Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-2014 Haldusasi R.P´i kaebus Pärnu Maakohtu lahenditele kohtuas

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2025 R.P´i (kaebaja) kaebus, milles vaidlustatakse väidetavalt Pärnu Maakohtu poolt tehtud kohtumäärusi tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-1349514, 2-14-956 ja 2-22-
3. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja ei ole rahul maakohtu tegevusega tema kohtuasjade lahendamisel, leiab, et kohus on rikkunud nii materiaalõiguse kui kohtumenetlusõiguse norme ning soovib nimetatud kohtulahendite tühistamist.
4. Kohus märgib esmalt, et kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetel ei ole Eesti kohtute menetluses olnud kohtuasju numbritega 2-19-126435; 2-13-49514 ja 2-14-
5. Tsiviilasja nr 2-22-140835, milles kaebaja oli kostjaks, menetlus on lõppenud Harju Maakohtu 28.03.2023 otsusega, mis jõustus 26.04.
6. Kaebaja 05.11.2023 ja 04.02.2024 teistmisavaldused selles asjas on Riigikohus jätnud 08.01.2024 ja 11.03.2024 määrustega menetlusse võtmata.
7. Kohus selgitab, et

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendit. Kohus selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 kohaselt Riigikohtule. Seda vaidlustamisvõimalust on kaebaja tsiviilasjas nr 2-22-140835 ka kasutanud. Seega on kaebaja väidetud rikkumiste menetlemiseks olemas teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust.
2. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu tsiviilasja nr 2-22-140835 puudutavalt halduskohtu pädevusse, tuleb halduskohtule saadetud kaebus selles osas

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajatele tagastada.

Ülejäänud osas tuleb kaebus kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

On selge, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud kohtumenetlustes, mida kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kunagi toimunud. 7.

§ 43lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on märkinud, et ei valda eesti keelt ja soovib kasutada kohtumenetluses tõlki. Kohus leiab et kaebusest nähtuvalt on kaebaja võimeline ennast eesti keeles arusaadavalt väljendama ja valdab eesti keelt kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral. Seetõttu puudub vajadus anda kaebajale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks muusse kaebajale arusaadavasse keelde.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2