Obsah (11)

§ 310§ 3421§ 238§ 2962§ 364§ 182§ 175§ 233§ 381§ 234§ 337

1-17-2291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2019. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2291 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelik

§ 310lg 3 alusel tervikuna eraldi otsusega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist.

Kohus leidis, et tsiviilhagi on keskmisest keerulisem ja selle menetlemine koos süüküsimusega võib takistada viimase lahendamist mõistliku aja jooksul. 1 1-17-2291

1. Harju Maakohus rahuldas 23.05.
2. a toimunud kohtuistungil Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Anneli Lumiste ja BB taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.
3. Harju Maakohtu 27.06.
4. a osaotsusega tunnistati BB süüdi KarS § 119 lg 1 ja § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1) järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.
5. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o BB süüditunnistamise KarS § 119 lg 1 ja KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1) järgi, temale karistuse mõistmise ja sundraha väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tunnistas BB süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõistis uue karistuse. Riigikohtu 10.01.
6. a määrusega jäeti BB kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata.
7. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp esitas 03.05.
8. a Harju Maakohtule tsiviilhagi tervikteksti ja taotluse kriminaalmenetluse jätkamiseks, kannatanu ülekuulamiseks ning hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamiseks. Taotlusele oli lisatud 29 dokumentaalset tõendit tsiviilnõuete tõendamiseks.
9. Harju Maakohtu 12.09.
10. a määrusega jäeti kannatanu kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. tsiviilhagi
11. Maakohtu määruse vaidlustas kannatanu esindaja, kes taotles kohtumääruse tühistamist ja tsiviilhagi suhtes menetluse jätkamist.
12. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.
13. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja esimese astme kohut kohustati jätkama tsiviilhagi osas kriminaalasja arutamist. Kohus leidis, et tsiviilhagi peab süüdimõistva osaotsuse jõustumise järel lahendama samas menetlusliigis, milles tehti osaotsus. Seega tuleb maakohtul menetleda hagiavaldust lühimenetluse korras. Kannatanu esindaja leiab ekslikult, nagu takistaks tsiviilhagi lahendamine lühimenetluses pärast osaotsuse jõustumist selle õiget lahendamist. Pealegi ei vaielnud kannatanu ega tema esindaja lühimenetluse kohaldamisele vastu. Neile pidi lisatõendite esitamise vajadus olema juba varem ettenähtav.
14. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kannatanu esindaja, kes taotles kohtumääruse tühistamist osas, milles kohustati maakohut jätkama tsiviilhagi menetlemist lühimenetluse korras.
15. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.06.
16. a määrusega jäeti XX esindaja vandeadvokaat A. Sanglepa määruskaebus läbi vaatamata, kuid märkis obiter dictumi korras, et tsiviilhagi lahendamine ei ole alati seotud sama menetluse liigiga, mille raames tehakse süüdimõistev osaotsus. Tsiviilhagi menetlemine peatub alates ajast, mil kohus teeb otsustuse (määruse) lahendada tsiviilnõue eraldi. Hagiavalduse suhtes jätkub menetlus pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist sealt, kus see tsiviilhagi eraldamisel pooleli jäi. Juhul kui kohus teeb tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse näiteks üldmenetluses, jätkub ka hagiavalduse menetlemine üldmenetluse korras. Seda sõltumata sellest, kas pärast kõnealuse määruse tegemist muutub süüdistatava süüküsimuse lahendamisel menetluse liik või mitte. Seega on määrav tähendus asjaolul, millises menetluse liigis otsustati tsiviilhagi ülejäänud kriminaalasjast eraldada. Riigikohtu seisukoha kohaselt tulnuks tsiviilhagi lahendada üldmenetluse sätete kohaselt. Kuna kolleegium jättis Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata, jõustus ringkonnakohtu määrus, milles esitatud seisukohad on

§ 3421kohaselt maakohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud.

Lähtudes kõnealuse määruse resolutsioonist, tuleb maakohtul lahendada hagiavaldus lühimenetluse korras. Juhul kui kohus tuvastab, et kriminaaltoimiku materjal pole tsiviilhagi lahendamiseks piisav, peaks ta lühimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama, tehes

§ 238lg 1 p -s 2 sätestatud lahendi.

See säte on aga praeguses asjas 2 1-17-2291 muutunud sisutühjaks, sest prokuratuur pole tsiviilhagi eraldi lahendamisel

§ 310lg 5 kohaselt enam kohtumenetluse pool.

Arvestades seda, et

§ 238

lg 1 p 2 kohaldada ei saa, tuleb kohtul kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse korral jätta tsiviilhagi analoogia korras

§ 2962lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

Sellises olukorras võib kannatanu esitada samasisulise nõude tsiviilkohtumenetluses.

1. Harju Maakohus andis 17.07.
2. a kannatanu esindajale tähtaja menetluslike taotluste esitamiseks.
3. Kannatanu esindaja esitas 12.08.
4. a taotluse, milles palub vaadata tsiviilhagi läbi lühimenetluse sätete järgi. Alternatiivselt, vaadata tsiviilhagi lühimenetluse sätete järgi läbi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja sellelt nõudelt kogunenud viivise tasumise nõude osas. Jätta tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt süüdimõistetu BB ja tsiviilkostja Y OÜ kanda ning mõista BB-lt ja Y OÜ-lt solidaarselt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2923 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Harju Maakohus jättis XX hagi BB ja tsiviilkostja Y OÜ vastu läbi vaatamata ning määras XX õigusabi tasu mõistuslikuks suuruseks 1008 eurot ja mõistis selle summa XX kasuks välja Eesti Vabariigilt. Maakohus tuvastas, et XX nõuab varalise kahju hüvitamist, mis seisneb: 1) kulutustes ravimitele ja haiglaarvetele ning spordiklubi külastustele; 2) töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemises perioodil 01.08.2014-31.03.2015; 3) majanduslike võimaluste vähenemise 890,90 eurot kuus alates 01.04.
6. Hageja nõuab ravimite ostule, haigla raviarvete tasumisele ja spordiklubi kuumaksete tasumisele tehtud kulutuste hüvitamist. Toimikust nähtuvad küll tõendid erinevate toodete ja teenuste ostmise kohta, kuid mitte nende seos kahju tekitamisega. Internetipoe vahendusel on ostetud tooteid nimetusega Neurosan Original ja Ultra Krill Oil. Kriminaaltoimikust ei nähtu, mis toodetega on tegemist. Internetiotsingute põhjal on tegemist toidulisanditega. Toidulisand ei ole ravim. Neurozani infolehelt nähtuvalt ergutab see äratundmisfunktsiooni, aktiviseerib ajutegevust ja tagab emotsionaalse stabiilsuse. Ultra Krill Oil on oomega-3 polüküllastamata rasvhapete allikas. Nende toodete seos vigastusega võib esineda, kuid toimiku pinnalt ei ole see selge. Toimikus asub samuti tõend kõõmašampooni (I kd lk 130) ja toote „Takja Õli Juustele Väljalangemise vastu“ (I kd 132) ostmise kohta. Interneti vahendusel on tooted ostetud 21.08.2014 saatmiseks Norras asuva hotelli aadressile. Hagiavalduse kohaselt oli kannatanu sellel kuupäeval Ida-Tallinna Keskhaiglas ravil. Hageja soovib spordiklubi MyFitness kuutasude hüvitamist. Maakohtule teadaolevalt on tegemist tavalise spordiklubiga, mis taastusravi teenust ei osuta. Spordiklubi külastamine on hageja vanuses inimeste puhul üsna tavapärane. Hagiavalduse kohaselt töötas XX katseajaga OÜ-s A. Hageja nõuab saamata jäänud tuluna eeldava töötasu ja riigi poolt makstud toetuste vahet kuni 31.03.
7. Sellest kuupäevast edasi soovib hageja igakuiselt 890 eurot kuus kuni tervise kahjustumisest tingitud töövõimekaotuse määra või töövõimetusmäära muutumiseni. Hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva ajani on möödunud märkimisväärne aeg. Eluliselt on äärmiselt usutav, et selle aja jooksul on hageja elus toimunud muudatused, mis hagiavaldust selle esitatud kujul rahuldada ei võimalda. Samas on hageja esindaja järjekindlalt vastupidisel seisukohal. Elulise usutavuse väite kontrollimiseks tegi kohus järelepärimise töötajate registrisse. Vastusest ilmnes, et XX töötas OÜ-s A kuni 29.04.2016, 02.05.-16.05.2016 töötas 3 1-17-2291 ta OÜ-s M ning 01.06-31.08.2016 O OÜ-s. Ainuüksi selline teave on aluseks tunnistada kriminaalasja materjalid hagi lahendamiseks ebapiisavaks. Lisaks on asja lahendamiseks olulise tähtsusega hagejale makstavad võimalikud toetused. Kahju hüvitamise nõuete lahendamisel on korduvalt sedastatud, et kahju hüvitamine ei saa olla kannatanu rikastumise allikaks (nt RKKK 2-15-10683/64 p 22). Seega ei ole varalise kahju hüvitamise nõue kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal lahendatav. Hageja leiab, et isegi juhul kui toimiku materjalid on varalise nõude menetlemiseks ebapiisavad, ei ole takistusi mittevaralise nõude lahendamisel. Seda põhjusel, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 5 kohaldamise eelduseks olevad asjaolud on tuvastatud jõustunud maakohtu 27.06.2017 otsusega ja jõustunud ringkonnakohtu 05.10.2017 otsusega käesolevas kriminaalasjas (digitoimik nr 46). Kohus möönab, et TsMS alusel hagi lahendades võib ette tulla olukordi, kus üks hagis sisalduv nõue võidakse jätta läbi vaatamata ning teine hagis sisalduv nõue lahendatakse otsusega (nt TsMS § 423 lg 2). Maakohus ei andnud oma lõplikku hinnangut küsimusele, kas see võiks ka kriminaalmenetluses kohalduda. Pigem tuleb sellist võimalust siiski eitada. Tsiviilhagi kriminaalmenetluse lühimenetluses on spetsiifiline menetlusliik, mille puhul tuleb tõendite ebapiisavuse korral kohtul menetlemisest loobuda. Tsiviilkohtumenetlus sellist võimalust ei tunne. Kriminaalmenetluses on kohtu esmane ülesanne lahendada kriminaalasi. Jaatades kriminaalkohtu kohustust hagi osadeks jagada, kaugenetaks sellest ülesandest liigselt. Käesoleval juhul see küsimus siiski ei tõusetu, sest toimiku materjalid on ka mittevaralise kahju nõude lahendamiseks ebapiisavad. Maakohtu hinnangul on kannatanu tervislik seisund tänasel päeval kindlasti üks asjaolu teiste hulgas, mida hüvitise suuruse määramisel arvestada. Asja lahendamise seisukohalt on oluline, kas kuriteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus osutus püsivaks. Riigikohus märkis, et kohtul tuleb kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse korral jätta tsiviilhagi analoogia korras

§ 2962

lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

§ 364

kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Harju Maakohtu 27.06.2017 otsuse resolutsiooni p 11 kohaselt jättis kohus läbi vaatamata XX taotluse lepingulise esindaja kulu väljamõistmiseks järgnevate arvete alusel: nr 1400204 summas 151.20 eurot; nr 1400438 summas 924.00 eurot; nr 1400650 summas 1142.40 eurot; nr 1400972 summas 50.40 eurot; nr 1402097 summas 33.60 eurot; nr 1402221 summas 252.00 eurot; nr 1600329 summas 187.20 eurot; nr 1402537 alusel 0,8 tundi summas 115.20 eurot. Otsuse kohaselt lepingulise esindaja kulu väljamõistmine nimetatud arvete alusel otsustatakse eraldi menetluses koos tsiviilhagi läbivaatamisega.

§ 182

lg 5 ls 2 kohaselt tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Kannatanu esindaja esitas 07.09.2018 taotluse tsiviilhagiga seonduvate menetluskulude hüvitamiseks 5049,16 euro suuruses summas, sh käibemaks. Taotluse kohaselt on õigusabiks kulunud aega 34,5 tundi, advokaadi ühe töötunni hind on 120 või 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kannatanu esindaja esitas 12.08.2019 taotluse tsiviilhagiga seonduvate menetluskulude hüvitamiseks summas 2923 eurot, milline summa hõlmab määruse p 26 nimetatud arveid ning kajastub juba 07.09.2018 esitatud taotluses. Valitud esindajale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on koostatud dokumendi argumendid põhjendatud, missugune on ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt RKKK 3-1-1-58-15, p 14 koos edasiste viidetega). Oludes, kus kohus ei ole tsiviilhagi veel lahendanud, ei saa otsustada selle argumentide põhjendatuse üle. Hinnata saab eeskätt seda, kas õigusabi 4 1-17-2291 osutamisele kulunud aeg on vastavuses asja mahukuse ja keerukusega. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Menetluskulude nimekirja lisaks olevate arvete kohaselt sisaldab osutatud õigusabi lisaks hagiavalduse koostamisele mh ka haigusloo ülevaate esialgset lugemist, vestlust ja kirjavahetust menetlejaga, hagi kavandamist, korduvat dokumentide analüüsi, Riigikohtu praktika analüüsi, tööd tsiviilhagi probleemistikuga, kaalutlusi nõude resolutsiooni ja aluste suhtes. Maakohus luges kannatanu tsiviilhagi ettevalmistamise, koostamise ja menetlemise mõistlikuks ajakuluks 7 tundi. Asja keerukusele vastav tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjuseid arvestades on maakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud riigi kanda. Kannatanu XX kasuks tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista 1008 eurot (sh käibemaks). MÄÄRUSKAEBUS

1. Harju Maakohtu 09.10.
2. a määrusele esitas määruskaebuse kannatanu XX esindaja Artur Sanglepp, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vaadata tsiviilhagi lühimenetluse sätete järgi läbi, alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osaliselt resolutsiooni p 1 osas ja tervikuna p 2 osas ning vaadata tsiviilhagi lühimenetluse sätete järgi läbi mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja sellelt nõudel kogunenud viivise tasumise nõude osas või tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis XX õigusabikulud 1008 eurot ületavas osas välja mõistmata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja menetluskulude hüvitisena täiendavalt 1915 eurot. Esindaja leiab, et maakohtu määruses märgitud vaieldavused kannatanu tsiviilhagi positsioonides ei ole iseenesest aluseks tunnistada kriminaaltoimiku materjal tsiviilhagi lahendamiseks ebapiisavaks. Need vaieldavused võivad olla aluseks tsiviilhagi rahuldamata jätmisele, kui need leiavad kinnitust kohtuotsuses. Ühtlasi jääb ebaselgeks, millel põhineb maakohtu korduv viitamine kriminaaltoimiku välistele asjaoludele seoses ravimite ja kannatanu töötamisega. Kui kriminaalasja lahendatakse käesoleval ajal lühimenetluses, ei ole kriminaaltoimiku väliste asjaolude ja tõendite arvestamine

§ 233

lg-st 1 tulenevalt võimalik ka tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määruse tegemisel. Maakohus on otsinud toimikuvälistest allikatest põhjuseid tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Esindaja on seisukohal, et kriminaaltoimiku materjal on piisav tsiviilhagi lahendamiseks. Samas ka juhul, kui asuda seisukohale, et kriminaaltoimiku materjal on ebapiisav osas, milles XX lepinguline esindaja on kohtule 03.05.2018 esitanud tõendeid ja kannatanu ülekuulamise taotluse, s.o otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõuded ning nendega seotud viivisenõuded, ei ole kriminaaltoimiku materjal ühelgi juhul ebapiisav selleks, et lahendada lühimenetluse sätete alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja sellelt nõudelt kogunenud viivise tasumise nõue. Esindaja arvates ei ole veenev maakohtu põhjendus, et: „Kriminaalmenetluses on kohtu esmane ülesanne lahendada kriminaalasi. Jaatades kriminaalkohtu kohustust hagi osadeks jagada, kaugenetaks sellest ülesandest liigselt.“ Süüküsimus on käesoleval juhul jõustunud kohtuotsusega lahendatud. Seetõttu on süüküsimuse lahendamise ja tsiviilhagi osalise lahendamise sidumine meelevaldne.

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse tsiviilhagi menetlemisel

-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS võimaldab jätta hagi läbi vaatamata osaliselt ja jätkata menetlust nõuetes, mille puhul on menetlemise eeldused täidetud. Puudub mõistlik põhjus, miks see põhimõte ei peaks kohalduma ka juhul, kui teatud nõuete osas on kriminaaltoimiku materjal tsiviilhagi lahendamiseks ebapiisav, ülejäänud nõuete osas aga piisav. 5 1-17-2291 VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 5 kohaldamise eelduseks olevad asjaolud on tuvastatud jõustunud maakohtu 27.06.2017 otsusega ja jõustunud ringkonnakohtu 05.10.2017 otsusega käesolevas kriminaalasjas. Seega on maakohtul võimalik vähemalt lahendada mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja sellelt nõudelt kogunenud viivise tasumise nõue, mis on XX lepinguliste esindajate poolt esitatud menetlejale algse, 17.10.2014 tsiviilhagi resolutiivosa punktidena 5) ja 6). Esindaja möönab, et kahju hüvitamine ei saa olla kannatanu rikastumise allikaks, kuid tuleb arvestada, et

§ 234

lg 1 ja lg 4 kohaselt toimub lühimenetluse kohaldamine kohtumenetluse käigus süüdistatava taotlusel ning kaitsja nõusolekul. Seetõttu ei ole asjaolu, et süüdistatav või tema kaitsja ei saa lühimenetluse kohaldamise järgselt enam esitada täiendavaid süüdistatavale soodsaid tõendeid, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Õiguslike vastuväidete esitamine tsiviilhagile ei ole piiratud. Kui kohus ei vaata tsiviilhagi läbi ega ka osaliselt läbi, on esindaja seisukohal, et Eesti Vabariik peab kannatanule hüvitama täiendavalt 1915 eurot menetluskulusid. Esindaja esitas 12.08.2019 kohtule taotluse kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks summas 2 923 eurot, kuid maakohus mõistis Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks välja vaid 1 008 eurot. Esindaja jättis teadlikult 12.08.2019 taotlusest välja kõik kulud, mis lühimenetluse sätete kohaldumise olukorras hüvitamisele ei kuuluks, s.o 03.05.2018 tsiviilhagi tervikteksti ning selles sisalduvate taotluste ja seisukohtade koostamise kulu. Esindaja leiab, et vaidlustatavas kohtumääruses ei ole õigusabikulusid sisuliselt analüüsitud ja osa nendest on meelevaldselt jäetud Eesti Vabariigilt välja mõistmata. Esindaja arvates olid kõik need kulud mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Kannatanu õigusabikulude vähendatud ulatuses väljamõistmise aluseks ei saa olla tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise fakt kui selline, kui menetluses tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja tunnihind olid iseenesest mõistlikud. Tuleb märkida ka seda, et nagu kinnitab käesolevas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu määrus, sattus kannatanu uudsesse menetluslikku olukorda, mille põhjustas kehtestatud uue regulatsiooni (

§ 310lg 3 ja lg 4) ebaselgus senise kohtupraktika valguses.

03.05.2018 tsiviilhagi terviktekst jäi asja juurde võtmata lõppastmes põhjustel, mis kannatanust mitte kuidagi ei sõltunud. Riigikohtu määrus käesolevas kriminaalasjas kinnitab, et esindaja toimis tsiviilhagi tervikteksti, täiendavaid tõendeid ja taotlusi maakohtule esitades õigesti, sest tsiviilhagi menetlemist tulnuks jätkata üldmenetluse sätete alusel. Täiendava id nõudeid täpsustava menetlusdokumendi kohtule esitamine oli ka sisulises mõttes põhjendatud, sest võrreldes ajaga, mil esitati algne tsiviilhagi (17.10.2014), oli ajaks, mil viimaks jõustus kohtuotsus süüküsimuses (12.01.2018), möödunud märkimisväärne aeg ja seega olid asjaolud muutunud. Kriminaalasja lühimenetlusse ülemineku järgselt, lähtudes tõlgendusest, et tsiviilhagi lahendatakse hiljem üldmenetluse sätete järgi, tegi kannatanu tõendite kogumiseks, taotluste koostamiseks ja seisukohtade esitamiseks täiendavalt õigusabikulusid summas 2126,16 eurot (vt 07.09.2017 menetluskulude nimekiri ja sellele lisatud arved nr 1800261, 1800349 ja 1800441). Kuigi need seisukohad ja tõendid pidanuks Riigikohtu määruse järgi kuuluma arvestamisele, ei kuulu need kannatanust sõltumatult seadusandja põhjustatud õigusliku ebaselguse tõttu kriminaaltoimikusse. Eeltoodud põhjustel on ka äärmiselt ebaõiglane, et kannatanu kasuks Eesti Vabariigilt väljamõistmisele kuuluvaid õigusabikulusid on maakohus sedavõrd suures ulatuses vähendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6 1-17-2291

1. Tutvunud asja materjalidega ja esitatud määruskaebusega , leiab ringkonnakohus, et maakohtu 09.10.
2. a määrus tuleb jätta muutmata.
3. Esindaja on seisukohal, et vaieldavused tsiviilhagi positsioonides ei ole aluseks tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et juhul kui maakohus leiab, et toimiku materjalid ei ole tsiviilhagi lahendamiseks piisavad, tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Nii ongi maakohus oma määruses leidnud, et ravimite osas, mille ostu hüvitamist hageja nõuab, ei ole materjalid piisavalt selged. Maakohus on need ebaselgused oma määruses välja toonud. Nt leidnud, et välja pole toodud toodete, mille maksumuse hüvitamist nõutakse, seost tekkinud vigastuse raviga. See tähendab, et maakohus ei ole mitte asunud seisukohale, et nende hüvitamine ei ole võimalik, kuna need ei ole vigastuse ravimisega seotud, vaid, et neid asjaolusid pole piisavalt selgitatud ning toodud välja seoseid. Maakohus ei ole seega välistanud, et nimetatud tooted võivad vigastusi ravida, kuid seda ei ole võimalik käesolevas menetluses välja selgitada. Seega pole maakohus hinnanud ka esitatud väiteid sisuliselt, s.t pole avaldanud arvamust sellest, kas esitatud positsioonides on vaieldavusi, vaid leidnud, et esitatud varalise kahju nõue ei ole hagi lahendamise seisukohalt piisavalt põhjendatud.
4. Kaebaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus on vaatamata sellele, et tsiviilhagi lahendati lühimenetluses, arvestanud kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et selline tegevus on kohtule etteheidetav vaid juhul, kui sellega tekib asjas mõni uus tõend. Maakohus on otsinud lisainformatsiooni ravimite toimeainete kohta, mida ei saa pidada keelatuks, kuivõrd ravimite info ei ole informatsioon, mis on kohtule igal juhul alati teada. Ravimite kohta info otsimine avalikest allikatest ei ole aga tõendi kogumine, kuivõrd asjas on esitatud nimekiri ravimitest, mille maksumuse hüvitamist kostjalt nõutakse. Kohus peab veenduma, et need on seotud isikul tekkinud tervisekahjustuse ravimisega ning juhul, kui hageja ise pole esitanud informatsiooni, mis võimaldaks seda kontrollida, võib kohus seda ise koguda. Sellisel juhul ei ole tegemist uue tõendiga ning seega pole sellise informatsiooni otsimine ringkonnakohtu hinnangul ka keelatud. Tuleb aga märkida, et XX töötamise kohta lisainformatsiooni kogumine, ei ole maakohtu poolt lubatav just eeltoodud põhjendustel. Olenemata sellest leiab aga ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et käesoleval juhul on toimiku materjalid ebapiisavad varalise kahju hüvitamise otsustamiseks. Samale seisukohale tuleb asuda ka mittevaralise kahju osas. Ringkonnakohus ei korda aga siinkohal maakohtu poolt toodud põhjendusi üle, kuivõrd määruskaebuses ei ole esitatud maakohtu seisukohtadele sisulisi vastuväiteid, vaid korratud juba maakohtule esitatut. Ringkonnakohus nõustub küll kaebuse esitaja seisukohaga, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohaldada TsMS-i sätteid, millest tulenevalt võib hagi vaadata läbi ka osaliselt. Olenemata sellest on maakohus selgitanud, miks ei ole ka mittevaralise kahju osas hagi sisuline lahendamine võimalik ning seega ei oma käesolevas asjas sisulist tähendust maakohtu tõlgendus tsiviilhagi osadeks jagamise võimatusest.
5. Seoses menetluskuludega leiab esindaja, et maakohus ei ole õigusabikulusid sisuliselt analüüsinud ja osa nendest on meelevaldselt jäetud Eesti Vabariigilt välja mõistmata. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt on maakohus leidnud, et tulenevalt asja sisulisest keerukusest on mõistlik tunnihind 120 eurot ning tsiviilhagi koostamiseks mõistlik aeg on 7 tundi. Selliselt kaitsja tasu mõistlikkuse hindamist ja kindlaksmääramist on oma hiljutises praktikas pidanud lubatavaks ka Riigikohus (nt 1-18-5023, 1-17-7111, 1-17-7461). Arvestada tuleb seda, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Seejuures tuleb märkida, et menetlejal on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi 7 1-17-2291 osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Ringkonnakohus, tutvunud asjas esitatud õigusabiarvetega, leiab, et hüvitamisele ei kuulu näiteks kulud, mis on seotud kohtupraktika analüüsimise ja otsimisega, menetlejaga suhtluse ja menetluslike küsimuste analüüsimisega. Samuti pole täies mahus põhjendatud tsiviilhagi koostamiseks, täiendamiseks, lisade komplekteerimiseks kulunud aeg. Seega asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohtu antud hinnang menetluskulude mõistlikkusele on põhjendatud.
6. Esindaja leiab, et kannatanu õigusabikulude vähendatud ulatuses väljamõistmise aluseks ei saa olla tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise fakt kui selline, kui menetluses tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja tunnihind olid iseenesest mõistlikud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole sellisele asjaolule menetluskulude suuruse otsustamisel viidanud. Seega on määruskaebuse etteheide selles, et maakohus on vähendanud õigusabikulusid kuna jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, alusetu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitaj a käsitlusega sellest, et ebaõiglane on see, et maakohus on menetluskulusid sedavõrd suurel määral vähendanud, kuigi kannatanu tegi tõendite kogumiseks, taotluste koostamiseks ja seisukohtade esitamiseks täiendavalt õigusabikulusid summas 2126,16 eurot, mis aga ei kuulu kriminaaltoimikusse. Nimelt tuleb õigusabikulude põhjendatust hinnata esitatud taotluse ja seal märgitud summade pinnalt. Asjaolu, et isik on veel täiendavaid kulutusi kandnud, ei ole eeltoodust tulenevalt menetluskulude mõistlikkuse hindamisel, võimalik arvesse võtta.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § -st 390, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.10.2019.

a määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8