RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-57 6. november
§ 66
lg 1 p 2 kohaselt esitatakse kaebus VVK-le kolme päeva jooksul arvates
§-s 62 sätestatud avalduse läbivaatamisest. RVT vastas kaebajate avaldustele
- oktoobril
- Mõlemad kaebajad esitasid VVK-le kaebused
- oktoobril 2025 ehk kolmandal päeval pärast RVT vastust. Seega olid VVK-le esitatud kaebused tähtaegsed. 16.
§ 62
kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Seega võib avalduse esitada nii enda subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kaebajad juhtisid avaldustes RVT tähelepanu sellele, et
- septembri
- a proovihääletamisel hoidsid VVK liikmed kiipkaarte umbes kümme minutit turvakleebiseta. See võis nende hinnangul kaasa tuua ohu valimiste salajasusele. Kolleegium leiab, et kui avaldustes kirjeldatud asjaolud oleksid põhjustanud selle, et elektroonilise hääle andja puhul oleks võimalik teada saada, kelle poolt ta hääletas, rikuks valimiste salajasuse põhimõtte eiramine ka valija subjektiivseid õigusi. Seega on kaebajad esitanud avaldused enda subjektiivsete õiguste kaitseks.
- Kuna VVK on jätnud ekslikult kaebused läbi vaatamata, tühistab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 1 alusel VVK
- oktoobri
- a otsuse nr
- Kaebuste Riigikohtule edastamise kaaskirjas on VVK võtnud kaebustes tehtud etteheidete kohta sisulise seisukoha. Samuti kontrollis VVK
- oktoobri
- a otsuses nr 66 teist samasisulist asja lahendades, kas VVK liikmete käes olevad kiipkaardid on kaugloetavad või mitte. Koosolekule, kus seda kaebust arutati, kutsuti kohale ka ekspert, kes selgitas, et kiipkaardid ei ole kaugloetavad (VVK otsuse nr 66 p-d 14 ja 15). Kolleegium leiab, et VVK on sisuliselt võtnud seisukoha, kas proovihääletamisel toimunu tagajärjel esines oht häälte salajasusele või mitte. Seetõttu ei kohusta kolleegium VVK-d tegema uut otsust, vaid vaatab asja ise sisuliselt läbi (vt ka RKPJKo 11.09.2025, 5-25-24/4, p 24). 18.
§ 532
ja RKVS § 482 lg 4 p 1 kohaselt kinnitab RVT elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ning elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid. Nimetatud sätte alusel kehtestas RVT
- septembril
- a korraldusega nr 12 IVXV elektroonilise hääletamise käsiraamatu versiooni 0.9 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/9142233a-aeb4-4915-86e1b86919aaa6b6/). See on valimiste korraldajatele, sh RVT-le, siduv (RKVS § 15 lg 2 p 2). Käsiraamatust tuleneb, et häälte avamise võtme osakud säilitatakse kiipkaartidel, mis iga kasutamise järel pitseeritakse turvakleebisega (lk 7).
- septembri
- a proovihääletamise videosalvestiselt nähtub, et kõik viis VVK liiget, kes kiipkaarte kasutasid, suundusid pärast kaardi kasutamist istumisalale, mitte ei viinud kaarti 4
(5)5-25-57 turvakleebise uuesti lisamiseks audiitori kätte. Kolleegium leiab, et sellega rikuti elektroonilise hääletamise käsiraamatus sätestatud nõudeid. On arusaamatu, miks ei saanud võtmeid pitseerida vahetult pärast kasutamist ja miks oli vaja ära oodata e-häälte lugemine.
- Siiski ei tähenda võtmete pitseerimise nõuete rikkumine automaatselt, et rikutud oleks valimiste salajasuse põhimõtet. Praegusel juhul ei toonud nende nõuete rikkumine kaasa tegelikku ohtu valimiste salajasusele. Videosalvestiselt nähtub, et VVK liikmed istusid kuni võtmete uuesti pitseerimiseni edasi samas ruumis, kus kõigil kohalviibijail, sh vaatlejatel oli neid võimalik jälgida. Seejuures hoidis enamik VVK liikmeid võtmekaarti kogu selle aja ruumis viibijatele nähtavalt enda käes. Turvakleebised lisati kiipkaartidele taas kohe, kui kõik hääled olid loetud ning oli saadud kinnitus, et kõik võtmeosakud toimisid korrapäraselt. See toimus umbes seitse minutit pärast viimase kiipkaardi kasutamist. Oht valimiste salajasusele võinuks tekkida juhul, kui kõigi viie VVK liikme võtmekaartidel olev info oleks kopeeritud. Kirjeldatud olukorras see realistlikult võimalik ei olnud. Seega ei toonud eelmises punktis osutatud minetus kaasa kaebajate õiguste rikkumist.
- S. Švilponis vaidlustab ka seda, et VVK ei ole kehtestanud elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid. VVK tunnistas
- oktoobri
- a otsusega nr 63 (RT III, 14.10.2025, 5) elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid reguleeriva otsuse nr 95 (RT III, 13.02.2024, 7) kehtetuks. Kolleegium märgib, et kaebaja ei ole sõnaselgelt vaidlustanud VVK otsust nr
- Lisaks ei ole ta esitanud konkreetseid väiteid, kuidas elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete kehtestamata jätmine rikub tema subjektiivseid õigusi. Seega jättis VVK tema kaebuse selles osas põhjendatult läbi vaatamata.
- Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (RKPJKo 27.03.2023, 5-23-10/5, p 31). Lisaks vaidlustab S. Švilponis Riigikohtule esitatud kaebuses seda, et VVK ei avalikusta
- juuni
- a koosolekul arutatud hääletamissedelite turvaelementidega seotud teavet. VVK-le esitatud kaebuses seda väidet ei ole. Sel põhjusel jätab kolleegium S. Švilponise kaebuse viimati nimetatud osas PSJKS § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
- Seega rahuldab kolleegium kaebused osaliselt ja tühistab VVK otsuse osas, milles VVK jättis M. Põdra ja S. Švilponise kaebused läbi vaatamata osas, milles kaebajad vaidlustasid proovihääletusel toimunud rikkumise. Selles osas jätab kolleegium VVK-le esitatud kaebused rahuldamata, kuivõrd kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa tuvastada. Muus osas jääb VVK otsus muutmata. Riigikohtule esitatud kaebused tuleb rahuldada osaliselt. Samas jääb S. Švilponise kaebus läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab hääletamissedelite turvaelementide avalikustamata jätmist. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)