lg 1 lõpetab kohus menetluse seoses hagist loobumisega.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja märkis oma avalduses, et soovis kostjalt saada 470 eurot, mis sisaldas; leppetrahvi 110 eurot (põhiosa); 20 eurot menetluskulu
.2 järgi (maksekäsu kiirmenetluse kulu); 240 eurot lepingulise esindaja kulu; 100 eurot riigilõiv. Hageja märkis, et 03.07.2025 maksis kostja 115 eurot ja 03.09.2024 130 eurot, kokku 245 eurot, mis vastab hageja väitel tsiviilasja põhinõudele (110 eurot leppetrahvi võlgnevus), riigilõivule 100 eurot ja menetluskulule 20 eurot ning ülejäänud 15 eurot on arvestatud lepingulise esindaja kulu katteks. Hageja arvates on kostjal tasumata esindaja kulu 255 eurot. Hageja selgitas, et 2h on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning 15 minutit on kulunud hagist loobumise taotluse koostamise ja esitamisega, kokku 2h15min*120=270 eurot. Hageja märkis, et kuna esinduskulude katteks on tasutud 15 eurot, siis on hüvitamata 255 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks märkis, et on tasunud hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot riigilõivu ninh palub poole riigilõivu tagastamist (17,5 eurot). Hageja palus kanda see esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EEXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-113357, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 6099756. Kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist ja hagi menetlusse võtmist. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
lg 4 jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel kontrollib kohus hageja esindaja kulusid sõltumata vastuväite esitamata jätmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavalt 255 eurot lepingulise esindaja kulusid. Esindaja arvestuse kohaselt on hagimenetluses kulunud töö tegemiseks aega 2 tundi ja 15 minuti. Hagiavaldus on tavapärane, asjaolude kogum lühike ja menetluses ei ole olnud sisulist vaidlust, sest 2
lg 1 järgi hagimenetluses kokku 2 tundi ehk 240 eurot, millest hageja enda arvestuse kohaselt on juba hüvitatud 15 eurot. Seega on tasumata veel 225 eurot (240-15). Hageja on märkinud, et kostja tasutud summa katab ka tasutud lõivu 100 eurot. Samas on hageja taotlenud hagimenetluses täiendavalt tasutud lõivust poole ehk 17,5 euro tagastamist. Kuivõrd hagejale on lõiv hüvitatud 100 euro ulatuses, mis on menetluses kokku tasutud (maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõiv, millele lisanud hagiavaldusese esitamisel täiendavalt tasutud lõiv) ning hagejal on
lg 2 p 2, lg 3.3 järgi õigus taotleda riigilt 17,5 euro tagastamist, tuleb kostjalt väljamõistetavat kulu vähendada 17,5 euro võrra. Vastasel korral rikastub hageja menetluskulude osas alusetult kostja arvel, mis ei ole kooskõlas menetluse ökonoomia põhimõttega
Eeltoodu alusel tuleb
lg 1, § 168 lg 4 järgi, arvestades §-s 2 sätestatut, kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 207,50 eurot (240-15-17,5). Kooskõlas
lg 2 p 2, lg 3.3 tuleb hagejale tagastada lõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EEXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-113357, riigilõivu osaline tagastamine“, viitenumbrit 6099756.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (207,50) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.