiku hääle- või kandideerimisõigust, on tal võimalik vaidlustada ka sellist VVK tegevust (RKPJKm 20.10.2025, 5-25-34/9, p-d 8, 9, 12 ja 13 koos viidetega varasemale kohtupraktikale). Kui M. Helme leidis, et varem kehtinud tehnilisi tingimusi sisaldavate VVK otsuste kehtetuks tunnistamine on proovihääletamise järel tekkinud uueks asjaoluks, mis annab aluse vaidlustada elektroonilise hääletamise läbiviimist, tulnuks tal sellekohane kaebus esitada tähtaegselt pärast VVK 9. oktoobri 2025. a otsust nr 63. 10. 15. oktoobri 2025. a kaebust RVT e-valimistega seotud toimingu peale põhjendas kaebaja ühe lausega, märkides, et „on seisukohal, et tema õigusi on rikutud, kuna valimiste korraldaja ei ole vajaliku hoolsuskohustusega täitnud elektroonilise hääletuse läbi viimise nõudeid RKVS § 482 ette nähtud viisil“.

§ 18lg 1 p 1 kohaselt on üks valimiste korraldajaid RVT.

RVT kohustused on nähtud ette RKVS § 482 lg-s 4. Kaebaja ei selgitanud selles kaebuses, millise toiminguga ja kuidas 2

§ 64ja § 65 lg 1 p-d 3 ja 4, vt ka RKPJKo 02.10.2025, 5-25-41/3, p 11; RKPJKm 20.10.2025, 5-25-34/9, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) 3