4-25-2091/16

4-25-2091 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-2091 Kohtunik Orvi Koik Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määrus, millega jäeti Elis Kulinitši kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
4. mai 2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,000722 läbi vaatamata. Menetlusaluse isiku Elis Kulinitši (ik: 39405271414, elukoht XXX) lepinguline kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu, määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a määrus ja saata väärteoasi maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
10. mai 2025 otsusega väärteoasjas 2315,25,000722 karistati Elis Kulinitšit LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut (960 eurot).
11. Elis Kulinitš esitas lepingulise kaitsja kaudu
12. mail 2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja
13. mai
14. a otsusele väärteoasjas 2315,25,000722 taotledes otsus tühistamist ning määratud karistuse kergendamist.
16. septembri 2025 määrusega jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd Elis Kulinitš ei ilmunud oma kaebuse arutamisele ning ei esitanud taotlust asja 1 4-25-2091 arutamise edasi lükkamiseks. Maakohus nentis põhjendustes, et kaitsja Hannes Toodu saatis kohtule allkirjastamata teate, et on haigestunud ja palub istung edasi lükata. Kuigi kaebajale oli kohtuistungi toimumisest nõuetekohaselt teatatud, ei ilmunud kaebaja kohtuistungile ning oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Ühtegi mõjuvat põhjust miks Elis Kulinitš kohtuistungile ei ilmunud, ta ei esitanud. Asjaolu, et kaebaja kaitsja on haigestunud, ei vabasta kaebajat istungil osalemise kohustusest. Kohus märkis, et kaitsja taotlus on ka paljasõnaline, allkirjastamata ja haigust kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole, samuti ei sisalda taotlus kaebaja enda seisukohta ega taotlust istungi edasilükkamiseks.
17. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Elis Kulinitši kaitsja Hannes Toodu, kes palub maakohtu
18. septembri
19. a määruse tühistamist ja menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja on seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti menetlusseadustikku ja ebaõigesti leidnud, et kaebus on võimalik jätta läbi vaatamata olukorras, kus kaitsjal ei ole võimalik mõjuval põhjusel osaleda kohtuistungil ning leides, et seejuures peaks menetlusalune isik osalema istungil ilma kaitsjata. Lisaks rõhutab kaebaja, et ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil ja ei ole ka varasemalt temast tulenevalt asja arutelu edasi lükatud. Seetõttu on kohtumääruses lähtutud otsustuse tegemisel ebaõigetest asjaoludest. Maakohus on eksinud ka selles, et kaitsja taotlus on paljasõnaline, allkirjastamata ja haigust kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole, samuti ei sisalda taotlus kaebaja enda seisukohta ega taotlust istungi edasilükkamiseks. Kaitsja teavitas enda haigestumisest
20. septembril 2025, mis oli pühapäev. Tal ei olnud võimalik esitada allkirjastatud taotlust ega mingeid tõendeid haigestumise osas. Kohtuistung toimus esmaspäeval
21. septembril 2025 ning samal päeval jäeti kaebus rahuldamata. Teadupoolest ei ole üldjuhul võimalik saada ega esitada tõendeid haigestumisest koheselt. Kaitsja oli haigestunud 22.09.2025- 03.10.2025 ning ei ole käesoleva ajani saanud asjakohast tõendit kohtule esitamiseks, kuid esitab selle esimesel võimalusel. Kohus on ilmselgelt ette rutanud sündmustest kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Seetõttu on kohus kaebaja hinnangul rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning vaidlustatud kohtumäärus kuulub tühistamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus.
23. Ringkonnakohus kontrollib antud juhul VTMS §-st 194 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse alusel üksnes seda, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane ja põhjendatud.
24. VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Seda on maakohus
25. septembri 2025 määruses ka märkinud. Seejuures ei ole maakohus jätnud kaebust läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse arutamist oleks eelnevalt juba edasi lükatud. Kaebaja etteheited maakohtule selles osas ebaõigetele andmetele tuginemisel on asjakohatud. Jättes kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata, juhindus maakohus VTMS § 126 lg-st
26. Osutatud sätte kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le
28. Elis Kulinitši kaitsja Hannes Toodu edastas maakohtule
29. septembril 2025 kell 21:36 ekirjaga taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendusega, et ta on haigestunud. Sellise 2 4-25-2091 taotluse olemasolul tuli kohtul tulenevalt VTMS § 90 lg-test 1 ja 2 võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse suhtes. Taotluses sisalduva menetlusliku küsimuse lahendamisel puudus VTMS §-s 89 mainitud väärteomenetluse huvi, mis tinginuks menetlusaluse isiku kohaloleku kohustuslikkust, mistõttu taotluse lahendamine oli võimalik ka menetlusaluse isiku kohalolekuta. Alles pärast taotluse suhtes seisukoha võtmist oleks kohus vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 saanud jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata. Ning seda vaid juhul, kui ta leidis, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud (vt RKKKo nr 3-1-2-1-03, p 10).
30. Maakohus, jättes lahendamata kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, määras
31. septembri 2025 kohtuistungil jätta kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata ning vormistas selle kohta määruse. Seega ei ole kohus enne kaebuse läbivaatamata jätmise võimalikkuse hindamist kaitsja Hannes Toodu esitatud taotluse suhtes seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult Elis Kulinitši kaitsja
32. mail 2025 esitatud kaebuse läbi vaatamata, mis on käsitatav VTMS § 150 lg-le 2 vastava väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.
33. VTMS § 152 näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Sellest tulenevalt saadab ringkonnakohus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus.
34. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, §-st 152, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
35. septembri
36. a määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus ja rahuldab määruskaebuse.
37. Kaitsja on määruskaebuses taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid ei ole esitanud määruskaebuse esitamisest tulenevate menetluskulude summat ega ka kuludokumente. Ringkonnakohus ei saa hakata ise välja mõtlema, milliseid toiminguid kaitsja pidas vajalikuks teha ning kui palju sellega kulusid kaitsjal kaasnes. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohutul võtta seisukohta menetluskulude põhjendatuse ega nende väljamõistmise osas. (allkirjastatud digitaalselt) 3