KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3023 H

) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks 3-25-3023 kinni isiku, kes tuvastati tema enda sõnade kohaselt kui XXX kodanik X. X XX.XX.XXXX). (sündinud 2. PPA esitas 12.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23

lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 15lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 ning § 6 8 p-des 3, 6 ja 8 nimetatud alused.

Isik on PPA-le korduvalt väljendanud soovi Eestist lahkuda ja palunud, et ta vabastataks, kuna ta on alaealine ning lastaks tal Eestist ära minna. Isik soovib minna Soome või tagasi Hispaaniasse, kuid ei soovi olla Eestis ega minna tagasi koduriiki. Isiku osas esineb

§ 68 p 3 kohane põgenemisoht.

Isik on esitanud sadamas reisides leitud passikoopia Q (sünniaeg XX.XX.XXXX) nimele. Samas kinnipidamisel väitis isik, et tema nimi on X. X ja ta on sündinud XX.XX.XXXX. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole tema isikusamasust võimalik kindlaks teha. PPA on teinud päringu Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hispaania vastuse kohaselt puudub nende andmebaasides info X. X (sündinud XX.XX.XXXX) kohta ning isikul ei ole seaduslikku viibimisalust Hispaanias. Prantsusmaa vastuse kohaselt puudub ka neil isiku kohta info. PPA hinnangul ei ole tegemist alaealisega ning PPA käsitab isikut

§ 121 lg-le 4 tuginedes täisealisena.

PPA kaasas menetlustoimingutele siiski lastekaitse ja heaolu spetsialistid, kelle arvamuse kohaselt ei ole samuti tegemist alaealise isikuga. Isik on selgitanud, et tal puudusid Euroopasse tulles igasugused isikut tõendavad dokumendid. Isiku sõnul võib saada dokumendid, minnes tema koduriigis külavanema juurde ja paludes need väljastada. Kuna PPA-l ei ole võimalik pöörduda Guinea Conakry külavanema poole 48 tunni jooksul, ei ole võimalik taotleda isikule kehtivat dokumenti. Isiku koduküla ja külavanema välja selgitamiseks tuleb isik kinni pidada kuni kaheks kuuks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikkust. Isikul puudub Eestis elukoht, tal ei ole siin ühtegi sõpra ega sugulast ning ta on korduvalt väljendanud, et ta tahab minna Soome või Hispaaniasse. Vabaduses viibides on tõenäoline, et isik hoiduks väljasaatmisest kõrvale. Isiku käitumine on näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed tema puhul ei töötaks. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu selleks, et PPA saaks tagada isiku väljasaatmise.

1. Puudutatud isik ei nõustunud 13.09.2025 kohtuistungil PPA taotlusega. Isik rõhutas, et ta on alaealine ja Eestisse sattumine oli eksitus. Isik soovib siit ära minna Hispaaniasse või Prantsusmaale. Tagasi ta Guineasse minna ei soovi, sest seal on ta elu ohus.
2. Tallinna Halduskohus andis 13.09.2025 määrusega loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (13.11.2025). Kuigi puudub isikut tõendava dokumendi originaal ja puudutatud isiku täpne vanus ei ole korrektselt dokumentaalselt tuvastatud, on isik täisealine, võttes arvesse tema välimust ja korduvaid vastuolulisi seletusi seoses tema vanuse ja eelneva eluga. PPA taotlus kuulub rahuldamisele

§ 23lg 1 p-i 1 (põgenemisoht) ja lg 1 1 alusel.

PPA-l on põhjendatud kahtlus puudutatud isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses (

§ 6⁸ p 2

§ 68 p 6).

Puudutatud isiku seletustest nähtub selge kavatsus vabanemisel lahkuda Hispaaniasse või Prantsusmaale põhjusel, et seal on lihtsam dokumentideta hakkama saada. Guineasse tagasiminemisest isik sõnaselgelt keeldub. PPA on põhistanud, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (

§ 6⁸ p 8).

Isikul puuduvad mis tahes dokumendid, mis annaksid talle aluse viibida Eesti Vabariigis või Schengeni viisaruumis. Põgenemisohtu saab jaatada, sest on tõenäoline, et olukorras, kus isik on tuvastamata, on püüdnud liikuda laevaga Soome ja samas väljendanud selget soovi Eestist Hispaaniasse või Prantsusmaale lahkuda, ei soovi ta püsida Eestis tema isiku tuvastamiseks. Kuna põgenemisoht on veenvalt põhjendatud, ei ole vajalik

§ 23

lg 1 p-i 3 eelduste täidetus.

§ 23

lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab siiski mh seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Praegusel juhul on isik küll andnud vastuolulisi seletusi selle kohta, kuidas saab tema kodukülaga ühendust võtta, kuid ei ole otseselt keeldunud dokumentide hankimisele kaasa aitamast. Seega ei ole

§ 23lg 1 p-le 3 tuginemine lubatav.

Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isik PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka mitme meetme samaaegne kohaldamine ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes usaldust, mis antud juhul õigustatud ei ole. Isikul puuduvad Eestiga sidemed, tuttavaid ei ole ja rahalisi vahendeid on minimaalselt. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. PPA esindaja kinnitas istungil, et isikule tagatakse viivitamata psühholoogiline abi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (

§ 24lg 1¹).

Puudutatud isiku välja saatmine Guineasse on taotluse kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X. X palub 23.09.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

§ 68p-s 6 sätestatud asjaolu ei ole täidetud.

Puudutatud isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Põgenemise ohtu ei esine. Puudutatud isik ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses. PPA ja kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et puudutatud isikul on hirm Guineasse naasmise ees, kuna tema elu on seal ohus. Kohaldada 3

§ 68p-s 6 toodud alus.

Isik selgitas ka istungil, et soovib vabanedes kohe Eestist lahkuda. Isiku käitumine ei anna alust järelduseks, et isik oleks oma plaanides ja edasistes kavatsustes aus. Vabaduses viibides ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav. Isikul on kogemus ühegi dokumendita mööda Euroopat liikumiseks. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga, ta on korduvalt kinnitanud, et ei soovigi sidet Eestiga ning tahab lahkuda esimesel võimalusel. Kinnipidamine on proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Tallinna Halduskohus tuvastas 13.09.2025 määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb prantsuse keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine prantsuse keelde.
2. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba

§ 23

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 23

lg 1 1 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 9.

§ 68

järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu ning see oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). 10. Põgenemisohu jäik sidumine ainuüksi

§-s 6⁸ loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb 4

§ 23

lg 1 p 1 koostoimes

§ 68

p-des 3, 6 ja 8 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Põhjendatud on PPA kahtlus isiku isikusamasuses ja kodakondsuses (

§ 68p 3).

Isik esitas Tallinna Sadama D-terminali kassas paberkoopia XXX passist Q (sündinud XX.XX.XXXX) nimele. Kinnipidamisel hakkas isik väitma, et ta on hoopis X. X (sündinud XX.XX.XXXX) ja koopia passist ei ole tema oma. Kuna isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ei olnud PPA-l tema isikusamasuse tuvastamine võimalik. Isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt. Seega on PPA-l vajalik isiku isikusamasus ja kodakondsus tuvastada. Puudutatud isiku põgenemisoht on tuvastatud ka vastavalt

§ 68p-le 6.

Isik on sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isik on PPA-le selgelt väljendanud, et ta ei soovi Eestisse jääda ega naasta Guineasse, vaid soovib minna Soome õppima või siis tagasi Hispaaniasse või Prantsusmaale, kus dokumente ei küsita (12.09.2025 küsitluse protokoll, dtl 24˗31). Soovi Eestist lahkuda väljendas isik ka 13.09.2025 kohtuistungil. Puudub alus arvata, et isik muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Vaidlust ei ole, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, seega esineb ka

§ 68 p 8 kohane põgenemisoht.

12. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks on proportsionaalne.

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Reisidokumendi puudumine ei ole varem takistanud isikul läbi Euroopa reisimist. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku kinnipidamist hinnata

§ 23

lg 1¹ alusel lubamatuks (sh ei ole määruskaebuses viidatud, et kinnipidamine võiks ohustada puudutatud isiku tervist või turvalisust). Kinnipidamiskeskuses on isikutele vajadusel tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste, sh psühholoogilise abi, kättesaadavus (

§ 26⁹).

1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.09.2025 määrus muutmata.
2. Määrus tuleb avaldada tervikuna, asendades isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5