← Eesti

2-24-2403/14

Obsah (5)§ 407§ 410§ 444§ 164§ 468

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-2403 K

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). 2 2-24-2403 Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Alaealine laps L M on seadusliku esindaja (lapse isa) vahendusel esitanud

  1. veebruaril 2024 hagi L Ki vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates
  2. jaanuarist 2024 kuni
  3. veebruarini 2024 summas 359 eurot. Hagiavalduse kohaselt L K on L M ema. Lapse ema ei osale lapse ülalpidamises. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise kohtumääruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud
  4. juulil 2025 (kostja on hagimaterjalide ja kohtumääruse kätte saamist vastuskirjaga kinnitanud). Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o
  5. juuliks 2025 ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus määras asja läbi vaatamiseks kohtuistungi
  6. septembril
  7. Kostja istungile ei ilmunud (kostja on kutse kätte saamist vastuskirjaga kinnitanud). Hageja esitas
  8. veebruari 2024 hagiavalduses ja
  9. septembril 2025 toimunud kohtuistungil taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 410

esimese lause kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407

lg 1) ega ilmunud kohtuistungile (

§ 410

). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 3 2-24-2403 Kohus märgib siiski, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (antud juhul

  1. veebruarist 2024), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates
  2. veebruarist 2023 kuni
  3. veebruarini 2024, kuivõrd alates
  4. veebruarist 2024 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates
  5. jaanuarist 2024 miinimummääras (PKS § 101). Kohus selgitab, et alates
  6. aprillist 2023 kuni
  7. märtsini 2024 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 260,33 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega – lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus alates
  8. jaanuarist 2024 kuni
  9. veebruarini 2024 on 359 eurot (260 eurot (jaanuarikuu eest) + 99 eurot (veebruar, 11 päeva eest)) ning edasiulatuv elatis alates
  10. veebruarist 2024 kuni
  11. märtsini 2024 on 421,91 eurot (260,33 eurot (märtsikuu eest) + 161,58 eurot (veebruar, 18 päeva eest)). Alates
  12. aprillist 2024 kuni
  13. märtsini 2025 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot. Ka selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates
  14. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Edasiulatuv elatis hageja ülalpidamiseks alates
  15. aprillist 2024 kuni
  16. märtsini 2024 on vastavalt 287,72 eurot kuus ning alates
  17. aprillist 2025 vastavalt 301,74 eurot kuus. Elatisemäär muutub iga aasta
  18. aprillil (käesoleval juhul
  19. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest.

§ 164

lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.