← Eesti

2-21-19763/61

Obsah (11)§ 428§ 371§ 162§ 147§ 174§ 177§ 169§ 168§ 163§ 175§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1

) § 428 lg 1 p 2 alusel hageja hagiavalduse menetluse nõuetes kokku (700+46,67+406,81+5,35+23,35+6,81) 1188,99 euro ulatuses. Maakohus jätkas menetlust järgmistes hageja nõuetes: - ajavahemiku 03.09.2021 kuni 30.09.2021 eest arvestatud üüri 653,33 eurot tasumise nõue; - 2021.a oktoobri üüri 700 eurot tasumise nõue; - ajavahemiku 01.11.2021 kuni 03.11.2021 eest arvestatud üüri 70 eurot tasumise nõue; - 2021.a septembri kõrvalkulude 67,35 eurot tasumise nõue; - viivise 40,07 eurot tasumise nõue. Sama määrusega lõpetas maakohus

§ 428

lg 1 p 2 alusel kostja hagi menetlemise järgmistes nõuetes: - nõue tunnustada hageja nõudeid kostja vastu 1163,24 eurot; - nõue nõuda üürileandjalt lepingu lõppemise järel välja maksmata jäänud tagatisraha 1000 eurot. Maakohus jätkas menetlust kostja nõuetes: - õigusabikulude 210 eurot tasumise nõue; - maaklertasuga seonduva kahju 700 eurot või alternatiivselt 350 eurot tasumise nõue. Maakohus keeldus

§ 371

lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel kostja hagiavalduse menetlusse võtmisest nõudes tuvastada kostja kohustuse puudumine tasuda hagejale 25,75 eurot augusti- ja septembrikuu kommunaalkulude eest. Maakohtu otsus ja põhjendused 9. Maakohus võttis otsusega vastu kostja loobumise hagiavaldusest poolte vahel sõlmitud 30.03.2021 üürilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning lõpetas nimetatud nõude osas menetluse. 3

(9)Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kokku (653,33+700+70+67,35+40,07) 1530,75 euro tasumise nõudes. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 560 eurot ning jättis rahuldamata kostja hagi maaklertasu 350 euro hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus 38% ulatuses hageja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda; mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 9,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 719,10 eurot ning viivise menetluskulude 728,60 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 9.1. Maakohus võttis vastu kostja loobumise üürilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ja lõpetas selle osas menetluse. 9.2. Hageja esitatud hagiavaldusega seonduvad menetluskulud jäid

§ 162lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Hageja esitatud hagiavalduse hind oli 1889,40 eurot. Kostja esitatud hagiavalduses märgitud nõuete hind oli 3098,99 eurot. Seega oli vaidluse koguväärtus 4988,39 eurot, millest hageja esitatud hagiavaldus moodustas 38% (1889,40 4988,39-st on 38%). Kostja hagiavalduse osalise rahuldamise tõttu esineb alus jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades rahuldatud nõude ulatust. Maakohus jättis eeltoodule tuginedes menetluskuludest 38% hageja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 9.7. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud riigilõivu 25 eurot, mis on

§ 147lg-st 1 tulenevalt vajalik kohtukulu.

Hagejalt tuleb riigilõivust arvestades menetluskulude jaotust välja mõista 9,5 eurot (38% 25-st). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust järgmiste tunnitasumääradega: ajavahemikus 29.09.2021–18.11.2021 35 eurot tunnis, millele ei lisandu käibemaksu; ajavahemikus 01.02.2022–28.03.2022 tasumääraga 35 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20 ehk koos käibemaksuga 42 eurot; ajavahemikus 02.05.2022–10.12.2023 35 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 22% ehk koos käibemaksuga 42,70 eurot; ajavahemikus 23.09.2024– 27.01.2025 70 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 22% ehk koos käibemaksuga 85,70 eurot. Kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Tegemist oli keskmise väiksema õigusliku keerukusega tsiviilasjaga ning kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 29.09.2021–18.11.2021 üürikomisjonis õigusteenust mahuga 4 tundi. Tegemist on vajalike toimingutega, mille maht on põhjendatud. Kostja menetluskulude suuruseks üürikomisjonis on 140 eurot (4x35=140). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 01.02.2022–28.03.2022 maakohtus õigusteenust mahuga 30 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning üürikomisjonis varem kujundatud menetluslikku positsiooni arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 15 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 01.02.2022–28.03.2022 on 630 eurot (15x42=630). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 02.05.2022–10.12.2023 maakohtus õigusteenust mahuga 34,25 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud. 4

(9)Asja õiguslikku keerukusastet, kostja tehtud menetlustoimingute ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, istungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 16,25 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 02.05.2022–10.12.2023 on 693,88 eurot (16,25x42,70=693,88). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 23.09.2024–27.01.2025 maakohtus õigusteenust mahuga 8,75 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja tehtud menetlustoimingute ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, istungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 5 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 23.09.2024–27.01.2025 on 428,50 eurot (5x85,70=428,50). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud üürikomisjonis ja maakohtus on kokku 1892,38 eurot (140+630+693,88+428,50=1892,38). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb lepingulise esindaja kuludest hagejalt välja mõista 719,10 eurot (38% 1892,38-st on 719,10). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku on 728,60 eurot (riigilõiv 9,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 719,10 eurot).

§ 177

lg 4 ja kostja taotluse alusel tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jätta menetluskuludest 73% hageja kanda ja poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda, samuti rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus. 10.
  2. Menetluskulud on jaotatud vastuolus

§ 162lg-ga 1.

Maakohus alustas menetlust kogu nõude osas, kuigi eelistungil sai selgeks, milliste nõuete üle pooled enam vaielda ei saa. Maakohus lõpetas 12.11.2024 määrusega menetluse nõuetes, mis olid üürikomisjoni otsusega jõustunud. Ainus täiendav kostja nõue oli maakleritasu nõue. Maakohus jättis hageja poolt vaidlustatud nõude täies ulatuses rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 560 eurot ning jättis kostja nõude rahuldamata 350 euro ulatuses. Seega tegelikkuses menetles kohus üürikomisjoni nõudest vaid 1889,40 euro suurust hageja nõuet ning 700 eurot suurust kostja nõuet, millest esimene jäi rahuldamata ja teine rahuldati pooles ulatuses. Vaidluse koguväärtus oli 2589,40 eurot, millest hageja hagiavaldus moodustas 73% (1889,4 2589,4-st on 72,9667%). Seega esineb alus jätta menetluskuludest 73% hageja kanda. Kui ka kõik muud maakohtu arvutused kostja põhjendatud kulude osas on asjakohased (millega kostja ei nõustu), siis oleks korrektne hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud vähemalt 1380,8 eurot (73% 1892,38 eurost). 10.2. Menetluskulude jaotus on vastuolus

§ 162lg-ga 4.

Ebamõistlikult pikale veninud menetluse tõttu pidid pooled mitmeid kordi end uuesti aastatetaguse olukorraga kurssi viima. Hageja ei käitunud hageja menetluses heauskselt, eksitas, esitas vastuolulisi väiteid, jättis enda väited ja seisukohad tõendamata. Hageja väitis, et ei ole saanud kätte ülesütlemisavaldust, kuid tunnistas istungil, et avaldus saadi siiski kätte. Tegemist on vaid ühe näitega mitmest. Õiguskirjanduses on leitud, et valetamist või oluliste andmete esitamata jätmist saab käsitada 5

(9)menetluse venimise põhjusena, millest tekkinud menetluskulud saab poolelt

§ 169alusel välja mõista.

Kostja on tõendanud, et korteris küte ei toiminud. Hageja seaduslik esindaja on korteriühistu juhatuses, mistõttu ei väljastanud juhatus kostjale menetluse raames kinnitusi. Ka veel istungil väitis hageja, et ei teadnud probleemist küttega. 10.

  1. Maakohus eksis menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel ning vähendas alusetult kostja lepingulise esindaja ajakulu. Kostja taotleb, et ringkonnakohus hindaks kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust uuesti. Kostja ei teadnud, kas ja millised materjalid on üürikomisjon kohtule esitanud. Kostja esitas materjalid uuesti ning selleks kulus täiendav aeg. Üürikomisjonile esitatud avaldus erineb kohtule esitatud hagist, mistõttu on hagi ja ka edaspidiste seisukohtadega seotud kulud on põhjendatud. Seisukohtade koostamise ajakulu ei ületanud kohtupraktikas tavapäraseks kujunenud 1lk=1h põhimõtet. Poolte nõuded olid olemuselt vastastikused ja seotud Kostja pidi hageja kohtusse pöördumise tõttu oma nõuded uuesti esitama (kuigi ta neid üürikomisjoni poolt rahuldamise tõttu uuesti esitada ei soovinud). Nõuete osas, milles maakohus menetluse lõpetas, ei olnud poolte vahel vaidlust ning nendega seonduvalt ei pidanud pooled ka täiendavaid menetluskulusid kandma. Kostja vaidluse põhifookus keskendus kütte puudumisele ühes üüritud korteri toas. Kostja on kandnud sellega seonduvalt ka suures mahus menetluskulusid. Hageja vastuapellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. 11.
  3. Maakohus ei arvestanud, et poolte vastastikustest nõuetest moodustasid suure osa kostja esitatud põhjendamatud nõuded, mille menetlus lõpetati või mille menetlusse võtmisest keelduti. Hageja esitas nõude üüri ja kõrvalkulude saamiseks lähtudes kostja kuni lepingu ülesütlemiseni õigeks võetud võlgnevusest 1106,81 eurot, mille kattis osaliselt 1000 euro suurune tagatis. Hageja ei esitanud nõudeid, mille üürikomisjoni juba lahendas, vaid esitas kohtule üksnes võlgnevuse arvutuskäigu enne ja pärast ülesütlemise avaldust. Kuigi 12.11.2024 kohtumääruse punktis 1 on maakohus lõpetanud menetluse erinevates hageja nõuetes, ei ole hageja selliseid nõudeid kohtule esitanud. Need nõuded lahendas üürikomisjon ning kostja võttis need seal ka õigeks. Seetõttu sõltus hageja hagi rahuldamine sellest, millal üürileping lõppes. Hageja esitas maakohtule taotluse üürikomisjonis esitatud kostja nõuete ümbervaatamiseks seoses üürilepingu lõppemise aja tuvastamise ning 117,26 euro suuruse hüvitise osas. Olenemata sellest esitas kostja hagi ka nõuetes, millest ise lõpuks loobus. Hageja 350 euro suuruses õigusabikulude hüvitamise nõudes sisaldus 140 euro ulatuses üürikomisjoni kulusid. Hagile oli lisatud 30 lisa, mis olid üürikomisjonile juba esitatud. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja saab esitada nõudeid, mis ta on esitanud üürikomisjonile ning mille osas hageja on taotlenud otsuse ümbervaatamist. Olenemata sellest esitas kostja uuesti kõik nõuded. 11.
  4. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel arvestanud

§-s 168 sätestatuga. Maakohus lõpetas või ei võtnud menetlusse kostja nõudeid 2188,99 euro suuruses osas, mis moodustas 70,6% tema nõuetest. Seega tulnuks ainuüksi

§ 168alusel jätta kostja kanda 6

(9)tema hagiga seotud hageja kuludest 70,6% ning hageja kanda kostja kuludest 29,4 %. Lisaks tuleb arvestada, et kostja menetlusse jäänud nõuetest (910 eurost) rahuldati nõudeid üksnes 560 euro ulatuses ehk 61,5%. Eeltoodu põhjal tulnuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
  1. Pooled vaidlesid üksteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud ning viivise (kohtuotsuse punktid 5, 6 ja 7). Kuigi asjas on liidetud kaks hagi (üürileandja ja üürniku hagid), nimetab ringkonnakohus otsuse põhjendustes parema arusaadavuse huvides üürileandjat hagejaks ja üürnikku kostjaks.
  3. Maakohus on määranud menetluskulud eraldi hageja ja kostja esitatud hagides. Hageja esitatud hagis, mis jäi tervikuna rahuldamata, jättis maakohus 38% kostja kohtukuludest hageja kanda, arvestades hagihinna suhet vaidluse koguväärtusesse (hageja ja kostja hagid kokku). Kostja esitatud hagis, mille maakohus rahuldas osaliselt, jäid menetluskulud poolte endi kanda, arvestades vaid selle hagi rahuldamise ulatust. Selline menetluskulude jaotus ei ole mõistlik ega õiglane.
  4. Põhjendatud ei ole arvestada menetluskulude jaotuse määramisel kostja tuvastusnõudega, mis seondub üürilepingu lõppemise aja tuvastamisega. Sellise nõude menetlusse võtmisest tulnuks keelduda või tulnuks see nõue läbi vaatamata jätta, kuna üürilepingu lõppemise aja pidi kohus vaidluse lahendamiseks niikuinii tuvastama ja vastavasisulise eraldi nõude esitamiseks puudus kostjal tuvastushuvi.
  5. Ülejäänud kostja tuvastusnõuded on rahaliselt hinnatavad. Sõltumata sellest, mis põhjusel pooled rahaliselt hinnatavaid nõuded esitasid, on pooled nende suhtes oma seisukohti esitanud ja kohus neid menetlenud. Seetõttu ei saa menetluskulude jaotamisel arvestada hageja väitega, et ta ei esitanud rahalist nõuet, vaid arvestuskäigu. Hageja täpsustatud haginõuded (I kd, tl 30) ja kostja täpsustatud haginõuded (II kd, tl 33 p–34) on rahaliselt hinnatavad, kuigi mõlemad esitavad need tuvastusnõuetena. Samuti ei saa arvestada kostja väidetega, et ta esitas nõuded ilma õigusliku huvita ja kohtu nõudmisel.
  6. Asja materjalidest nähtub, et poolte nõuded tulenesid üürisuhtest ja olid vastastikkused. Kuigi kohtul oli võimalus valida erineva kulude jaotamise võimaluste vahel, tuli

§ 163kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotamine oleks õiglane.

17.1. Kohus lõpetas 12.04.2024 määrusega menetluse hageja rahalistes nõuetes (700 + 46,67 + 406,81 + 5,35 + 23,35 + 6,81) 1188,99 euro ulatuses. Kohus jättis otsusega rahuldamata hageja hagi rahalistes nõuetes (653,33 + 700 + 70 + 67,35 + 40,07) 1530,75 euro ulatuses. Kohus lõpetas 12.04.2024 määrusega menetluse kostja rahalistes nõuetes (1163,24 + 1000 + 25,75) 2188,99 euro ulatuses. Kohus rahuldas kostja rahalise nõude (210 + 700 (alternatiivselt 350)) 910 eurot osaliselt (210 + 350) 560 euro ulatuses ja jättis rahuldamata (910 – 350) 350 euro ulatuses. Seega oli menetluses poolte rahaliselt hinnatavaid nõudeid (1188,99 + 1530,75 + 2188,99 + 210 + 700) 5818,73 euro ulatuses. 7

(9)17.2. Nõuete summast 5818,73 eurot lõpetati menetlus hageja nõuetes, jäeti need rahuldamata või rahuldati kostja nõue hageja vastu kokku (1530,75 + 1188,99 + 210 + 350) 3279,74 euro ulatuses (asi lahendati sellega seoses hageja kahjuks ja kostja kasuks). Hageja kasuks tehti otsus kostja määrusega lõpetatud ja rahuldamata jäetud nõuetes (2188,99+350) 2538,99 euro ulatuses. Hageja, kes kohtusse pöördumisel ei saavutanud oma põhilist eesmärki, kelle hagi jäi rahuldamata ja kelle vastu kostja esitatud nõuded rahuldati osaliselt, peaks kandma kostja kohtukulud proportsionaalselt hageja kahjuks langetatud otsuse osaga. Siinses olukorras on mõistlik ja õiglane menetluskulude jaotamisel arvestada nõuete rahuldamise proportsiooni mõlema hagi osas kokku ja jätta menetluskulud 56,37% ulatuses hageja kanda ja 43,63% ulatuses kostja kanda (

§ 163lg 1 alusel).

  1. Kuigi hageja väitel lõpetas kohus menetluse hageja nõuetes, mida hageja kohtule ei esitanud, ei ole hageja väidetega võimalik arvestada menetluskulude jaotuse määramisel, sest hageja ei ole maakohtu 12.11.2024 määrust vaidlustanud ja see määrus on jõustunud.
  2. Menetluskulude jaotuse puhul on ringkonnakohus arvestanud kostja rahaliselt hinnatavate nõuetega, mille osas menetlus lõpetati. Menetluskulude jaotamisel pole võimalik arvestada sellega, et valdav osa hageja menetluskuludest on seotud selliste kostja esitatud nõuetega või kostja hagiga üldisemalt. Asja materjalidest pole võimalik teha järeldust, et hageja menetlusdokumentidest suurema osa moodustab sellistele nõuetele vastuvaidlemine.
  3. Asja materjalide põhjal ei ole ka tuvastatav hageja selline käitumine, mida saaks vaadelda menetluse venitamisena ja hageja pahausksusena, mis annaks aluse jaotada sellest tulenevalt menetluskulud teisiti.
  4. Maakohus ei ole eksinud kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. 21.1.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. 21.

  1. Kostja väited, et ta pidi uuesti esitama kohtule üürikomisjoni materjalid, hagiavaldus erines üürikomisjonile esitatud avaldusest, et nõuded olid vastastikused ja seotud, et kostja pidi esitama nõudeid, mida ta esitada ei soovinud, et kostja on keskendunud vaidlus põhifookusele, on sedavõrd üldised, et ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. 21.
  2. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. 21.
  3. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel asja keskmise väiksema keerukusega arvestanud. Iga konkreetse ajavahemiku osas on kohus arvestanud lisaks toimingute vajalikkusele ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti sellega, et pooled kujundasid juba üürikomisjonis oma õigusliku positsiooni. Üksnes lehekülgede mahu kaudu pole võimalik määrata toimingu vajalikkust ja põhjendatust. 8

(9)22. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses nii maakohtu menetluskulude jaotust kui ka menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja apellatsioonkaebus on osaliselt edukas menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Hageja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramist ja tema apellatsioonkaebus on samuti osaliselt edukas, kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel arvestatakse mitte ainult kostja, vaid ka hageja kantud menetluskulude suurusega ja maakohtul tuleb kindlaks määrata nende suurus. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu poolte endi kanda (

§ 162lg 2).

23. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

24.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.