KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2025, Rapla Tsiviilasja number 2-21-13989 Tsiviilasi X.W kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

§ 175

lg-le 5 vastavalt võib kohus muuhulgas omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lg-s 2 või 4 nimetatud alus.

25.

§ 175

lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 26. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-21-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
3. Võlgnik esitas kohtu nõudel esimese aruande 05.08.2024 perioodi 21.07.202305.08.2024 kohta. Uue perioodi aruannet ei ole võlgnik esitanud. Ka ei ole võlgnik korduvalt ilmunud kohtu kutse peale ärakuulamisele. Makseid võlausaldajatele ei ole võlgnik teinud, saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Võlgnik töötab EMTA andmetel zzzzz. Ka nähtub võlgniku pangakonto väljavõttelt, et ta saab zzzzzz töötasu, mille ta aga oma selgituste kohaselt kannab oma ema kontole. Nimetatu nähtub ka pangakonto väljavõttest. 30.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

1. Praegusel juhul ei ole võlgnik 4 aasta jooksul teinud jõupingutusi võlausaldajatele võla tasumiseks. Sellel perioodil ei ole võlgnik teinud võlausaldajatelele mitte ühtegi makset, kuid on lubamatult kandnud kogu oma sissetuleku ema arvele, kes võlgniku selgituste järgi annab talle raha võlgniku tarbeks. Võlgniku ema ei ole võlausaldajaks kohustuste vabastamise menetluses. Samas on võlgnikule pankrotimenetluses selgitatud tema kohustusi. Võlgnik küll kirjutab, et ta sooviks on leida lahendus, kuid võlgniku senisest käitumisest ei nähtu võlgniku väidetav soov võlgnevusi tasuda. Kohus ei pea võlgniku kohustuste täitmiseks kinnitama maksegraafikut, võlgnik peab ise eraldama seaduse järgi nõutava osa oma tulust võlausaldajatele. Kohtule ei ole usutav, et aruandeperioodi jooksul ei ole võlgnikul tekkinud kordagi võimalust tulla kohtusse või osaleda ärakuulamisel virtuaalselt. Võlgnik suhtleb kohtuga e-posti teel s.t võlgnikul on võimalus internetiühenduseks, mis oleks võimaldanud tal osaleda ka virtuaalsel ärakuulamisel. Kohtul on puudunud võimalus küsida võlgnikult suulisi selgitusi anda võlgnikule vajadusel täiendavaid juhiseid. Kirjalikud selgitused ei ole olnud tulemuslikud st võlgnik ei ole täitnud kohustusi võlgnike ees ja on seni andnud vaid lubadusi, mida ei ole täitnud. Kõik eelkirjeldatu on kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
2. Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lg-st 3 tulenevaid kohustusi.

Kohtu hinnangul on võlgnik olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kohus on korduvalt nõudnud, et võlgnik ilmuks selgituste saamiseks ja andmiseks ärakuulamisele. Võlgnik ei ole teinud tagasimakseid võlausaldajatele ja on kogu oma tulu kandnud oma ema kontole. Võlgnik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhjendanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Maakohtu hinnangul on võlgniku rikkumine süüline. Lisaks kohtu hinnangul hoiab võlgnik kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, avaldab küll soovi leida lahendus, kuid kohtusse ei ilmu. Selgitused, miks võlgnikul ei ole võimalik ärakuulamisel osaleda ei ole usutavad. Sellise tegevusega on võlgnik rikkunud ka võlausaldajate huve ning seetõttu ei ole kohustustest vabastamine võimalik. Võlgnik on teadlik enda võlgadest, kohustustest käesolevas menetluses ja ka sellest, et tal tuleb aru anda. 33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 5). 34. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik