← Eesti

1-17-2291/43

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-17-2291

§ 2631

lg 1 alusel tehtud tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmise (läbi vaatamata jätmise) määrus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 30).
  3. Samamoodi nagu asjas nr 3-1-1-22-17 välistab KrMS § 385 p 17 ka käimasolevas menetluses tehtud ringkonnakohtu määruse vaidlustamise. Selle sätte järgi saab edasi kaevata tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise (menetlusse võtmata jätmise) määrust. Sarnaselt tsiviilhagi menetlusse võtmise määrusega ei lõpeta ringkonnakohtu määrus,

§ 2962lg 1 alusel vormistatud hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, tsiviilhagi edasist menetlemist. Seepärast ei võimalda Kr

MS § 385 p 17 niisuguse määruse peale kaevata (vt põhjalikumalt mutatis mutandis määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p-d 31 ja 32). Ka tsiviilkohtumenetluses on vaidlustatav üksnes hagi läbi vaatamata jätmise määrus (TsMS § 427). Ringkonnakohtu määrust, millega tühistatakse selline määrus ja hagi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, ei saa TsMS §-st 427 tulenevalt edasi kaevata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 2018. a määrus nr 2-14-7385/204, p-d 12 ja 13). 16. Eelneva kokkuvõtteks ei saa KrMS § 385 p 17 kohaselt esitada määruskaebust muu hulgas sellise määruse peale,

§ 2962

lg 1 alusel tehtud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määrus ja maakohut kohustatakse hagiavaldust menetlema. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu

  1. oktoobri
  2. a määruses sisalduv vaidlustamisviide ekslik. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 350 lg 2 p-st 2, § 383 lg-st 1 ja § 385 p-st 17, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kannatanu esindaja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. 3

(5)1-17-2291 II
  1. Pidades silmas KrMS § 390 lg 5 kolmandast lausest tulenevat Riigikohtu ülesannet tagada seaduse ühetaoline kohaldamine, selgitab kolleegium vaatamata määruskaebuse läbi vaatamata jätmisele obiter dictum'i korras järgmist. (A)
  3. jaanuaril 2017 jõustusid kriminaalmenetluse seadustikus osaotsust ning tsiviilhagi ja avalikõigusliku nõudeavalduse eraldi lahendamist kätkevad sätted (KrMS § 310 lg-d 3–7). Üldreeglina menetleb kohus kriminaalasja terviklikult, lahendades ühe otsusega süüdistatava süüküsimuse ja kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilhagi ning muud KrMS § 306 lg-s 1 märgitud küsimused. Vaid erandjuhul võib kohus lahendada KrMS § 310 lg-st 3 tulenevalt hagiavalduse eraldi otsusega, kui see on vajalik, tagamaks süüküsimuse lahendamist mõistliku aja jooksul. Osaotsuse tegemine võimaldab vältida süüküsimuse lahendamise venimist mahuka või keeruka tsiviilhagi menetluse tõttu (vt määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 42).
  4. Kui kohus otsustab tsiviilhagi eraldada ja teeb kriminaalasja lahendades süüdimõistva osaotsuse, ei lõppe kriminaalmenetlus osaotsuse jõustumisega, vaid hagiavalduse suhtes jätkub menetlus samas kriminaalasjas. Teisisõnu menetletakse tsiviilhagi ka sellisel juhul ühes ja samas kriminaalmenetluses süüdistatava süüküsimusega.
  5. Öeldu ei tähenda aga seda, et tsiviilhagi lahendamine on alati seotud sama menetluse liigiga, mille raames tehakse süüdimõistev osaotsus. Tsiviilhagi menetlemine peatub alates ajast, mil kohus teeb otsustuse (määruse) lahendada tsiviilnõue eraldi. Hagiavalduse suhtes jätkub menetlus pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist sealt, kus see tsiviilhagi eraldamisel pooleli jäi. Juhul kui kohus teeb tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse näiteks üldmenetluses, jätkub ka hagiavalduse menetlemine üldmenetluse korras. Seda sõltumata sellest, kas pärast kõnealuse määruse tegemist muutub süüdistatava süüküsimuse lahendamisel menetluse liik või mitte. Seega on määrav tähendus asjaolul, millises menetluse liigis otsustati tsiviilhagi ülejäänud kriminaalasjast eraldada.
  6. Hagiavalduse eraldi lahendamine üldmenetluses toimub kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatükis sätestatud üldises korras. See tähendab tsiviilhagi suhtes täiemahulist kohtulikku arutamist. Järelikult tuleb hagiavaldust menetleval kohtul juhinduda üldmenetluse korrast muu hulgas kohtulikul uurimisel (KrMS § 285 jj), sealhulgas tõendite esitamisel, vastuvõtmisel ja nende uurimisel.
  8. Praegune kriminaalasi saadeti Harju Maakohtusse üldmenetluse korras.
  9. mail 2017 koostas kohus tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse.
  10. mail 2017 toimus kohtuistung, kus taotleti lühimenetluse kohaldamist. Kohus rahuldas taotluse ja kriminaalasja arutamist jätkati lühimenetluses.
  11. Maakohus tegi määruse tsiviilhagi eraldamise kohta üldmenetluses. Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitati kohtule alles pärast selle kohtumääruse tegemist. Kuna tsiviilhagi eraldati ajal, mil kriminaalasja menetleti veel üldmenetluses, tulnuks selle lahendamist jätkata pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist samuti üldmenetluse sätete alusel. (B) 4
(5)1-17-2291
  1. Maakohus juhindus KrMS § 2962 lg 1 p-st 5, mille kohaselt jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui esineb muu seaduses nimetatud alus. Kohus põhjendas oma otsustust sellega, et osaotsus tehti lühimenetluses ja seepärast peaks ka hagiavalduse üle otsustama lühimenetluse korras. Kohus leidis, et kui kriminaaltoimiku materjalid peaksid osutuma tsiviilhagi lahendamiseks ebapiisavaks, tuleks see KrMS § 238 lg 1 p 2 järgi tagastada prokuratuurile, kes pole KrMS § 310 lg-st 5 tulenevalt aga enam kohtumenetluse pool. Seetõttu otsustas kohus jätta tsiviilhagi KrMS § 296 2 lg 1 p-s 5 sätestatut kohaldades läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas selle otsustuse ja kohustas maakohut jätkama tsiviilhagi suhtes kriminaalasja arutamist lühimenetluses.
  2. Kuna kolleegium jätab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata, jõustub ringkonnakohtu määrus, milles esitatud seisukohad on KrMS § 3421 kohaselt maakohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud. Lähtudes kõnealuse määruse resolutsioonist, tuleb maakohtul lahendada hagiavaldus lühimenetluse korras. Juhul kui kohus tuvastab, et kriminaaltoimiku materjal pole tsiviilhagi lahendamiseks piisav, peaks ta lühimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama, tehes KrMS § 238 lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi. See säte on aga praeguses asjas muutunud sisutühjaks, sest prokuratuur pole tsiviilhagi eraldi lahendamisel KrMS § 310 lg 5 kohaselt enam kohtumenetluse pool. Arvestades seda, et KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaldada ei saa, tuleb kohtul kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse korral jätta tsiviilhagi analoogia korras KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Sellises olukorras võib kannatanu esitada samasisulise nõude tsiviilkohtumenetluses.
  3. Kolleegium selgitab sedagi, et kannatanul on võimalik võtta KrMS § 310 lg 7 kohaselt kohtu menetluses olev hagiavaldus kuni selle eraldi menetlemise alguseni tagasi. Tsiviilhagi saab tagasi võtta ka pärast käesolevat Riigikohtu määrust seni, kuni algab selle menetlemine maakohtus. Sellisel juhul jäetakse hagiavaldus KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanul avaneb võimalus esitada sama nõue tsiviilkohtumenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. märtsi
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 40). (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Hannes Kiris, Paavo Randma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.