KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-

) § 36 1 lg 2 p-de 1–6 alusel. PPA võttis

1. juunil 2025 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12506230002 vastu.
2. PPA esitas
3. juunil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse N.M-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 36

2 lg 1 ning

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas

1. juuni
2. a määrusega PPA taotluse ning andis loa N.M-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni
3. augustini 2025 või kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni.
4. N.M esitas
5. juulil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. juuni
7. a määruse muutmata.
8. N.M esitas
9. juulil 2025 mobiilirakenduse WhatsApp vahendusel fotod N.M-i nimele väljastatud Itaalia elamisloakaardist I04476977 kehtivusega
10. mai 2013 kuni
11. mai 2015 ning Itaalia isikutunnistusest AU4477305 kehtivusega
12. mai 2013 kuni
13. oktoober
14. PPA esitas
15. juulil 2025 Itaaliale kiireloomulise tagasivõtupalve Dublini III määruse art 12 lg 4 alusel (elamisluba lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi). Taotlusele olid lisatud isiku Itaalia isikutunnistus ja elamisluba.
16. juulil 2025 teavitas Itaalia Dublini üksus, et ei võta vastutust kõnealuse isiku osas, kuna PPA taotlus ei sisalda vajalikku tõendusmaterjali, kaudseid tõendeid ega taotleja Eurodaci vastust, mis vastaksid määruse 1560/2003/EÜ artikli 1 lg-tele 1 ja
17. Soome Dublini üksus teatas
18. juulil 2025 vastuseks PPA infopäringule, et isikul ei ole Soomes elamisluba ja ta ei ole varem Soomes varjupaika taotlenud. Seoses varasemate protsessidega Soomes anti talle
19. veebruaril 2016 elamisluba peresidemete alusel ajavahemikuks
20. veebruar 2016 kuni
21. veebruar
22. Talle ei antud elamisloa pikendust
23. augustil
24. Ta kaebas otsuse edasi ning halduskohus jättis kaebuse
25. oktoobril 2019 ja kõrgeim halduskohus
26. jaanuaril 2020 rahuldamata. Ta taotles ettevõtlusluba
27. augustil 2018 ja sai elamisloa
28. oktoobril 2021 ajavahemikuks
29. oktoobrist 2021 kuni
30. oktoobrini
31. Selle pikendamisest keelduti
32. detsembril
33. N.M esitas apellatsioonkaebuse ning halduskohus ja kõrgeim halduskohus jätsid apellatsioonkaebused rahuldamata. Viimati jäeti puudutatud isiku kaebus rahuldamata
34. jaanuaril
35. PPA esitas
36. juulil 2025 Itaaliale korduva tagasivõtupalve. PPA selgitas, et ainus sõrmejälje vaste oli Eesti menetluse oma nr EE
37. Samuti lisati tagasivõtupalvele Soome Dublini üksuse vastus. Itaalia Dublini üksus vastas
38. juulil 2025, et jäävad oma eelmise keeldumise juurde. Itaalia ei ole andnud isikule pikaajalist elamisluba. Eesti esitatud dokument on Itaalia isikutunnistus, mitte elamisloakaart. Itaalia sideohvitser pöördus
39. juulil 2025 PPA poole põhjusel, et
40. juulil 2025 on N.M e-kirja teel pöördunud 2

§ 362

lg 5 alusel kuni 4 kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4 ja p 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas
2. augusti
3. a määrusega PPA taotluse ning pikendas N.M-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
4. detsembrini 2025 (k.a). 6.
5. Kuna tegemist on loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindus kohus ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses kindlaks tehtud asjaoludest. Taotlusest selgub, et puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA on alates taotluse vastuvõtmisest tegelenud asjaolude väljaselgitamisega, sh kas mõni teine liikmesriik vastutab isiku taotluse läbivaatamise eest. PPA-l on vaja korraldada vestlus, sellele vastav päritoluriigi analüüs ja neid on vaja omavahel võrrelda. Vestlus on planeeritud
6. augustiks
7. PPA selgitas oma taotluses, et puudutatud isik ei täitnud Soome koostatud lahkumisettekirjutust, ei esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotlust, oli end Eestis varjanud vähemalt ühe kuu ja üritas reisida Iirimaale turismi eesmärgil, milleks kasutas võltsitud reisidokumenti. Puudutatud isik peeti kinni kell 15.30 VSS § 15 lg 1 alusel ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui puudutatud isikule selgitati, et Eestis on ta viibib riigi ebaseaduslikult ja kuulub väljasaatmisele Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas ta kell 21.23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Ajavahemiku pikkus piiril kinni pidamise ja rahvusvahelise kaitse saamise vormikohase taotluse esitamise vahel võiks teatud juhtudel viidata sellele, et varjupaigataotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Näiteks on kinnipidamine põhjendatud, kui isik peeti kinni kell 10.02 ning ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse samal päeval kell 15.30 kuni 17.21 korraldatud küsitluse käigus, milles PPA asus teda ära kuulama lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-23-2232, p 23 ja nr 3-19-415, p 13). Märkimisväärne on ka asjaolu, et puudutatud isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid, vaid need saadi teada vastusest biomeetrilisele päringule. Oluline on ka puudutatud isiku selgitus, et ta kavatses taotleda rahvusvahelist kaitset pärast puhkust Dublinis.

§ 181

lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole isiku puhul ületatud. 6.2. Eelmise loa taotlemisel on puudutatud isikust lähtuvat põgenemisohtu jaatatud. Asjaolud ei ole praeguse taotluse esitamise ajaks muutunud selliselt, et põgenemisohtu välistada. Puudutatud isik ei täitnud Soome koostatud lahkumisettekirjutust ega esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotlust ning oli end Eestis varjanud vähemalt ühe kuu. 3

§ 29lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

1. PPA palub
2. septembri
3. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 8.
4. Puudutatud isik teavitas PPA-d
5. septembri
6. a tagasisaatmise nõustamise käigus enda Maroko kuningriigi kehtiva passi kinnipidamiskeskusesse saabumisest. Puudutatud isik väljendas valmisolekut esimesel võimalusel Marokosse lahkumiseks. PPA tegi
7. augustil 2025 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12506230002-1, mida isik ei vaidlustanud. PPA koostas
8. septembril 2025 puudutatud isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. PPA pidas isiku VSS § 15 lg 1 alusel kinni Eesti Vabariigist väljasaatmise täideviimiseks. 4

§ 36

¹ alusel kuna isiku suhtes esineb

§ 36

¹ lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 36

¹ lg 2 p-s 4 ja 5 ning VSS §-s 6⁸ p-des 1 ja 6 ning VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolud. 8.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas
2. septembril 2025 PPA taotluse üksnes resolutsiooni sisaldava määrusega ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud – st kuni
3. novembrini
4. Tallinna Halduskohus rahuldas
5. septembri
6. a määrusega haldusasjas nr 3-25-2938 PPA taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (s.o kuni
7. novembrini 2025). 8.
8. Praeguses asjas tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. PPA leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud

§ 36

2 lg-t 2 ja

§ 361lg 2 p-e 4 ja 5.

Tallinna Halduskohus on

1. augusti
2. a määruses ammendavalt põhjendanud määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise vajalikkust ning hinnatud kinnipidamise proportsionaalsust ning vastustaja nõustub halduskohtuga täielikult. 8.
3. PPA on
4. augusti
5. a taotluses ja halduskohus vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud põgenemisohu olemasolu. Vastustaja ega kohus ei ole lähtunud pelgalt subjektiivsetest asjaoludest, vaid on tuginenud objektiivsetele asjaoludele. Vastutaja ja kohus on lähtunud isiku varasemast käitumisest, ütlustest ja juhtumiga seotud muudest asjaoludest, hinnanud neid kogumis ja jõudnud järeldusele, et isiku suhtes esineb varasemast käitumismustrist tulenevalt põgenemisoht. Kaebaja on määruskaebuses killustanud juhtumi ning hinnanud üksikuid detaile ega ole arvesse võtnud asjaolusid kogumis, mistõttu on ta 5

§ 361lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga.

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et puudutatud isikule on juba koostatud ettekirjutus lahkumiseks Soome Vabariigi poolt. Samuti ei ole vaidlust sellest, et puudutatud isik peeti esmalt VSS § 15 lg 1 alusel kinni. Puudutatud isikust tulenevat põgenemiseohtu suurendab asjaolu, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates

1. novembrist 2024, kuid puudutatud isik on asunud ennast Schengeni alal vale identiteedi all varjama. Põgenemisohtu suurendab ka puudutatud isiku ebausaldusväärsus, kuna ta on andnud vasturääkivaid ütlusi nii PPA-le kui kohtule. Nt väitis puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtuistungil (
2. juunil 2025), et on Eestis juba ühe kuu viibinud oma tüdruksõbra juures, kelle täielikku nime ega elukohta ta ei avaldanud (kohtuistungi protokoll 1:09:33), kuid
3. augusti
4. a kohtumäärusest selgub, et isikul puudusid Eestiga sidemed. Isik ei näinud probleemi võltsitud dokumendi kasutamises, sh sellega puhkusreisidel käimises (
5. juuni
6. a kohtuistungi protokoll 00:20:58 I lõik, IV lõik; 01:24:54). Tegelikkuses oli puudutatud isikul olemas kehtiv reisidokument, mille ta lasi endale kinnipidamiskeskusesse saata. Puudutatud isik ei saa aru, et tema käitumine on väär. ega ka selle tõsidusest. Isikust lähtuvatest asjaoludest tulenevalt esineb suur tõenäosus, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse rahuldamata. Isikul on olemas teadmised, kontaktid ja kogemused, et liikuda Schengeni alal ebaseaduslikult. Eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides jääb puudutatud isik ootama enda väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Puudutatud isikul oli olemas kehtiv reisidokument, mida ta varjas PPA eest. Puudutatud isik hankis ja kasutas oma identiteedi varjamiseks võltsitud dokumenti. Tema eesmärgiks ei saanud olla Euroopa Liidu kodaniku hüvede kasutamine (reisimine Schengeni alal), vaid ilmselgelt oli puudutatud isikul plaan võltsitud dokumendi kasutamisega oma identiteeti varjata ja vältida Soome poolt pandud kohustust lahkuda Schengeni alalt. 8.
7. Puudutatud isik on esitanud
8. septembril 2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti numbriga 12509110017, kuigi alles
9. augustil 2025 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12506230002-1 (

§ 23lg 1 ja HMS § 43 lg 1 p 2 alusel) tulenevalt puudutatud isiku enda 25.

augustil 2025 esitatud kirjalikust soovist, mida ta ei vaidlustanud. Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab puudutatud isikuga tehtavat intervjuud, tõendite läbivaatamist ja päritolumaainfo kogumist. Puudutatud isiku esimese rahvusvahelise kaitse menetluse raames on temaga juba tehtud kõik eelmainitud toimingud. Korduva taotluse puhul peab PPA taas läbi viima menetlustoimingud, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isik on haldusorganile tekitanud ebamõistliku halduskoormuse, kui on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse samadel asjaoludel. Taoline käitumine viitab rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele. PPA on kogu kättesaadava info pinnalt jõudnud järeldusele, et puudutatud 6

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik puudutatud isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Seda kinnitab ka puudutatud isiku käitumine pärast vaidlusaluse kohtumääruse tegemist ning samuti tema väljasaatmisel ja Saksamaa ametniku ründamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule
2. juuli
3. a määrusega riigi õigusabi, esindamaks teda kinnipidamist puudutavates kohtumenetlustes. Pole alust arvata, et puudutatud isiku majanduslik seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja abi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Riigi õigusabi taotluse kohaselt on isik võimeline suhtlema inglise keeles, mistõttu tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel korraldada asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine inglise keelde riigi kulul.
4. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on vaidlustatud määruses täitnud põhjendamiskohustust nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
5. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

§ 362

lg 5 kohaselt pikendab halduskohus

§ 362

lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni 4 kuu kaupa juhul, kui esinevad

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 sätestatud põhimõte.

§ 362

lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist.

§ 362

lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

1. Halduskohus toob põhjendatult esile, et puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, sest temaga seotud asjaolude ei olnud veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus oli pooleli. Ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
2. Ringkonnakohus jagab PPA seisukohta, et määruskaebuses toodud väited sellest, et halduskohus ei ole N.M-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel hinnanud kõiki puudutatud isikuga seotud asjaolusid, on alusetud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, millised asjaolud on kohus jätnud arvesse võtmata.

§ 361lg-te 4 ja 5 alusel 7

§ 36

1 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna muu hulgas seda, kui esineb mõni VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 6⁸ kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus nr 3-20-2004, p 18.5;
3. mai
4. a määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
5. Puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu ka VSS § 6 8 p 1 kohaselt. Viidatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Asja materjalide kohaselt on Soome Vabariigi Migratsiooniamet koostanud puudutatud isikule
6. detsembril 2022 lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtajaga 30 päeva. Puudutatud isik vaidlustas lahkumisettekirjutuse ning tema kaebus jäeti
7. novembri
8. a kohtuotsusega rahuldamata. Puudutatud isik saabus enda ütluste kohaselt Soomest Eestisse
9. mail 2025 (isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses, dtl 41). Seega ei ole isik järginud lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku täitmise tähtaega ning on end pikalt varjanud Soome Vabariigi ametivõimude eest.
10. Puudutatud isiku põgenemise ohtu võib VSS § 6 8 p 6 järgi järeldada ka sellest, et tema hoiakud ja käitumine kogumis annavad aluse arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik selgitas
11. juuni
12. a menetlustoimingutel, et ta ei soovi Marokosse naasta. Tema väited Eestisse saabumise kohta on olnud vastuolulised. Puudutatud isiku eesmärk oli läbida Eestit transiitriigina ning jõuda Iirimaale Dublinisse (
13. juuni
14. a küsitluse protokoll, dtl 11; ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeet, dtl 18). Puudutatud isikul oli kinnipidamisel olemas lennupilet Dublinisse reisimiseks.
15. juuni
16. a kohtuistungil selgitas isik, et hankis Itaalia võltspassi teadlikult ja kasutas seda Euroopa Liidus liikumiseks, kuna ei soovinud oodata kaks aastat Soomes lahkumisettekirjutuse osas tehtavat kohtuotsust. Puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest on järeldatav, et ta ei järgi Schengeni liikmesriikides kehtivat õiguskorda. Samuti on ilmne, et puudutatud isik on võimeline hankima endale võltsdokumente ja nende abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuma. Halduskohus on seega eelneva pinnalt põhjendatult järeldanud, et isikust lähtus põgenemisoht.
17. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine olnud põhjendatud, sest see võinuks osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu
18. mai
19. a määrus nr 3-3-1-93- 16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud puudutatud isiku kinnipidamist kuni
20. detsembrini 2025 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks turvalisuse või tervise kaalutlustega. Puudutatud isik on esitanud uue rahvusvahelise kaitse taotluse ning pidi seejuures möönma, et kuna menetlus algab uuesti, tuleb tal endast tulenevatel põhjustel ka edaspidi vähemalt mingi periood viibida kinnipidamiskeskuses.
21. Kuna isiku kinnipidamine oli põhjendatud juba

§ 361 lg 2 p 4 alusel, siis puudub praeguses asjas otsene vajadus analüüsida, kas teda oli õigus kinni pidada ka sama lõike p 5 alusel. 8