KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3232 (998425000039) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Väärteoasi OÜ X

) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Rahuldada OÜ X kaitsja kaebus.
2. Tühistada Tööinspektsiooni
3. augusti 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 32/81

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tööinspektsiooni
3. augustil 2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 3-2/81

§ 29lg 1 p 1 alusel.

2.

1. Kaebaja leiab, et esmalt, et väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt valesti kvalifitseeritud, kuivõrd TTOS-s ei ole § 272 lg
2. Ilmselt on tegemist ilmselge ebatäpsusega ning kohtuväline menetleja on soovinud karistust kvalifitseerida TTOS § 272 lg 1 alusel. 2.
3. Praegusel juhul on karistuseks määratud 625 trahviühikut, mis ületab isegi maksimaalse karistuse 325 trahviühiku võrra. Seega on kohtuväline menetleja ilmselgelt ületanud oma volitusi karistuse määramisel ning on teinud ebaseadusliku otsuse, kuivõrd karistuse määramise aluseks olev paragrahv ei näe ette võimalust määrata karistust suuruses 625 trahviühikut. 2.
4. Käesolevas väärteoasjas on tõendiallikaks fotod, kuid Tööinspektsioon on keeldunud avaldamast fotosid teinud isiku andmeid, tuginedes isikuandmete kaitse seadusele. Toodust saab järeldada, et fotod ei ole tehtud riikliku järelevalve käigus. Seega on praegusel juhul täitmata

§ 31

lg 11 toodud iseseisva tõendi eeldused ja fotomaterjal ei saa olla praegusel juhul iseseisvaks tõendiks. 2.

1. Otsuses on töötajatena nimetatud PNit ja JSit, kes väidetavalt turvavarustust ei kandnud, kuid JSt ei ole üle kuulatud. Samuti puudub usaldusväärne tuvastus, et fotodel olevad isikud on just need isikud ning et nad tegutsesid sel hetkel X OÜ ülesannete täitmisel. 2.
2. Lisaks leiab kaitsja, et praegusel juhul puuduvad asjas väärteo tunnused, sest kohtuväline menetleja ei ole tõendamiseseme asjaolusid õigesti ja piisavalt tuvastanud ning otsus ei rajane asjas kogutud tõenditele. Nimelt ei vasta väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud aeg ja koht tuvastatud faktilistele asjaoludele – teo toimepanemine väärteoprotokolli märgitud kellaajal ja kohas ei ole kindlaks tehtud. Otsus fikseerib etteheidetud teo toimepanemise 02.07.2025 kell 15:15 aadressil Roosikrantsi 8/
3. Tööinspektsiooni ametlikus e-kirjas menetlusosalisele 4 on aga kirjas, et fotod, milledelt väidetvalt nähtub rikkumine, on tehtud 18.06.2025 kell 13:45 ning 02.07.2025 kell 14:37 ja 14:47, aadressilt Roosikrantsi 4a. Tegemist on teise koha ja ajaga, kui otsuses märgitu. Väärteomenetluses on teo aja ja koha täpne tuvastamine vältimatu, sest need peavad olema kooskõlas tõenditega (vt

§ 69nõuded väärteoprotokolli/otsuse sisule; Riigikohtu lahend 4-17-3969/37).

Kui asjas kogutud tõendid näitavad teistsugust aega/kohta kui otsus, ei ole koosseisulised asjaolud tõendatud ning kahtlused tuleb tõlgendada in dubio pro reo põhimõttele tuginedes menetlusaluse isiku kasuks. Menetlusalune isik ei ole etteheidetud õigusnormi rikkumist kordagi omaks võtnud ega süüd tunnistanud, mistõttu tuleks arvestades eeltoodut väärteomenetluses lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.

1. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustuvad OÜ X esindaja taotlusega tühistada Tööinspektsiooni kohtuvälise menetleja Mikk Kirsi
2. augusti 2025.a otsus väärteoasjas nr 3-2/81 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Tööinspektsioon palub kohtul asi lahendada kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt

§ 120

lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kohus peab võimalikuks lahendada asja kirjalikus menetluses. 5.

§ 123

lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest. 6.

§-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega ei saa kohus asuda süüdistusfunktsiooni kandma ega karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, ning kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2018 otsus nr 4-16-9132, p 13). Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

detsembri 2014 otsus nr 3-1-1-88-14, p 6.5). Väärteoprotokolli teokirjeldusele esitatavad nõuded kohalduvad ka kiirmenetluse otsuse teokirjeldusele, mille piiridest ei saa kohus samuti väljuda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2007 otsus nr 3-1-1-56-07, p 16 ja
2. oktoobri 2018 otsus nr 4-18-51, p 10).
3. Kohtuvälise menetleja
4. augusti 2025 kiirmenetluse otsuse kohaselt on karistatud X OÜd TTOS § 272 lg 1 alusel rahatrahviga 625 trahviühikut, s.o 5000 eurot. Kiirmenetluse otsuses kajastuva väärteokirjelduses märgitakse järgmist: „Y, kellel on tööohutuse koordinaatorina ettevõttes „OÜ X“ kohustus tagada Roosikrantsi tn 8/2 Kesklinna linnaosa töötajate turvalisus ja kontrollida isikukaitse vahendite kasutamist töötajate poolt. Töötajatel puudusid maja katuselt alla kukkumist takistavad rakmed. Kukkumisohu vältimiseks ei kasutanud töötajad PN, JS turvavarustust (turvarakmed, kiivrid, ohutusrihmad, turvaliinid). Kukkumise vältimiseks ohutusabinõude rakendamata jätmisega kaasnes oht töötajate tervisele ja elule. Oma tegevusetusega rikkus Y Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 36 lg 1 sätestatud nõuded. Selline käitumine on kvalifitseeritud TTOS § 272 lg 1 järgi.
5. Nähtuvalt
6. augusti 2025 kiirmenetluse otsusest on menetlusaluseks isikuks juriidiline isik X OÜ ja just X OÜ suhtes on tehtud kiirmenetluse otsus. Samas teo kvalifikatsioon sellele ei viita. Nii on kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsiooniks TTOS § 272 lg
7. Kaebuse esitajaga saab nõustuda selles, et ilmselgelt on tegemist ilmse ebatäpsusega ja kohtuväline menetleja on soovinud teo kvalifikatsiooniks märkida TTOS § 27 2 lg 1, mis näeb ette vastutuse TTOS § 5 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 4 alusel töövahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ei ole seegi viide TTOS § 27 2 lg-le 1 korrektne, kuivõrd menetlusaluseks isikuks on juriidiline isik ja kiirmenetluse otsusega on karistatud juriidilist isikut X OÜ-d, keda esindab juhatuse liige Y. Juriidilise isiku vastutuse näeb ette sootuks TTOS § 27 2 lg
8. Kuigi kohtumenetluses on võimalik menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, on kohus siiski seotud väärteo teokirjeldusega ja seal kajastatud faktiliste asjaoludega.
9. Nii sätestab KarS § 14 lg 1, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. Juriidiline isik vastutab siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti saab juriidilist isikut karistada juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. märtsi 2016 otsus nr 3-1-1-84-16, p-d 27-29). See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba kiirmenetluse otsuses. Kui seda pole tehtud, tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri 2012 otsus nr 3-1-1-88-12, p 7).
12. Kohus märgib, et KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab X OÜ kui juriidilise isiku vastutus kujuneda läbi juhatuse liikme tegevuse, mis peab olema toime pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. Riigikohtu praktikas on korduvalt ja läbivalt viidatud, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse väärteootsusest (nagu käesoleval juhul) nähtuma konkreetse füüsilise isiku tegevus, mis on koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt näiteks
13. oktoobri 2019 otsus 4-18-6507, p 26–29 või
14. märtsi 2020 otsus 4-19-2526, p 10–11), ning viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt Riigikohtu
15. detsembri 2011 otsus 3-1-1-100-11, p 14). Lisaks nähtub kiirmenetluses otsuses kajastatud väärteokirjeldusest, et etteheidetav tegu on toimepandud tegevusetusega. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh kiirmenetluse otsuses osundada ja näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja et tema tegevuse saaks koheselt omistada juriidilisele isikule. Lisaks milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri 2007 otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 8 ja
17. septembri 2008 otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9,
18. märtsi 2017 otsus 3-1-1-84-16, p 28).
19. Praegusel juhul on kiirmenetluse otsuses faktiliste asjaoludena (väärteokirjeldusena) kirjeldatud füüsilise isiku, juriidilise isiku juhatuse liikme Y käitumist. Kas ja millises osas on füüsilise isiku tegu omistatav juriidilisele isikule X OÜ, kiirmenetluse otsusest ei nähtu. Otsusest ei nähtu, mil viisil on see tegu toime pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. Etteheide seisneb selleski, et tegu on toime pandud tegevusetusega. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb aga kiirmenetluse otsuses osundada ja näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja et tema tegevuse saaks koheselt omistada juriidilisele isikule. Lisaks milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.
20. Lisaks on õige kaebuse esitaja märkus sellegi kohta, et kiirmenetluse otsuse teokirjelduses on töötajatena nimetatud PNit ja JSit, kuid viimast ei ole üldsegi üle kuulatud, samuti puuduvad väärteoasja materjalide hulgas tõendid, mis kinnitaks JSi viibimist sündmuskohal. Seega on ka tegu tõendamata. Ka on asjakohased kaebuse esitaja etteheited seonduvalt väärteo rikkumise aja ja kohaga (vt Tööinspektsiooni
21. augusti 2025 vastust).
22. Eeltoodut kokku võttes, kuivõrd kiirmenetluse otsus ei sisalda faktiliste asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi ja kohus on

§ 87

järgi seotud kiirmenetluse otsuse piiridega, ei saa kõnealust materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega tuleb väärteomenetlus X OÜ suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

14. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse X OÜ suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

15.

§ 23

kohaselt hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule
2. septembril 2025 edastanud menetlusaluse isiku menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetlusalusele isikule osutatud õigusteenust 5 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 136 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulud kokku 782 eurot (ilma käibemaksuta). Ühtegi muud dokumenti, peale menetluskulude nimekirja, kohtule esitatud ei ole.
3. Kohtupraktikas on leitud, et valitud kaitsjale makstud tasu arvamine menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 1) hulka eeldab seda, et kohtule oleks esitatud kaitsjatasu maksmise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavad dokumendid. Selliste dokumentide esitamata jätmise korral kohus ei hinda, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna, ja jätab taotluse rahuldamata (vt nt Riigikohtu
4. veebruari 2021 otsus asjas nr 4-20-1588, p 37;
5. juuni 2018 määrus asjas nr 1-17-1205, p 34). Kuigi kaitsja on käesoleval juhul esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on märkinud, et kõik menetlusdokumendis kajastatud kulud on kantud seoses väärteoasja kohtumenetlusega, ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, mis kajastaksid menetlusaluse isiku kohustust õigusteenuse eest tasuda. Seega ei saa ka kohus võtta seisukohta, kas menetlusalusel isikul on tekkinud seoses väärteoasjaga menetluskulu.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. (allkirjastatud digitaalselt)