KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1916 Haldusasi Ühispakkujate Terasteenus OÜ ja OÜ Energia Ehitus OÜ ka

) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel esmalt kontrollida, kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega või vaidlusega, mille puhul eriseadus teeb nimetatud liiki avalik-õiguslike vaidluste puhul erandi.

1. Käesoleval juhul on toetuse saaja ostu viinud läbi Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu, mis nähtub üheselt ka riigihangete registris kajastatud andmetest. Ka vaidlusalune 13.05.2025 otsus on tehtud korteriühistu poolt. Korteriühistu ei ole aga avalik-õiguslik isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik (KrtS § 1 lg 4). Vaidlusalust ostu ei ole otsustanud EIS, kes on küll aidanud korteriühistul ostu ja sellega seotud menetluse läbi viimisel, kuid nimetatu ei muuda EIS-i veel hankijaks ega ostu sooritavaks organiks. EIS poolt läbiviidud ostumenetluses ettevalmistatud otsus, mille toetuse saajast korteriühistu kinnitab, ei muuda korteriühistu kui eraõigusliku isiku otsust haldusaktiks.
2. Meetme määruse § 28 lg 2 kohaselt viib riigihangete registris ostumenetluse läbi toetuse saaja või teine tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Tehniline konsultant on meetme määruse § 8 sätestatud nõuetele vastav füüsiline isik, kes tavapäraselt tegutseb läbi äriühingu. EIS on meetme määruse § 3 lg 1 kohaselt projekti rakendusüksus. Rakendusüksusel on pädevus teha otsus toetuse rahuldamise ja mitterahuldamise (§ 22, § 25, § 26) kohta või ka jätta toetuse välja maksmata (§ 32). Nimetatu ei muuda teda aga hankijaks toetuse saaja poolt toetuse rakendamiseks korraldatavas tööde ostu menetluses. Samuti puudub EIS-l pädevus sekkida KÜ poolt läbi viidavasse menetlusse järelevalveorganina viisil, mis võimaldaks EIS-l kohustada KÜ-d tunnistama kehtetuks ostumenetluses tehtud otsust. EIS-l on üksnes õigus otsustada toetuse välja maksmisega seotud küsimusi, kuid mitte sekkuda KÜ tegevusse kaebaja poolt soovitud viisil KÜ organite otsuste kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemise kaudu. Otsuseid ostumenetluses teeb korteriühistu ja seda sõltumata sellest, kui EIS teda ostumenetluse läbi viimisel volituse alusel abistab (sisestab ostu registrisse, viib läbi hindamise). Ehituslepingu edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmib toetuse saaja ise, mitte EIS.
3. Eeltoodust järelduvalt ei ole EIS poolt toetuse saaja volituse alusel ostumenetluse läbiviimine ülesanne, mida EIS täidaks avalik-õiguslikus suhtes ning EIS ei täida seejuures avalikku ülesannet.
4. Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-17-2718 (p 17) selgitanud, et pelk struktuuritoetuse saamine ei muuda eraõiguslikku juriidilist isikut hankijaks, sest ainuüksi toetuse maksmine ei muuda valdkonna tegevust avaliku ülesande täitmiseks. Avalikest vahenditest rahastamine on üksnes üks kumulatiivne kriteerium hankija määratlemisel (RHS v.r § 10 lg 2 p 2 esimene alternatiiv). Korteriühistu tegevusel puudub avalik õiguslik iseloom ning tegutsetakse vaid enda liikmete huvides.
5. Riigihangete register võimaldab töödelda ka toetuse saaja ostude andmeid (RHS § 181), kuid riigihangete registri kasutamine ei muuda hankijat hanke korraldajaks RHS § 5 mõttes ja tema ostu riigihankeks. Toetuse saamine ei muuda seega korteriühistut hankekohustuslaseks RHS mõistes. Ka meetme määruse seletuskirjas on öeldud: „Korteriühistud ei ole hankijad RHS tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS tähenduses, seejuures ei kohaldu neile RHS muul viisil, kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Korteriühistul tuleb rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida ostu korraldamise põhimõtteid nagu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register) vastavas keskkonnas.“. Seega ei ole toetuse saaja ostumenetlus vaidlustatav RHS
6. peatükis sätestatud korras riigihangete vaidlustuskomisjonis ega halduskohtus. Kuna korteriühistul puudub kohustus asja ostmisel või ehitustöö tellimisel RHS-i järgida, ei saa ka kohus tuvastada RHS-i rikkumisi ega sellekohast kaebust läbi vaadata. Seega puudub kohtul pädevus lahendada kaebaja poolt esitatud kaebust 3

§ 121lg 2 p 1 alusel.

16. Vastustaja on oma 30.05.2025 otsusega tagastanud kaebajale tema poolt esitatud vaide. Vaide tagastamise otsust on kohtumenetluses käsitletud toiminguna. Vaide tagastamine saab kaebaja õigusi üldjuhul iseseisvalt rikkuda juhul, kui vaide tagastamine takistab kohtusse pöördumist. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, mis tähendab, et vaide tagastamine ei riku praegusel juhul iseseisvalt kaebaja õigusi. Seega tuleb kaebus selles osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

17. Eeltoodut kokku võttes tuleb kaebus kaebaja poolt esitatud nõuetes 1, 2 ja 3 ja punktis 4 sisalduva 13.05.2025 otsuse tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ja punktis 4 sisalduva 16.05.2025 ja 29.05.2025 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

18. Kaebaja on esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamiseks.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele. 19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. MENETLUSKULUD 20.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale kui kohus tagastab kaebuse, välja arvatud, kui see toimib käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kohus tagastas kaebuse 13.05.2025 otsuse tühisuse ja 16.05.2025 ja 29.05.2025 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121

lõike 2 punktis 1 toodud alusel ja ülejäänud nõuetes

§ 121lõike 1 p 1 alusel.

Samuti vaatas kohus läbi esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 1090 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasutud riigilõivust kaebajale tagastamisele summas 1050 eurot. Ülejäänus osas jääb tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4