1-14-8662/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.05.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-8662 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON – IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 02.05.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid D.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.D sünd. 11.02.1988, isikukood XXX , kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.12.2014 ja lõpp 10.08.2017 Jätta D.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.11.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 lg.1 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ning KarS §74 lg.5 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud alates vangistuse kandmisele asumisest. 1 Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, kuriteo soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi tegevustes, osales riigikeele A1 ja A2 taseme õppes ning läbis taasühiskonnastavad tegevused. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus elavad kinnipeetava vanemad, elukaaslane ja ühine laps. Korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Vabaduses elas kinnipeetav koos vanematega ja oli ülalpeetav. Varavastased kuriteod sooritas materiaalse kasu saamiseks, et hankida vahendeid narkootikumide ostmiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi seisuga 22.03.2016 kohustusi summas 5082,26 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja poeg. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava lähedased suhtusid kuriteosse väga negatiivselt. Kinnipeetav on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud uimastisõltuvus. Vabaduses tarvitas narkootikume iga päev ja mitu korda päevas. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, alkoholijoobes käitub impulsiivselt, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse ajal kontrollnõudeid, mille tulemusel pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetav on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ning avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest elukaaslane ja ühine laps, ema, isa ning vend, kes on kriminaalkorras karistatud. Elukaaslase ja ema sõnade kohaselt on suhted kinnipeetavaga head, suheldakse telefoni teel. Kinnipeetava elukaaslane ja vend on käinud nii lühi - kui pikaajalisel kokkusaamisel. Lähedased on valmis kinnipeetavat igati toetama. Kinnipeetava ema poja tutvusringkonda ei tea, kuid kinnitas, et pojal olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise valve alla oma vanemate juurde. Tegemist on 3-toalise isale kuuluva korteriga, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Kinnipeetava isa ja ema on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetav ema ja isa töötavad, elukaaslane õpib, nad on valmis kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole kinnipeetava käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Maakohtu istung Kinnipeetav D.D seletas maakohtu istungil, et kui ta vabastatakse vanglast, siis enam ta kuritegusid toime ei pane. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toime pandud raske tervise vastu suunatud süüteo eest. Tegemist on liitkaristusega KarS §65 lg.2 alusel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt on kinnipeetavat karistatud vangistusega nii reaalselt kui tingimisi. Vaatamata sellele on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist, s.h. ka kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ja käitumist eelmisel katseajal, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav seekord suudab ka tseaja läbida seadusekohaselt ja täita kõiki talle pandud kohustusi ning ei pane taas toime uusi kuritegusid. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus, see on käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varavastased kuriteod toime pannud eesmärgiga hankida vahendeid narkootikumide soetamiseks. Lisaks sellele, et kinnipeetaval on diagnoositud uimastisõltuvus, on ta korduvalt karistatud ka Alkoholiseaduse alusel. Maakohus peab küll positiivseks vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise, kuid Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetav kõhklev narkootikumide tarvitamisest loobumise osas ja talle on soovitatav arutada läbi riskiolukorrad. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on säilinud uute kuritegude toimepanemise risk, seda eelkõige majanduslike raskuste tekkimisel ja seoses vajadusega hankida vahendeid sõltuvusainete jaoks. Lisaks sellele on kinnipeetaval suu tasumata rahaliste kohustuste summa, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Lisaks sellele leiab maakohus, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval aega ja võimalus tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses läheb kinnipeetav vabatahtlikult sõltuvusainete vastasele ravile või asub probleemiga intensiivselt tegelema. 3 Alalise elukoha, selle sobivuse elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning vanemate toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht, seega ka sama toetav sotsiaalvõrgustik oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista elukoha olemasolu ja vanemate toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Mõistetud vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab pidada erandiks. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4