Obsah (7)

§ 483§ 487§ 371§ 477§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-114854 (menetlus nr 2) Tsiviilasi XXX 4a korter

) § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.

§ 483

lg-st 3 tulenevalt korteriomandi ja kaasomandi asjas Tsiviilasi nr 2-25-114854 jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist.

1. Kohus
2. oktoobri 2025 määrusega jättis maksekäsu kiirmenetlusest maakohtule hagita menetlusse üle antud avalduse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 14 päeva kohtumääruse saamisest. Kohus kohustas XXX 4a korteriühistut esitama oma nõude ja nõude põhjendused hagita menetluse avalduse vormis ning tasuma avalduselt täiendavalt riigilõivu 25 eurot.
3. Avaldaja lepinguline esindajale toimetati
4. oktoobri 2025 määrus kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu
5. oktoobril 2025, seega 14-päevane tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks lõppes
6. oktoobril
8. oktoobri 2025 määruses kohus hoiatas avaldajat, et kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral kohus

§ 487lõike 3 kohaselt jätab avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle.

6.

§ 371

lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid või riigilõiv on tasumata.

§ 487

lg 3 sätestab, et juhul, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tänaseks on avaldajale antud tähtaeg möödunud, avaldaja ei ole avalduse puudusi kõrvaldanud ega tasunud täiendavat riigilõivu. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 371

lg 1 punktidest 9 ja 10 ning § 487 lg-st 3, kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. 7.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

See tähendab, et avaldaja saab uuesti pöörduda kohtusse sama isiku vastu sama võlgnevuse väljamõistmiseks. Enne uuesti kohtusse pöördumist tuleb avalduses puudused kõrvaldada. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Avalduse menetlusse võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist avaldajalt nõuda. Avaldaja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2