Obsah (6)

§ 120§ 37§ 121§ 47§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-1771 Kohtuasi X-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Viru Vanglalt hüvitist seoses üksikvangistuses viibimisega. Kaebaja ei nõustu vanglaga selles, et nõude esitamise aeg on möödas, ning märgib, et ta sai üksikvangistuses viibimisest trauma, tarbib siiani antidepressante ning tal on ärevushäired. Kaebuses viidatakse dokumentidele numbritega 1-9/3-25/29-1, 3-25/2-2/3062 ja 1-9/3-25/29-
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
5. juunil 2025 kohtule kaebaja
6. märtsi
7. a pöördumise nr 3-25/2-2/3062, kaebaja kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas
8. aprillil 2025 nr-ga 1-9/3-25/29-1) ja Viru Vangla
9. aprillil
10. a otsuse nr 1-9/3-25/29-2, millega jäeti kahju hüvitamise läbi vaatamata tagastati (dtl 12). 3-25-1771 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada kohtule samasisulise kahjunõude nagu talle Viru Vangla

1. aprilli
2. a otsusega nr 1-9/3-25/29-2 läbivaatamatult tagastati. Kuigi kaebaja viitab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 10-11), et ta soovib hüvitist
3. aastal üksikvangistuses viibitud aja eest, siis arvestades kaebaja pöördumise nr 3-25/2-2/3062 (dtl 9) sisu ja kaebaja taotluses nr 1-9/3-25/29-1 sisalduvat viidet, et ta oli üksikvangistuses 825 päeva, mõistab kohus, et kahjunõude aluseks on ajavahemik alates
4. aastast kuni aastani
5. a (k.a). Kaebaja soovib seega hüvitist seoses tema üksikvangistuses hoidmisega 825 päeva vältel aastatel 2014 kuni 2021 (

§ 37lg 2 p 4).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-17911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale
4. aprillil 2025 ehk enam kui kolm aastat pärast seda, kui väidetavad kahju põhjustanud tegevused lõppesid (s.o
5. aastast). Viru Vangla leidis
6. aprilli
7. a otsuses nr 1-9/3-25/29-2, et kaebaja on kahjunõude esitamisel ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaeg ei kuulu ennistamisele ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada. Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu
8. aprilli
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja
10. juuni
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9). 2 3-25-1771
12. Kohus nõustub Viru Vangla
13. aprilli
14. a otsuses nr 1-9/3-25/29-2 toodud põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta. Kuigi vangla ei ole otsuses viidanud õiguslikele alustele, millele tuginedes ta kahjunõude läbivaatamatult tagastab, nähtub otsusest, et taotlus tagastatakse põhjusel, et selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Seega on kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguslikuks aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 1, mis sätestab, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kohus leiab, et vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2014 kuni 2021 üksikvangistusega kaasnevaid väidetavaid tagajärgi (s.o väidetav trauma) tajuma siiski koheselt. Kuna kahjunõue puudutab ajavahemikku 2014 kuni 2021, siis oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada vanglale hiljemalt
15. a lõpus või varasemaid aastaid (nt 2014 jne) arvestades veelgi varem. Kuna asja materjalidest nähtuvalt asus kaebaja alles
16. märtsil 2025 vanglalt küsima teavet, et enda esitatava kahjunõude alust määratleda (dtl 10), ei saanud kaebajal olla ilmselgelt mõjuvaid põhjuseid kahjunõude hilinenult esitamiseks. Kaebaja viitas enda kahju hüvitamise nõudes ka Euroopa Inimõiguste kohtu lahendile asjas nr 3501/20, millega mõisteti välja hüvitis kahele Eesti kinnipeetavale. Ka teadasaamist teiste isikute suhtes tehtud kohtulahendist ei saaks pidada asjaoluks, mis õigustaks hüvitamisnõude hilinenult esitamist. Tartu Vangla jättis seega
17. aprilli
18. a otsusega nr 1-9/3-25/29-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
19. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3