Obsah (23)

§ 175§ 193§ 172§ 164§ 161§ 171§ 6§ 22§ 170§ 157§ 163§ 162§ 146§ 150§ 65§ 651§ 165§ 169§ 158§ 173§ 1933§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025, Paide Tsiviilasja number 2-21-4260 Tsiviilasi H.X `i (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlusosalised j

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Määrata H.X kohustustest vabastamise menetluses H.X-i usaldusisikuks Z.C (epost XXX) ning kohustada Z.C-d täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 01. oktoober 2025 – 30. september 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. oktoobril 2026. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. oktoobril) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisemenetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. 7. 8. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). 2 2-21-4260 ASJAOLUD 1.

22.04.2021 Pärnu Maakohtu määrusega kuulutati välja H.X `i pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn.

1. Pankrotihaldur esitas kohtule 06.10.2025 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja lõpparuande kinnitamiseks. Haldur palub kinnitada lõpparuanne H.X pankrotimenetluses ja lõpetada pankrotimenetlus, määrata pankrotihalduri tasuks 7 897,06 (sh käibemaks) eurot pankrotivara arvelt, OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur ja otsustada füüsilisest isikust võlgniku H.X kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Taotlusest nähtuvalt lõpparuanne on koostatud ja vastavasisuline teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.
2. Pankrotivara moodustas tsiviilasjas nr 224-6349 sõlmitud kompromissi tulemusel M H-i tasutud 2710 eurot ja tsiviilasjas nr 2-24-6350 sõlmitud kompromissi tulemusel Vanaveski OÜ tasutud 29 115,17 eurot (põhiosa 29 000 eurot millele lisandus intress 115,17 eurot mittetähtaegse tasumise eest). Jaotiste alusel on tehtud väljamaksed II järgu nõuete osas kokku 22 966,91 eurot. Tsiviilasjas nr 2-24-6350 sõlmitud kompromissi resolutsiooni punkti 1.
3. kohaselt VanaVeski OÜ oli nõus sellega, et pankrotimenetluse raames talle jaotise alusel väljamakset ei tehta. Eeltoodust tulenevalt vastav võlausaldaja väljamakset ei saanud ja jaotised väljamaksete tegemiseks teistele võlausaldajatele arvestati halduri poolt ümber. Samal põhjusel arvestas haldur pärast väljamaksete tegemist võlausaldajatele uued jaotised, sest järgnevas kohustustest vabastamise menetluses on raha saamise õigus jälle ka VanaVeski OÜ-l. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse kohtule oma pankrotiavalduses. Halduri hinnangul vastab võlgniku avaldus

§ 170lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Haldur on võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus 2025.a. on TMS 132 lg 2 alusel eelduslikult 886 eurot kuus. Võlgnik saab käesoleval TVT toetust Eesti Töötukassalt summas ca 652.20 eurot kuus ja lisaks laekub talle igakuiselt sotsiaaltoetus 50 eurot. Tegemist on mittearestitavate sissetulekutega TMS § 131 mõistes. Haldurile teadaolevalt aluseid kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei esine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Pankrotimenetluse lõpetamine 3.1. Pankrotiseaduse (

) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud või ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande kinnitamiseks. Pankr § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 3.2. H.X pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 06.10.2025 kohtule kinnitamiseks. Pankrotihaldur avaldab, et pankrotivara hulka on laekunud kokku 31 825,17 eurot. Lähtuvalt

§ 163

lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 06.10.2025 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate 3 2-21-4260 õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

3.3. Võlgniku pankrotivara maht kokku oli 31 825,17 eurot. Pankrotimenetluses on tehtud järgmised

§ 146

nimetatud (pankrotimenetluse kulud) väljamaksed: massikohustused– ½ riigilõivust ts asjas 2-24-6349 summas 210 eurot ja ½ riigilõivust ts asjas 2-24-6350 summas 210 eurot. Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri tasu (

§ 150lg 1 p 2) 1035 eurot millele lisandus käibemaks 207 eurot.

Sellest on riigi eelarvest tasutud 584 eurot millele lisandus käibemaks 116,80 eurot ja summas 451 eurot, millele lisandub käibemaks 90,20 eurot on tasutud pankrotivara arvelt. Haldur palub endale tasu määrata summas 6368,60 eurot millele lisandub käibemaks 24% summas 1528,46 eurot (kokku koos käibemaksuga 7 897.06 eurot) ehk tasu alam- ja ülemmäära vahelises summas. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole esitatud. Jaotiste alusel on tehtud järgmised väljamaksed II järgu nõuete osas 22 966,91 eurot. Pandiesemed, mida võõrandada, menetluses puudusid. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 3.4.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Eeltoodu alusel kinnitab kohus H.X ´i (pankrotis) lõpparuande ja lõpetab H.X (pankrotis) pankrotimenetluse. 4. Halduri tasu 4.1.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 4.2. Pankrotihaldur märgib esitatud aruandes, et pankrotivarasse laekus halduri poolt esitatud kahe tagasivõitmise hagi tulemusel kokku 31 825,17 eurot. Arvestades eeltooduga palub haldur kohtul haldurile tasu määrata

§ 65-1 alusel.

Juhul kui pankrotivara suurus eurodes on vahemikus 12 801–32 000, siis on halduri tasu alammäär on 3093 eurot millele lisandub täiendav tasu 13,3% alumist piiri ületavalt osalt ehk antud juhul 19 024,17-st eurost. Lisatasu suurus on seega 2530,21 eurot. Tasu alammäär on seega

§ 65-1 lg 1 kohaselt 5623,21 eurot (3093+ 2530,21) mille lisandub käibemaks 24%.

Juhul kui pankrotivara suurus eurodes on vahemikus 12 801–32 000, siis on halduri tasu ülemmäär on 4484 eurot millele lisandub täiendav tasu 15,1% alumist piiri ületavalt osalt ehk antud juhul 19 024,17-st eurost. Lisatasu suurus on seega 2872,65 eurot. Tasu ülemmäär on seega

§ 65-1 lg 2 kohaselt 7356,65 eurot (4484 + 2872,65) mille lisandub käibemaks 24%.

Pankrotihalduri hinnangul võimaldab seadus antud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu, sest arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane ja haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasutanud täiendavalt õigusabi. Haldur palub endale tasu määrata summas 6368,60 eurot millele lisandub käibemaks 24% summas 1528,46 eurot (kokku koos käibemaksuga 7 897.06 eurot) ehk tasu alam- ja ülemmäära vahelises summas. Haldur palub tasu välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve kasuks (büroo, mille kaudu haldur tegutseb) pankrotivara arvelt. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto nr XXX saldo on 2.53 eurot ja halduri kutsealasel maksekontol XXX on 7 897.06 eurot millest piisab halduri tasu maksmiseks. 4.3. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Taotletav tasu jääb alla

§ 651lg-s 2 sätestatud pankrotihalduri tasu ülemmäära.

Halduri tasu arvestusele ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus peab taotletavat tasu, arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, põhjendatuks ning määrab Martin Pärna tasuks 6368,60 eurot millele lisandub käibemaks 24% 4 2-21-4260 summas 1528,46 eurot, kokku koos käibemaksuga 7 897,06 eurot. Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn. 5. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest H.X ´i pankrotimenetluses.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.
3. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022
6. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
7. aasta
8. juunini. Kuni 30.juunini 2022 kehtinud

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 6.

1. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. H.X esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 18.03.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022 kehtinud

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 6.3.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlausaldajad ei ole menetluse käigus võlgniku usaldusisiku kandidaatide osas omapoolseid ettepanekuid esitanud. Kohtule on esitatud Z.C nõusolek olla H.X usaldusisikuks. Kohtu hinnangul Z.C vastab FIMS § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. H.X vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab H.X-i usaldusisikuks Z.C , kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. 6.4. Kohus selgitab, et

§ 173

lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.

1. Usaldusisikul tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult 5 2-21-4260 tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne tuleb perioodi 01.oktoober 2025 – 30.september 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
2. oktoober
3. 6.
4. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 741 579,13 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt määruse resolutsiooni punkti 2) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas (iga aasta hiljemalt
5. oktoobriks). Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
6. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
7. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem. 3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1 2 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 6.7.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. 6 2-21-4260 (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 7