Obsah (6)

§ 184§ 182§ 116§ 157§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-230 Haldusasi G.X kaebus Tallinna Vangla 21

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21.11.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/431 „Vahistatu G.X (07.11.1978) distsiplinaarkaristuse määramine“ tunnistati G.X süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määrati karistuseks noomitus. Käskkirja kohaselt 24.10.2022 ei allunud G.X vanglaametniku korraldusele mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Käskkirjas leitakse, et vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on raske rikkumine, sest võib kujuneda massiliseks allumatuseks.
2. G.X esitas Tallinna Vangla 21.11.2022 käskkirjale nr 5-2/22/431 vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 12.01.2023 vaideotsusega nr 5-15/22/338-2 rahuldamata. Samal kuupäeval jättis Tallinna Vangla rahuldamata G.X taotluse videosalvestise väljastamiseks, kus on näha kas vanglaametnik andis talle korralduse mitte vestelda teise kinnipeetavaga. Vangla asus seisukohale, et G.X taotlus ei kaalu üles vangla julgeoleku tagamise vajadust, sest ülevaade vangla turvasüsteemi tehnilisest lahendusest võib seada ohtu vangla üldise turvalisuse.
3. G.X esitas 02.02.2023 (täpsustatud 16.02.2023) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.11.2022 käskkirja nr 5-2/22/431 ja 12.01.2023 vaideotsuse nr 515/22/3382 tühistamiseks. Kohus võttis 17.02.2023 G.X kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna Vangla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendus. 4.1 Tallinna Vangla lahendas vaide lubatud 17 päeva asemel 29 päevaga. Seega ületati seadusega ettenähtud menetlustähtaega ja sellest tulenevalt on vaideotsus õigustühine ja kehtetu algusest peale. Kõik menetlusdokumendid, k.a vaideotsuse, koostas üks ja sama isik – inspektor-kontaktisik M.M. Õiglase ja erapooletu menetluse põhimõttest lähtudes oleks vaide pidanud lahendama keegi teine neutraalne isik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-st ja lg 2 p-st 3 toob selline tegevus kaasa haldusakti tühisuse, mille tulemusena on haldusakt kehtetu algusest peale. 4.2 Kaebaja taotles tutvumist videosalvestusega, millega tõendati kaebaja süü tuvastamist. Seda kaebajale tutvustatud ei ole. Tulenevalt

§ 157

lg-le 2 võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Distsiplinaarmenetlus nagu iga teine menetlus peab olema igakülgne ja põhjalik ning tuginema tõenditel. Antud menetlus seda kindlasti ei ole. Kuna tõendeid ei ole esitatud, siis on tegemist haldusorgani paljasõnaliste ja tõendamata väidetega, millele ei saa rajada kohtuotsust. 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 2 5.1 Vangiregistri kande kohaselt toimus 18.11.2022 kaebajal vestlus inspektorkontaktisikuga, ühtegi küsimust distsiplinaarmenetluse osas kaebaja ei esitanud ega selgitusi kontaktisikule ei andnud. Ühtegi kirjalikku taotlust koopiate saamiseks kaebaja vanglale esitanud ei ole. Distsiplinaarmenetluse protokollis on kõik tõendid sisuliselt ja sõna-sõnalt välja toodud. Kaebajale anti aega protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vangla arvestas kaebaja varasemalt esitatud selgitusi. Videosalvestisega tutvumise taotlusele vastas vangla 12.01.2022 kirjaga nr 515/22/338-3. 5.2 Vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Käskkirja kohaselt toetab ettekandes kajastatut ka turvakaamera salvestiselt nähtuv. Vahistatult A.Rlt võeti küll selgitused tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse raames, mis kajastuvad ka kaebaja menetluse toimikus, kuid antud selgitus oli kaebaja distsiplinaarmenetluse kontekstis vähese kaaluga ning seda menetluse protokollis ei kajastatud ega ei kasutatud tõendina kuna nii videokaamera salvestised kui ka valvuri ettekanne tõendavad rikkumist. 5.3 Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, on koostanud ja üksuse juhi ülesannetes olles ka allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktidega ega kehtiva kohtupraktikaga. See on põhjendatav menetlusökonoomia printsiibiga. Vaideotsus sisaldab viidet selle koostanud ja allkirjastanud ametnikule, mis tagab vaidemenetluse läbipaistvuse ja välistab printsiibis võimaliku kallutatuse. Kehtivas kohtupraktikas (vt Tartu Halduskohtu 12.05.2016 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsused haldusasjas nr 3-153076) on leitud, et HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Käskkirjast nähtuvalt on kaebajat karistatud selle eest, et 24.10.2022 ei allunud ta vanglaametniku korraldusele mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Vaidest, kaebusest ja kohtumenetluses esitatud täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja eitaks käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemist (dtl 1-3, 51-53, 99-100). Kaebaja väide on, et vastustaja pole esitanud tõendeid. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja poolt käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis:

1. a)vanemvalvuri S.D 24.10.2022 ettekandega Tallinna Vangla direktorile, millest nähtub, et 24.10.2022 kella 17.05 paiku jumalateenistuselt tulles, tuletas ta kinnipeetavatele meelde, et saatmise ajal ei jutustata. G.X ja A.R jätkasid jutustamist aga ka pärast vanglaametniku teistkordset märkust (dtl 43);
2. b)kaebaja 26.10.2022 seletusega Tallinna Vangla direktorile, milles kaebaja tunnistab lühikest vestlust kaaskinnipeetavaga (dtl 47);
3. c)inspektor-kontaktisik M.M koostatud 08.11.2022 videosalvestise vaatluse protokolliga, millest nähtuvalt „kontrollides 24.10.2022 kaamerate 10.72.4.137; 10.72.4.39 ja 10.72.6.16 salvestist, on näha kuidas vahistatud A.R ja G.X vestlevad vahelduva eduga saatmise ajal ÕP hoonest kuni Nhooneni“ (dtl 49). Kohus nõustub vastustajaga, et vanglaametnike pahauskset käitumist ei saa eeldada. Seejuures puudub kohtul alus arvata, et vanemvalvur S.D on ettekandesse märkinud tõele mittevastavaid asjaolusid. Asjaolu, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale videosalvestist ei muuda viimase karistamist õigusvastaseks. 3 Salvestise tutvustamisest kaebajale on põhjendatult keeldutud vangla julgeoleku huvides, sest vastustaja selgituse järgi saaks sellisel juhul kaebajale teatavaks videokaamerate salvestusulatus ja salvestatavad piirkonnad (dtl 12). Kohus märgib, et kaebaja poolt käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud ka asja juurde võetud salvestist arvestamata. 6.2 Käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse muud väited. Kaebaja leiab ekslikult, et vaidemenetluses rikuti vaide lahendamise tähtaega. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest. Kaebaja esitas vaide 13.12.2022 (dtl 51), vaideotsus tehti 12.01.2023, seega lahendati kaebaja vaie tähtaegselt. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et asjaolu, et vaide lahendas sama ametnik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse ja koostas kaevatava haldusakti, muudab haldusakti ja vaideotsuse tühiseks. Kuigi kohtu arvates oleks soovitatav sellist olukorda vältida, lubab HMS § 73 lg 2 vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal. Tühisuse tunnuseid ei esine (vt HMS § 63 lg 2). 6.3 Kuna kaebaja on käskkirjas kirjeldatud teo toimepannud, on tema karistamine õiguspärane. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud vestelda teiste kinnipeetavatega ja kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistujaga), tegelda kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik mis nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms. Kaebajat on distsipliinirikkumise eest karistatud leebeima võimaliku karistusega (VangS § 63 lg 1 p 1). Kohtul puudub alus leida, et karistus oleks ebaproportsionaalne. 7. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja (vt

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad tema kulud tema enda kanda (vt

§ 109lg 1).

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 4