← Eesti

2-24-5839/8

Obsah (4)§ 428§ 429§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5839 Tsiviilasi Cihan Tech OÜ

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 31. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Seega tuleb vastu võtta hageja loobumine põhinõudest 624,83 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisest 11,57 euro ulatuses. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas. 6

  1. Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kostjal puuduvad tema vastu tasaarvestatavad nõuded. Kostja saab üürnikuna keelduda üüri maksmisest vaid VÕS § 296 ja § 297 alusel, kuid need eeldused on täitmata. Tagatisraha osas ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestatavat nõuet, sest üürileping kehtib. Kui kostjal ei olnud eelmise üürileandja ees kohustusi, tuleb tal seda vaielda eelmise üürileandjaga. Üüritud pinnal olevaid vallasasju pidi kostja ise parandama ning kostja ei ole üürileandjat mistahes puudustest teavitanud.
  2. Lisaks leidis hageja, et kui kostjal oleks üüripinnal asuvate esemete parandamisest tulenev nõue, on see suures osas aegunud. Kostja nõue on aegunud arvete osas, mis on esitatud 13.11.2020, 07.06.2021, 01.12.2020, 19.07.2021, 20.09.2021, 01.06.2021, 30.04.2021, 03.03.2021 ja 26.01.
  3. Kokku on nõue aegunud 11 198,15 euro ulatuses.
  4. Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et tal on hageja vastu nõue, mille ta üüri tasumise kohustusega tasaarvestab. Eelmine üürileandja OÜ Xxx tasaarvestas tagatisraha arvelt 4255,17 eurot, kuid see nõue esitati alles enne üüripinna müüki. Kostjat ei kaasatud tagatisraha jaotamise avalduse koostamisele. Lisaks oleks tagatisraha arvelt kogunenud intress pidanud kuuluma kostjale. 20.09.2024 seisukohas leidis kostja, et tal on veel üürileandja vastu nõue, mis tuleneb üüritud pinnal üle antud seadmete remontimisest. Üürilepingu kestvuse ajal alates 13.11.2020 kuni 28.05.2024 kandis kostja kulusid 16 786,35 eurot seadmete ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi remondiks. Selles osas oli poolte vahel käsundita asjaajamise võlasuhe.
  5. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 29.08.2024 pöördumises (dtl 69-70) seoses tagatisraha tagastamise nõudega sellise nõude esitamise faktilisi ja õiguslikke eeldusi. Kohus andis kostjale aega vastuväidete täiendamiseks ja põhistamiseks, kuid tagatist puudutavat vastuväidet kostja täiendavalt ei põhistanud. Selle asemel esitas kostja uue vastuväite.
  6. Esmalt osundab kohus, et VÕS § 297 lg 1 näeb ette, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Kostja ei ole kummagi väidetava nõude puhul väitnud ega tõendanud, et ta oleks kuu aega enne
  7. aasta veebruari üüri tasumist teatanud hagejale nõuetekohasel viisil soovist üüritasu tasaarvestada. Kuna kostja esitas tasaarvestuslikud vastuväited alles kohtumenetluse käigus, on kostja nende väidete esitamisel hilinenud ning seadus ei võimalda arvestada hilinemisega esitatud vastuväiteid.
  8. Sisuliselt ei ole kostja kummagi väidetava nõude puhul põhistanud ega tõendanud nõude olemasolu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja OÜ Xxx vahel oli 29.09.2019 sõlmitud üürileping (dtl 5-11, tõlge dtl 12-16), mille alusel anti kostjale üürile äripind Tallinnas aadressil xxx. Lepingu punkti 3.1 alusel oli kostjal kohustus tasuda üüri, mille suurus muutus vastavalt lepingu punktile 3.
  9. Hageja esitas kostjale 01.02.2024 tasumiseks üüriarve summas 4880 eurot (dtl 17, tõlge dtl 28). Pooled ei vaidle selle üle, et arvel märgitud üüri suurus vastas lepingule. 07.02.2024 tasus kostja hagejale arve alusel 624,83 eurot (dtl 44). Pooled ei vaidle selle üle, et muus osas jättis kostja arve tasumata. Ühtegi avaldust selle kohta, miks jättis kostja arve tasumata, ei ole kostja enne arve tasumise tähtaega ega enne kohtumenetlust esitanud.
  10. Üürilepingu punkt 6.
  11. nägi ette, et üürnik pidi tasuma üürileandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks tagatise summas 10 608 eurot. Lepingu punkti 6.
  12. kohaselt kuulus tagatisraha tagastamisele lepingu lõppemisel. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping kehtib. Lepingust 7 ega seadusest ei tulene, et üürnikul oleks õigus nõuda tagatisraha osalist või täielikku tagastamist lepingu kehtivuse ajal.
  13. VÕS § 308 lg 1 näeb ette, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Seadus ei reguleeri, kas või kuidas peaks tagatisraha maksma äriruumide üürilepingute puhul. Äriruumide üürilepingute puhul on pooltel endil lepinguline vabadus otsustada, kas tagatisraha makstakse või mitte. Küll aga näeb VÕS § 308 lg 3 ka eluruumide üürilepingute puhul ette, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega ei ole ka eluruumide üürilepingute puhul võimalik nõuda tagatisraha tagastamist lepingu kehtivuse ajal. Kostja viidatud VÕS § 308 lg 2 sätestab, et tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Kostja on jätnud tähelepanuta, et seadus ei esita tagatisraha hoiustamise kohustust üürileandjale äriruumide lepingute puhul. Pooltevaheline leping seesugust kohustust hagejale ette ei näinud.
  14. 03.11.2023 on koostatud notari deposiidis oleva tagatisraha jaotamise avaldus (dtl 38), mille alusel palus OÜ Xxx endale kanda 4347,17 eurot ning hageja 6260,83 eurot. Avalduses märgitu kohaselt oli kostjal seisuga 03.11.2023 endise üürileandja eest viivistest tulenev võlgnevus 4255,17 eurot, mille OÜ Xxx tasaarvestas tagatisrahaga. Kohus osundab, et seadusest ei tulene, et sellisel viisil tagatisraha jaotamisel peaks osalema üürnik. See, kuidas kinnistu ostja ja müüja omavahel üürniku tagatisraha jaotamises kokku lepivad, ei töö üürnikule kaasa nõude esitamise õigust uue üürileandja vastu. Avaldusest nähtub, et endine üürileandja tasaarvestas tagatisraha arvelt nõude, milline tal oli kostja vastu. Nimelt oli kostja pidevalt üüriarvete tasumisega viivituses. Hageja esitas kohtule OÜ Xxx viivisearve kostjale 31.10.2023 summas 4255,17 eurot (dtl 51) koos viivise arvestusega (dtl 52-66). Olukorras, kus kostjal enda hinnangul ei olnud OÜ Xxx ees viivise tasumise kohustust ja tagatis tasaarvestati ebaõigesti, on kostjal võimalik esitada nõue OÜ-le Xxx. Ainuüksi sellest, kuidas tagatisraha jaotati, ei tulenenud kostjale õigust jätta
  15. aasta veebruari üür osaliselt tasumata. Kostjal ei ole hageja vastu tagatisest tulenevat nõuet ning seetõttu ei saa hagi jätta antud nõude esitamise tõttu rahuldamata.
  16. Üürilepingu (dtl 5-11, tõlge dtl 12-16), punkti 4.1.7 järgi oli üürileandja kohustuseks teostada vajaduse korral suuremahulisi remonditöid. Punkt 4.1.12 nägi üürileandjale ette kohustuse kõrvaldama kõik äripinnal esinevad rikked ja puudused, mille eest üürnik ei vastuta. Äripinnale jäänud vallasasjade rikete kõrvaldamise kohustust leping üürileandjale ette ei näinud. Lepingu punkti 4.2.4 järgi pidi kostja üürnikuna omakorda leppima üürileandjaga eelnevalt kirjalikult kokku kõik pinnal kavandatavad olulised muudatused ja parendused.
  17. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks lepingu kehtivuse ajal üürileandjat kordagi teavitanud mõnest üüripinnaga seotud puudusest ja nõudnud selle kõrvaldamist. Ühegi parandustöö teostamise eelnevalt kooskõlastamist üürileandjaga ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
  18. Kostja esitas kohtule erinevate arvete tasumise maksekorraldused (dtl 72-89) koos arvetega, milliseid ta oli tasunud (dtl 95-111). Kohus nõustub hageja väitega, et esitatud arvetest ei ole võimalik järeldada, kas või millises osas oli tegu nende vallasasjadega, mis jäid üüritud pinnale ning mille valdus anti kostjale üle koos üüripinnaga. Kohus osundab, et VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei näinud ette, et üürileandjal oleks üüripinnaga koos üle antud seadmete remontimise kohustus. Olukorras, kus kostja ei ole ka seadmete puudustest üürileandjat teavitanud, ei saa kohus isegi kaudselt järeldada, milliste seadmete 8 remontimisega olid esitatud arved seotud, kas kõik seadmed asusid üldse üüritud pinnal ning kellele need kuulusid. Ainuüksi tulenevalt sellest, et hageja ja kostja olid sõlminud üürilepingu, ei saa kostja nõuda üürileandjalt oma igapäevases majandustegevuses vajalike seadmete remontimise kulu hüvitamist.
  19. Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et kui kostja oleks tasaarvestatavast nõudest õigeaegselt teatanud ning kui kostjal vastav nõue oleks põhjendatud ja tõendatud, on nõue valdavas osas aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastunõuded, mis kostjal olid ajavahemikul 13.11.2020 kuni 19.07.2021 arvete alusel aegusid hiljemalt 19.07.
  20. Kostja esitas vastava nõude kohtule alles 20.09.2024 menetlusdokumendis, mil eeltoodud arvete osas oli kolm aastat juba möödunud.
  21. Alusetud on kostja viited sellele, et remondile tehtud kulutuste osas on tema ja hageja vahel käsundita asjaajamise suhe. Kui tegu oli selliste vallasasjadega, mis anti lepingu alusel kostja valdusesse ja kostjale kasutamiseks üürilepingu ajaks, oli poolte suhe nende esemete osas lepinguline. Ainuüksi tulenevalt sellest, et üürileping ei võimaldanud kostjal vallasasjade remontimise nõuet esitada, ei muutu selles osas poolte suhe käsundita asjaajamise suhteks. 46.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Lisaks näeb VÕS § 1020 lg 1 ka käsundita asjaajamise korral ette, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ära ootama soodustatud edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks enne remondikulude kandmist teavitanud üürileandjat kavatsusest neid kulusid kanda. 47. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ka teine kostja vastunõue ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda 4345,27 eurot, millest 4255,17 eurot on põhinõue ja 90,10 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Alates 13.04.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 4255,17 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 48.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodut ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et hageja menetluse kestel osaliselt põhinõudest ja viivisenõudest loobus, sest hageja esitas sellele täiendavalt sissenõutavaks muutuva viivise nõude.

  1. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena 1285 ja viivise seadusjärgses määras. Hageja tasus riigilõivuna 560 eurot ja hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Õigusabi osutati 7,25 tunni ulatuses 725 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu õigusabi osutamisel on olnud mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. 9
  2. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1285 eurot, millest 560 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 725 eurot kulud õigusabile. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1285 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.