1-25-2822/27

1-25-2822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus

1. oktoober 2025, kirjalik menetlus 1-25-2822 Andres Parmas, Orvi Koik ja Inna Ombler Kriminaalasi Margus Reimani süüdistuses KarS § 121 Kriminaalasi lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsus, kokkuleppemenetlus Apellant Süüdistatav Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Vester Margus Reiman (ik: 37504304929); viibimiskoht: Süüdistatav, kelle osas Tallinna vangla; varem neljal korral kriminaalkorras karistatud; kahtlustavana kinni peetud
4. aprillil 2025; maakohtu otsus vaidlustati vahistatud
5. aprillil 2025, (viibis vahi all ka
6. detsembrist 2024 kuni
7. aprillini 2025) Kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON
8. Tühistada Harju Maakohtu
9. augusti
10. a otsus osaliselt, s.o Margus Reimanilt matšetetaolise terariista koos tupega konfiskeerimise osas.
11. Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos asuv matšetetaoline terariist koos tupega (akt nr 25ATH34408) Margus Reimanile.
12. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
13. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Margus Reimanile esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta väärkohtlemis kehaliselt nelja inimest, tekitades neile valu ja tervisekahjustusi, mis kestab vähemalt neli nädalat.
15. Harju Maakohtu
16. augusti
17. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati M. Reiman KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks vangistuse kaheks aastaks viieks kuuks, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algusaega arvestati M. Reimani kinnipidamisest
18. aprillil
19. M. Reimanilt mõisteti väljamenetluskulud. Maakohus rahuldas kannatanu P.M (P.M) tsiviilhagi ja mõistis M. Reimanilt tema kasuks välja 4 000 eurot. Maakohus, lahendades asitõenditega seotud küsimusi, määras, et matšete taoline terariist punast värvi niitidega kaetud käepidemega tupes, mis asub PPA asitõendite laos, tuleb kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida ja hävitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav, kes palub talle tagastada kohtuotsusega konfiskeeritud punaste niitidega käepidemega matšete. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse ja apellatsiooniga, asub seisukohale, et apellatsioonis nähtuva tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Oma sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
22. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse puhul on maakohus seotud kokkuleppes märgituga ning apellatsioonimenetluses saab maakohtu otsust vaidlustada vaid kindlatel alustel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada juhul, kui tegemist on rikutud KrMS
23. peatüki
24. jao sätteid või oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust § 339 lg 1 tähenduses.
25. Kolleegiumi hinnangul on arutataval juhul maakohus otsust tehes rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. Rikkumine seisnes sellest, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri sõlmitud kokkuleppes on konfiskeeritavate esemete sektsiooni märgitud, et need puuduvad. Ometi on maakohus süüdimõistva otsuse resolutiivosas otsustanud, et M. Reimanilt tuleb konfiskeerida kriminaalmenetluses ära võetud matšetetaoline terariist. Kohtupraktikas on küll jaatatud võimalust võtta kohtuotsuses seisukoht asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektide kohta ka siis, kui neid küsimusi kokkuleppes ei kajastata. Siiski tuleb märkida, et nende küsimuste lahendamist kokkulepet kinnitavas maakohtu otsuses on kohtupraktika kohaselt võimalikuks peetud ainult juhul, kui neid on kohtuistungil arutatud ja nende kohta süüdistatava ning kaitsja nõusolekut küsitud (vt koos viidetega varasemale praktikale
26. veebruari
27. a RKKKo asjas nr 1-20-3298, p 9). Maakohtu istungil ei puudutatud kuriteovahendi konfiskeerimise küsimust, vaid alles kohtuotsuse tegemisel on kohus otsustanud selles osas enda diskretsiooni rakendada. Seetõttu pole süüdistataval olnud mingit võimalust avaldada oma seisukohta talle kuuluva vallasasja võimaliku konfiskeerimise kohta, millega on oluliselt rikutud tema õigusi kriminaalmenetluses. Tuvastatud rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav, mistõttu ei too see KrMS § 3411 p 3 alusel kaasa kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist.
28. Samuti on maakohus arutatavas kriminaalasjas konfiskeerimisotsustust tehes rikkunud KrMS
29. ptk
30. jao sätteid, sest KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt on konfiskeeritav vara kokkuleppemenetluse ese ning ilma poolte nõusolekuta puudub kohtul pädevus nimetatud osas kokkulepet muuta. Seda on korduvalt üle kinnitatud ka kohtupraktikas (vt koos viidetega varasematele kohtulahenditele
31. oktoobri
32. a RKKKm asjas nr 1-22-1608, p 8).
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kolleegium Harju Maakohtu
34. augusti
35. a otsuse M. Reimanilt matšetetaolise terariista süüteovahendina konfiskeerimise osas ja rahuldab tema apellatsiooni. Allkirjastatud digitaalselt