KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 1. august 2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-2

§ 29lg 21).

Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi või kasutab telefoni ajal, kui teine kinnipeetav logis oma kõnekaardiga sisse või jättis välja logimata, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetavad annavad telefonitoru edasi teisele kinnipeetavale ajal, kus nad kasutavad oma isiklikku kõnekaarti, tekitab see kinnipeetavale põhjendamatut kulu ning selline tegevus võib tekitada ka võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. O.V ei pidanud nõuetest kinni ning helistas teise kinnipeetava telefonikaardiga. 1.

1. O.V karistamata jätmine ei tagaks preventiivset mõju, sest ei motiveeriks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kirjeldatud tegevus võib kaasa tuua kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid või intriige. Praegusel juhul sellist tagajärge ei kaasnenud, mistõttu võib rikkumist lugeda kergeks. Vahistatu ei ole näidanud välja ka kahetsust õigusrikkumise toimepanemise osas. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse lisaks rikkumise raskusele asjaolu, et vahistatul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole sarnane antud rikkumisega.
2. O.V esitas
3. detsembril 2022 vaide Tallinna Vangla
4. detsembri
5. a käskkirja nr 5-1/22/482 peale.
6. Tallinna Vangla jättis
7. jaanuari
8. a vaideotsusega nr 5-15/22/350-2 vaide rahuldamata. 2

§ 29lg 2).

Prion teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele. Teenusepakkuja ja sidehaldaja on Telia Eesti AS. Vangla ei saa selle teenuse puhul olla isikuandmete vastutav töötleja (vt elektroonilise side seadus 1 (ESS) § 102).

§ 33

lg 1 kohaselt tuleb vanglal taotleda esmalt luba prokuratuurilt, et nimetatud päring teha. Vangla teostab ebaseaduslikke päringuid süstemaatiliselt. Ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel saadud teave on lubamatu tõend. Menetluses ei saa eraldada tõendite hindamist süü küsimusest. Vastustaja tegi keskkonnas Prion päringuid, mille tegemist reguleerib

§ 331ning milleks on vaja prokuratuuri luba.

Seetõttu on distsiplinaarmenetluse aluseks olev teave saadud kehtivat õigust rikkudes, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Protokollist ja käskkirjast nähtub, et kaebaja väidetavat süüd saaks tuvastada otseselt ainult

1. detsembri
2. a Prion kõnelogi analüüsist/protokollist. Vangla on keeldunud viimati mainitud tõendit kaebajale tutvustamast. Samuti ei tutvustanud vastustaja ettekannet nr 1-22-
3. Ainuke tõend, mis kaebajale esitati on
4. detsembri
5. a menetlustoimingu protokoll (vt kaebuse lisa 6), mis ei sisalda asjas olulist infot. Vastustaja on rikkunud vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega.
6. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. 5.
7. VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti Kodukorra punkt 12.3.4 keelab kinnipeetaval kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN-koodi. Kaebaja distsipliinirikkumise kohta on Tallinna Vangla viienda üksuse valvur KP koostanud
8. novembril
9. a ettekanne nr 1- 22-
10. 5.
11. Kaebaja kasutas ajavahemikul
12. kuni
13. novembrini 2022 telefonikõnede tegemiseks 18 korral teisele isikule väljastatud kõnekaarti ning pani seega toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada. 5.
14. Andmed vahistatu Y telefonikõnede ning kaebaja telefoninumbrite kohta on saadud seaduslikult. Kaebaja ei ole teise isiku kõnekaardi kasutamisele vastu vaielnud. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vanglal võimalik kontrollida kinni peetud isikute telefoni kasutust (

§ 66lg 1, justiitsministri 5.

septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 8;

§ 96lg 1, § 97 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 31.

oktoobri 2007. a otsus nr 3-3-1-54-07). Vastupidises olukorras kaoks vanglal igasugune kontroll vanglas viibivate isikute kõnekaartide kasutamise üle ning VSkE § 51 lg 1 ja kodukorra p 12.3.4 oleks vaid formaalsed nõuded, millest reaalset kinnipidamist ei oleks võimalik kontrollida. Kontrolli võimaluse puudumisel oleks vanglal sisuliselt võimatu kinnipeetavate keelatud suhtlust välistada ning kinnipeetavatel oleks kontrollimatu võimalus helistada ükskõik millistele, sh keelatud numbritele. Kaebaja poolt kaaskinnipeetava telefonikaardi kasutamist tõendab ka N4 osakonna II korruse videosalvestis, mille kontrollimisel tuvastati, et vaidlusalusel ajavahemikul, mil toimusid kõned numbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO, oli telefoniaparaat väljastatud üksnes kaebajale. 3

§ 11 lg 7; tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts

ÜS) § 136 lg 8). Kaebaja esitas vaide

1. detsembril
2. Vaide lahendamise tähtaeg oli
3. jaanuar
4. Vastustaja lahendas vaide
5. jaanuaril
7. Tallinna Halduskohus jättis
8. detsembri
9. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. 6.
10. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vaidlusaluses käskkirjas tuvastatud asjaoludele, et: 1)
11. ja
12. novembril 2022 oli telefoniaparaat väljastatud kaebaja kambrisse N4-18; 2) kaebaja viibis kambris üksinda; 3) abonentnumbrite YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO kasutajad on kaebajaga seotud isikud; 4) ajavahemikul
13. kuni
14. november 2022 on Yle (paigutatud kambrisse N4-19) väljastatud telefonikaardilt nr XXXXXXXXXXXX tehtud 18 kõnet abonentnumbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO. 6.
15. Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut

§ 331lg 1 alusel.

Vanglas asuva telefoni kasutamisel toimunud kõneväljavõtte saamiseks ei ole vajalik teostada

§ 331 lg-s 1 nimetatud päringuid.

Distsiplinaarkaristuse määramiseks piisab üksnes kinni peetava telefonikaardi kasutamise kohta andmete kogumisest selles ulatuses, millest nähtub telefonikõne aeg, adressaadi telefoninumber ja asjaolu, et kinni peetav ei ole varem vanglale VSkE § 511 lg-s 1 nimetatud korras selle adressaadi kohta andmeid edastanud. Nimetatud andmete saamiseks ei ole vaja

§-s 33 1 sätestatud korras päringu tegemine vajalik (Tallinna Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a otsus nr 3-13-1877, p 14). Praegusel juhul piirdus andmete kogumine Y telefonikaardi kasutamise kohta ulatuses, millest nähtub telefonikõne tegemise aeg, adressaadi telefoninumbrid ning kinnipeeturegistrisse kantud andmed kaebaja seotusest nimetatud numbritega. Vastustaja on õigesti märkinud, et nimetatud andmete kogumiseks puudus vajadus teostada päring

§ 331lg 1 alusel.

6.

1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja telefonikõned ajavahemikul
2. kuni
3. november 2022 ei olnud tehtud

§ 97lg-s 3 nimetatud adressaatidele.

Samuti puudub vaidlus, et vangla ei ole kontrollinud kõnesolevate kaebaja telefonikõnede teel edastatud sõnumite sisu. 6.

1. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et ta ei kasutanud telefonikõnede tegemiseks
2. ja
3. novembril 2022 talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 51 lg 1 laieneb ka vahistatule. Lisaks tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punkti 12.3.
4. teisest lausest, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi. Seega ei ole andmed saadud ebaseaduslikult, mistõttu ei saa rääkida vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusest. Tühisuse aluseid ei esine (HMS § 63 lg 2). Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-07 on asjakohane, kuivõrd puudutab kinni peetava isiku telefoni kasutamise õigust vanglas, sarnaselt siinsele vaidlusele. 4

§ 11

lg-st 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavaale haldusorganile. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja vaie registreeritud

1. detsembril 2022 (vt vastustaja
2. aprilli
3. a menetlusdokumendi lisa 1) ning vaideotsus on tehtud
4. jaanuaril 2023 (vt kaebuse lisa 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. O.V taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. 7.
6. Halduskohus jättis tähelepanuta
7. novembri
8. a seisukohas toodud asjaolud ja on käsitlenud vaidlust peamiselt

§-st 331 lähtuvalt. 7.2. Halduskohus on asunud seisukohale, et

§ 29

lg 2 1 toodud telefonikõnede registreerimisõigust ja selle läbi kinnipeetava suhtluse kontrollimise õigust tuleb käsitada ESS-ga reguleeritava sideandmete töötlemise õigusena. Vastasel juhul puuduks vanglal ülevaade, kellega kinnipeetav suhtleb. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel.

§ 29lg-st 2 1 ei nähtu vangla õigust töödelda isikuandmeid.

Sellest sättest nähtub üksnes vangla õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber; helistamise aeg ja kõne kestus. 7.3.

§ 96

lg 1 kohaselt toimub telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjaga sätestatud korras. Telefonikõnede registreerimisega seonduv on toodud vangla sisekorraeeskirja §-s 511, mille lõike 5 järgi ei kohaldata neid sätteid vahistatutele. Nii esitavadki vahistatud eelmisel õhtul telefonikõnede registreerimislehe, kuhu märgitakse

§ 29lg-s 21 loetletud andmed.

Distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli kaebaja vahistatu. Vanglal puudub iseseisev isikuandmete töötlemise õigus.

-st, ESS-st ega ka IKS-st ei tulene vangla õigust töödelda sideandmeid. Samuti ei ole seadusandja näinud sideettevõttele ette õigust võimaldada kolmandatele isikutele ligipääsu sideteenuse kasutamise üksikasjadele. ESS § 101 lg 1 keelab seda teha. ESS § 106 kohaselt võivad andmeid töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik. Samuti on loetletud isikud, kes on volitatud andmeid töötlema, kuid vanglateenistusele sellist õigust omistatud ei ole. Seadusandja on vanglale ette näinud 2 võimalust sideandmete kontrollimiseks. ESS näeb ette, et selleks, et saada sideandmeid

sätestatud juhtudel, peab vanglateenistus esitama sideettevõttele järelepärimise. Sellest tulenevalt ei ole vanglal

§ 29lg-st 2 1 tulenevalt iseseisvat õigust sideandmeid töödelda.

7.

1. Kohus on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a otsuse nr 3-13-1877 p-le
4. Vaidlusalusel juhul ei täitnud vangla oma seadusest tulenevat kohustust ega esitanud sideettevõttele päringut kõneeristuse saamiseks, vaid tegi seda kehtivat seadusandlust eirates 5

§ 33

1 lg 1 alusel ning seega on kaebaja viited ESS erinevatele paragrahvidele asjassepuutumatud. Sarnaselt kinnipeetava suhtes

§-des 28 ja 29 sätestatule, näevad

§-d 96 ja 97 vahistatu suhtes ette õiguse telefoni kasutamisele, samuti selle õiguse piirangud ja selle õiguse kasutamise jälgimise.

§ 96

lg 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Tehnilise võimaluse olemasolu

§ 96

lg 1 mõttes tähendab nii kõneteenuse osutaja olemasolu, selleks vajalikke seadmeid ja nende toimimist, kui ka seda, et tehnilised võimalused vastavad tingimustele, mis tagavad vanglateenistusele pandud kinnipeetava kontrollimise ja korra tagamisele suunatud ülesannete täitmise. Õigus vanglaametnikel kontrollida kinnipeetavate (vahistatute) telefonikõnesid tuleneb vajadusest tagada vanglas julgeolek ja kinnipeetavate järelevalve (

§ 66lg 1).

Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. märtsi
2. a otsuses nr 3-3-1-103-06, et helistamist kontrollival vanglaametnikul on õigus näha helistamise ajal telefoni tablood, et kontrollida, kellega kinnipeetav suhtleb. Sealjuures ei tohi ta aga rikkuda kinnipeetava õigust sõnumi saladusele, st kuulata kõnet pealt. Riigikohtu halduskolleegium leidis
3. oktoobri
4. a otsuses nr 3-3-1-54-07, et vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava isiku graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist vangistusseadust reguleerivate õigusaktide kohaselt vangla piirata ei tohi. Eeltoodust tulenevalt on kohtumenetluses jaatatud vanglateenistus õigust, olla julgeoleku huvides informeeritud sellest, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ning vanglateenistus peab tagama ka selle, et ei kuritarvitataks piiramatut õigust helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele või nende ametiisikutele, samuti kaitsjale. 8.
5. Vaidlusalusel juhul ei kontrollinud vangla kaebaja telefonikaardi kasutamist, vaid koguti Y telefonikaardi kasutamise andmeid, telefonikõne aeg ja adressaadi telefoninumber. Kaebaja seotus Y telefonikaardiga tehtud kõnedega ilmnes alles telefoninumbrite kõrvutamisel kinnipeeturegistri andmetega. Arvestades, et konkreetsel juhul ei ole vangla telefonikõnede haldusliidesest Prion kaebaja tehtud kõnede andmeid kontrollinud, ei ole vangla juba ainuüksi sel põhjusel kaebaja õigusi rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Lisaks jääb ringkonnakohus
7. augusti
8. a otsuses haldusasjas nr 3-13-1877 võetud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Distsiplinaarmenetluse käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametniku poolt, põhjendatud ja kaalumisvigadeta. Kaebajal on olnud võimalus oma seisukoht esitada, kuid ta ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemist eitanud. Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on talle distsiplinaarkaristuse määranud ebaseaduslikult kogutud tõendite alusel, mistõttu on vaidlustatud käskkiri kaebaja arvates tühine algusest peale. Ringkonnakohus on seisukohal, et 6

§ 29

lg 21 annab vanglateenistusele õiguse teha sideettevõtjale päringuid kinnipeetava kõneeristuse saamiseks. Kontrolli eesmärk on välistada võimalus säilitada või luua kontakti kuritegeliku maailmaga ning kasutada seaduslikku suhtlemisvõimalust uute kuritegude kavandamiseks või toimepanemiseks. Kontroll arvestab küll isiku õigust sõnumi saladusele, kuid võimaldab vanglal jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb. Lisaks eesmärgile ennetada uue süüteo toimepanemist, võib kontroll aidata kaasa hiljem selle menetlemisele ning anda märku vajadusest piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele või telefonikõnele

§ 28lg 3 korras.

Telefonikõnede registreerimine aitab nii vanglal kui ka kinnipeetaval endal kontrollida nimetatud toimingute õiguspärasust. Kirjavahetuse ja telefonikõnede kontrollimine kujutab endast põhiseaduse §-ga 11 kooskõlas olevat põhiõiguse proportsionaalset riivet (vt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 93-94). Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava isiku graafikuväline helistamine toimus isikule, kellele helistamist vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt vangla piirata ei tohi (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 11).

§ 28

lg 3 annab vangla direktorile õiguse piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Vanglal ei oleks seda ülesannet võimalik efektiivselt täita, kui vanglaametnikel puuduks õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 12).
3. Ka õiguskantsler on
4. aprilli
5. a seisukohas nr 6-3/131013/1401838 (vt 6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_kinni_peetava_isiku_telefonikon ede_kohta_andmete_kogumine.pdf) leidnud, et

§ 29

lõike 21 alusel ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras kogutav teave kinnipeetava vanglavälise suhtluse kohta ei kujuta endast delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 mõttes ega ole ka eriliselt tundlik või isiku kohta kuigi palju ütlev. IKS § 14 lg 1 p 1 võimaldab töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta muu hulgas ka siis, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Antud juhul on andmete kogumise seadusest tulenevaks aluseks

§ 29

lg 2 1.

§ 29

lg 21 kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või peab kirjavahetust. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

1. Distsiplinaarsüüteo tõendamisel tugines vangla andmetele, mis nähtuvad Yle väljastatud telefonikaardi telefonikõnede väljavõttest. Nimetatud dokumendist (dtl 49 – Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrusel alusel on kuulutatud menetlus selle dokumendi osas kinniseks) nähtuvad telefonikõnede aeg, kestus ja valitud telefoninumber ning telefonikaardi omaniku nimi.

§ 29

lg-s 2 nimetatud olukorraga tegemist ei ole, kuna telefonikõne sisu vangla ei kontrollinud.

§ 331nimetatud olukorraga ei ole samuti tegemist.

Vanglas asuva telefoniga tehtud kõne väljavõtte saamiseks ei ole vajalik teha

§ 331lg-s 1 toodud päringuid.

Distsiplinaarkaristuse määramiseks piisab telefonikaardi kasutamise kohta andmete kogumisest pelgalt sellises ulatuses, millest nähtub telefonikõne aeg, adressaadi telefoninumber ja asjaolu, et telefonikaarti ei ole kasutatud selle omanikuga seotud telefoninumbritele helistamiseks, vaid sellega on helistatud kellegi teisega seotud 7

§-s 331 sätestatud korras päringu tegemine vajalik. 14. Kaebaja on ebaõigesti mõistnud halduskohtu otsust, leides, et kohus on asunud seisukohale, et

§ 29

lg 21 toodud telefonikõnede registreerimisõigust ja selle läbi kinnipeetava suhtluse kontrollimise õigust tuleb käsitleda ESS-ga reguleeritava sideandmete töötlemisena. Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut

§ 331 lg 1 alusel ning seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited ESS-i erinevatele paragrahvidele. Kaebaja märgib, et VSk

E § 511 lg 5 kohaselt ei kohaldata seda sätet vahistatutele. See viide ei ole asjakohane, kuna vaidlusalusel juhul on asjassepuutuvaks sätteks VSkE § 51 lg 1, mille kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti.

§ 96lg-st 1 tulenevalt laieneb VSk

E § 51 lg 1 ka vahistatule. Sarnaselt kinnipeetava suhtes

§-des 28 ja 29 sätestatule, näevad

§-d 96 ja 97 vahistatu suhtes ette õiguse telefoni kasutamisele, samuti selle õiguse piirangud ja selle õiguse kasutamise jälgimise. Kaebaja on apellatsioonkaebuses ka ise õigesti märkinud, et

§ 29

lg-st 21 nähtub vangla õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber; helistamise aeg ja kõne kestus. Neid andmeid vastustaja kontrolliski. Vangla kontrollis telefonikõnede haldusliidesest Prion vahistatu Yle väljastatud telefonikaardilt tehtud telefonikõnesid. Vangla pole telefonikõnede haldusliidesest Prion kaebaja tehtud kõnede andmeid kontrollinud. Kaebaja seotus Y telefonikaardiga tehtud kõnedega ilmnes alles telefoninumbrite kõrvutamisel kinnipeeturegistri andmetega. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev telefonikõnede haldusliidesest Prion saadud teave on kogutud õiguspäraselt ning lisaks telefonikaardi telefonikõnede väljavõttele, tõendab kaebaja poolt kaaskinnipeetava telefonikaardi kasutamist N4 osakonna II korruse videosalvestis, mille kontrollimisel tuvastati, et vaidlusalusel ajavahemikul, mil toimusid kõned numbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO, oli telefoniaparaat väljastatud üksnes kaebajale. 15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1) (allkirjastatud digitaalselt) 8