Obsah (9)

§ 14§ 15§ 18§ 45§ 2§ 46§ 44§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 6. oktoober 2025, Paide Tsiviilasi XX maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustu

) § 9 alusel kehtestatud vormil (muudetud sõnastuses) enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kohus kuulas võlgniku ära

1. septembril
2. Võlgnik muutis
3. septembril 2025 oma avaldust selliselt, et taotles enda pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist (avaldus). Avalduse ja ärakuulamisel avaldatu kohaselt ei suuda võlgnik oma rahalisi kohustusi täita ja selline suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on vallaline ja tal on ülalpeetav laps. Võlgnikul on põhiharidus. Võlgnik töötab Mahetooted OÜ-s ja tema netosissetulek on praegu 1300 eurot kuus. Alates juulikuust on võlgnik töövõimetuslehel. Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule kinnisasi (registriosa nr 2766939), mille hinnanguline väärtus on 2000 eurot. Muu märkimisväärne vara võlgnikul puudub. Võlgniku arvelduskontodel hoiustatu väärtus on kokku 292,20 eurot. Pensionikontot võlgnikule ei ole. Võlgnik ei ole kellelegi enam kui 3000 eurot laenu andnud ega oma vara müünud avaldusele eelnenud viie aasta jooksul. Võlgniku igakuised vältimatud püsikulud on 830 eurot (eluasemekulud, toit, jms). Võlgnikul on praegu täitamata kohustusi kolmeteistkümne võlausaldaja ees 71 274 euro ulatuses. Igakuised laenumaksed võlausaldajatele on 2600 eurot. Käendusi võlgnik andnud pole. Võlad tekkisid seoses aastate jooksul kergekäeliselt laenude võtmisega. Lisaks tekkisid võlad seoses
4. a saadud kehavigastusega, mille tõttu oli võlgnik kuus kuud tööl eemal. Võlgnik märkis, et palub mittearestitava tulu kanda SEB Pank AS-i arvelduskontole nr EE
6. Ly Müürsoo andis
7. oktoobril 2025 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks (haldur). 2 MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus vastab
9. juulist 2022 kehtivale

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

Võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada, kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

1. Kohtu hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus kontrollis
2. oktoobril 2025, et võlgnikule kuulub avalduses märgitud kinnisasi. Muud väärtuslikku vara avalike registrite järgi võlgnikul ei ole (väikelaevu, äriühingute osasid). Võlgniku kohustused avalduse järgi (kokku vähemalt 71 274 eurot) ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole avalduses toodu ja ärakuulamisel selgitatu kohaselt ajutise iseloomuga.
3. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Võlgnikku tuleb kohustada kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ja on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. 7.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus pankroti väljakuulutamisel ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 3 9.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

1. oktoobril
2. Kohus selgitab:  PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1 ja 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9). 10. Pankr

S § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 4