lg 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav H.F , isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkendid H.F peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 02.02.2020 kuni 03.02.
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning
63 § lg 1 alusel mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.F-ile mõistetavat vangistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada H.F karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2020 kuni 03.02.2020, so 2 (kaks) päeva, ning lugeda ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1-21-4068 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et H.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada H.F-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 05.11.
Samuti tema juhtis tahtlikult 02.02.2020 kella 04.58 ajal Tallinnas Vabaduse Väljak 7 asuva maja juurest kuni Tallinnas Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1, 17 mg/l). Sellise tegevusega rikkus H.F liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Kuigi H.F rikkus oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt
lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 03.02.2020 väärteomenetlus lõpetatud. Seega H.F mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
Kohtumenetluse käik Harju Maakohtu 29. juuni 2021 kohtumäärusega anti H.F üldmenetluses kohtu alla
lg 1 ja
Samuti võeti menetlusse kannatanu N. M. poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju 6 062 euro nõudes. 29.06.2021 toimunud eelistungil osalenud N. M. kinnitas, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning täiendavaid tõendeid tal tsiviilhagi osas esitada ei ole. Kriminaalasjaga jätkati 27. septembril 2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalasja lahendamist lühimenetluse sätete järgi. Kaitsja nõustus prokuröri esitatud taotlusega. Tutvunud kriminaalasja materjalidega ja taotlusega määras kohus KrMS § 234 lg 4 alusel kriminaalasja 3 / 17 1-21-4068 arutada lühimenetluses, andes H.F lühimenetluses kohtu alla. Prokurör taotles süüdistusakti punktis 17 loetletud tõendite avaldatuks lugemist. Süüdistusakti punktis 17 on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad H.F-ile esitatud süüdistust. Kaitsja nõustus prokuröri ettepanekuga. Seega olid kohtuistungil kohtumenetluse pooled üksmeelel, et süüdistusaktis loetletud tõendid võib kohtumenetluses lugeda avaldatuks vastuväiteid tõendite lubatavuse osas ei olnud. Samuti avaldati kaitseaktis punktis 3 loetletud tõendid ning kohtumenetluse pooled palusid lugeda tõendid avaldatuks. H.F tunnistas end temale esitatud süüdistuses kohtuistungil mõlemas teos süüdi. H.F kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning ei soovi kohtuistungil ütlusi anda. Tsiviilhagi osas leidis, et see ei ole põhjendatud. Prokurör taotles H.F süüdi tunnistamist
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, mida vähendada 1/3 võrra 9 kuuni ning arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva. Lõplikuks karistuseks jääb 8 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör leidis, et karistust ei tuleks täielikult täitmisele pöörata, kui H.F ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks leidis prokurör, et H.F-ile tuleb seada järgmised kohustused: süüdistatav kohustub elama alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, alluma tema kontrollile, saama temalt loa elukohast lahkumiseks, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks on põhjendatud määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis osalemine. Samuti leidis prokurör, et H.F-ilt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Prokurör ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et müügiportaalis on analoogse sõiduki maksumus 10 999 eurot. Kannatanu esitas kindlustuse poolt dokumendi ja otsuse kindlustushüvitise väljamõistmise kohta. Sellest selgub, et sõiduki turuhind oli süüteo toimepanemise hetkel 17 000 eurot. Kindlustusselts on pädevam hindama sõidukite väärtust ja seega tuleb lähtuda sellest. Kindlustus hüvitas 11 120 eurot ning hüvitamata vahe on seega 5880 eurot. Kannatanu esitas tõendid, et vajas sõidukit invaliidist abikaasa transportimiseks, oli sunnitud selleks kasutama taksoteenust ja hindas selles osas tekitatud kahju 180 eurot, mis on prokuröri hinnangul igati mõistlik summa. Kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. H.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud seda. Kaitsja ei nõustu prokuröri poolt pakutud karistuse määraga ning tingimusega, et H.F peab käima kriminaalhooldusametniku juures. Kuigi H.F oli alkoholijoobes, oli see tema jaoks ainus kord, kus ta asus alkoholijoobes sõidukit juhtima. Lisaks peab arvestama sellega, et süüdistuse järgi pandi tegu toime 02.02.2021 ning tänaseks ei ole H.F uusi kuri-või väärtegusid toime pannud. Kaitsja hinnangul on võimalik põhikaristusega karistuse eesmärke saavutada ning lisakaristuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja selgitas, et puuduvad andmed, mille alusel on kindlustusselts jõudnud järeldusele, et selle auto väärtus on 17 000 eurot. Samuti on oluline märkida, et autot kasutanud D. Ž. ei olnud piisavalt hoolikas, kui jättis auto käivitatud mootoriga järelevalveta. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse tagajärjel. Kaitsja selgitab, et kui auto mootor ei oleks töötanud, ei oleks H.F saanud autot kasutusse võtta. Arvestades, et kindlustus on hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot, on kannatanul juba hetkel võimalik osta samasugune auto ning tsiviilhagi summas 5880 ei ole põhjendatud ning kaitsja palub selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Samuti ei ole kannatanu esitanud ühtki tõendit, mis kinnitab, et ta kulutas taksoteenuse eest 180 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhjal ei ole kannatanul 4 / 17 1-21-4068 madalam tõendamiskoormus. Kuna see osa on kannatanu poolt jäetud tõendamata, palus kaitsja ka selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt H.F-ile esitatud süüdistust
lg 1 ning
Seejärel lahendab kohus N. M. poolt esitatud tsiviilhagi (II) ja peatub H.F-ile mõistetaval karistusel (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV). I Süüdistus
lg 1 ja
lg 1 järgi
lg 1 järgi on kuriteona karistatav võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises kui ärandamises, kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi.
lg 1 järgi on kuriteona karistatav joobeseisundis mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist, so esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS-is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud H.F-ile süüdistuses etteheidetud teod ja kohus põhjendab seda järgmiselt. Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused. H.F jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. H.F kohtueelses menetluses antud ütluse loeb kohus osaliselt usaldusväärseks. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 02.02.2020 kella 04.58 ajal sisenes H.F Tallinnas Vabaduse Väljak x asuva maja juures peatunud N. M.le kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Passat registreerimismärgiga 502 BPK sõiduki parempoolse tagumise ukse kaudu. Seejärel nähes, et selle sõiduki juhti sõidukis ei ole, kuid sõiduki mootor on käivitatud, ronis H.F-i agaistmelt juhiistmele ning sõitis selle sõidukiga ära. H.F sõitis N. M.le kuuluva sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx kuni Tallinnas asuva Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni, kus põhjustas liiklusõnnetuse. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et H.F juhtis 02.02.2020 kella 04.58 ajal Tallinnas Vabaduse Väljak x asuva maja juurest kuni Tallinnas Laagna tee/ Smuuli tee ristmikuni mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1, 17 mg/l). H.F poolt mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX juhtimist ja joobeseisundit tõendab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest on tuvastatav, et H.F peeti kahtlustatavana
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises kinni 02.02.2020 kell 05.14 aadressil xxx (I kd, tlk 1-3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 5 / 17 1-21-4068 otsusest nähtub, et H.F kõrvaldati 02.02.2020 kell 05.03 sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Juht kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni (I kd, tlk 23). 02.02.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H.F keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli järgi oli esinesid H.F-il joobele viitavad tunnused: aeglane reaktsioonikiirus, silmade punetus, väikesed pupillid, kerged häired koordinatsioonis ning suust oli tunda alkoholi lõhna (I kd, tlk 16 ja 16 pöördel). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt tuvastati H.F-il 02.02.2020 kell 05.29 alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE lõplikuks alkoholijoobe mõõtetulemuseks 1,17 mg/l (I kd, tlk 17-18). Kriminaalasja materjalidele lisatud Metroserti taatlustunnistuse kohaselt läbis alkomeeter Dräger Alcotest 9510EE kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele (I kd, tlk 20, 100). Väärteoasjas nr 2302,20,001641 on koostatud 03.02.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et 02.02.2020 Laagna teel toimunud liiklusõnnetuse faktis on tõendamist leidnud, et õnnetuse põhjustajaks oli H.F , kes ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kuivõrd H.F-il tuvastati alkoholijoove, alustati kriminaalmenetlust (I kd, tlk 30). H.F poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 02.02.2020 kella 04.58 ajal kinnitab ka kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud politseiametnik A. A. ütlused, mille kohaselt viibis ta 02.02.2020 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. P.. Kell 05.11 tuli kiirabi brigaadi poolt info, et Laagna teel kihutab sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX. Kui tunnistaja oli kohale jõudnud oli sõiduk Laagna teel, Paekaare x juures avariiline ning auto kõrval oli silmnähtavalt joobes naisterahvas. Isik keeldus puhumast indikaatorvahendisse ning muutus agressiivseks ja ei allunud korraldustele. Hiljem puhus isik tõendusliku alkomeetrisse näidu 1,17 mg/l. Hilisemal kontrollimisel selgus, et antud sõiduk oli ärandatud kesklinnast. D. Ž. sõnul oli olnud kesklinnas liiklusõnneetus ning ta vormistas pabereid teise osapoolega. Järsku istus rooli temale tundmatu naisterahvas ning sõitis minema. Sõiduki mootor töötas ning võtmed olid teataja käes. Naisterahvaks osutus H.F (isikukood 4811280306), kes ei teinud politseiga koostööd ning ei osanud anda adekvaatset selgitust juhtunu kohta. Naisterahvas peeti
Mootorsõiduki liikumist vahetult pealt näinud kiirabitöötaja K. M. on tunnistajana 02.02.2020 ütlusi andes selgitanud, et olles 02.02.2020 tööl Tallinna Kiirabis ning liikudes brigaadiga IdaTallinna Keskhaiglast suunaga Mahtra filiaal, märkas ta Laagna teel Pae silla piirkonnas musta värvi sõiduautot, mis liikus eraldusribal ning oli selge, et autojuhil midagi paigast ära. Kell 05.03 juhtunust teavitatud juhtunust häirekeskusele ja palutud kohale politseid. Samal ajal auto mingiks ajaks sõitnud mööda Laagna teed ja paarisaja meetri pärast uuesti kaldus eraldusribale. Seal ta jätkas sõitmist ning sõitis järsku vastu kõrget kanalisatsiooni luuki, sõitis edasi ja jäi seisma. Auto oli üle vaadatud, vigastused puuduvad, juht abi ei vajanud ja politsei tuli kohale. Autojuhilt oli tunda alkoholilõhna ning ta ise tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. Politseiga vesteldes muutus autojuht agressiivseks ja üritas lüüa näkku politseitöötajat. Sõidukiks oli Volkswagen registreerimisnumbriga XXX. Autoroolis oli naisterahvas ning ta oli autos üksi. Peale autost väljumist ei ole naisterahvas midagi söönud ega joonud (I kd, tlk 8-9). K.M.ütlusi kinnitab ka 02.02.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi (I kd, tlk 31-33) ja fotodega (CD-plaat fotodega I kd, tlk 95), millest on tuvastatav, et 02.02.2020 kell 05.50 on Tallinnas, Laagna tee ja J. Smuuli tee ristmiku juures on läbi viidud vaatlus, millega on tuvastatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki paiknemine sündmuskohal, samuti kanalisatsiooni kaevu asukoht eraldusribal. Sõidukil on esistange katki, vasak esituli deformeerunud, mõlemad peeglid kahjustatud, parem esitiib muljutud. Isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega 6 / 17 1-21-4068 nähtub, et H.F-il tuvastati 02.02.2020 vasakul jalal ülalpool põlve sinikas, vasakul jalal allpool põlve sinikas koos pori jälgedega ning sinikas vasaku käe randme välisküljel. Samuti nähtub fototabelist süüdistatava riietus kuriteo toimepanemise ajal (I kd, tlk 46-51). H.F-il tuvastati pärast kinnipidamist vigastustena huule ja suuõõne pindmine vigastus, kaela muude piirkondade pindmine vigastus, randme ja käe muude osade kontusioon ning selja alaosa ja vaagna kontusioon, mida kinnitab OÜ X 03.02.2020 ravilugu (I kd, tlk 55). Kriminaalasjas nr 20231500240 koostatud õiendist nähtub, et H.F-il on kehtiv juhtimisõigus (I kd, tlk 76). Asjaolu, et H.F-il puudus õigus 02.02.2020 kella 04.58 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX kasutada on tõendamist leidnud tunnistajana 02.02.2020 üle kuulatud D. Ž.i ütlustega (I kd, tlk 10-13). D. Ž.i ütluste kohaselt viibis ta 02.02.2020 kella 05.00 paiku Tallinna Vabaduse väljakul, kui temaga juhtus avarii. Ta istus teises avariis osalenud autos, kus ta vormistas kindlustuse jaoks dokumente. Tema kasutuses olnud auto oli pargitud nende kõrvale ning sellel töötas samal ajal mootor. Väljudes teisest avariis osalenud autost märkas ta, et tema kasutuses olnud sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mille omanik oli tunnistaja õde N. M., ei olnud enam kohal. Ta ei näinud, millal auto ära kadus. Politseiga suheldes selgus, et sõiduauto oli teinud Laagna teel avarii. Avariikohas selgus, et auto varastati ning varas on politsei poolt kinni peetud. Kannatanuna on 03.06.2021 üle kuulatud N. M., kelle ütluste kohaselt ostis ta 06.10.2015 sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, tasudes selle eest 30 360 eurot. Sõidukit kasutas tunnistaja vend D. Ž. (I kd, tlk 104-109). Et sõiduki Volkswagen Passat omanikuks oli N. M. kinnitab lisaks kriminaalasjas nr 20231500240 koostatud õiend, millest nähtub, et sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX omanikuks on N. M. (I kd, tlk 76). H.F poolt 02.02.2020 kella 04.58 ajal mootorsõidukisse sisenemist ja sellega ära sõitmist kinnitab 14.09.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tlk 63-71), milles on vaadeldud Tallinna Linnakantselei turvakaamera videosalvestist (salvestus ch19_20200202043800, CD-plaat ümbrikus I kd, tlk 96). Nimelt nähtub sellest, et 02.02.2020 kell 04.38 saabub esimesele tühjale parkimiskohale tumepruuni värvi sõiduauto. Juhikohalt väljub tumedates riietes meesterahvas. Kell 04.39 sõidab vasakult poolt parklasse tumesinist värvi sõiduauto, parkides tumepruuni värvi sõiduauto kõrvale. Meesterahvas avab parema tagumise autoukse ja istub autosse. Kell 04.54 ilmub kaameravälja naisterahvas, kes läheb tumepruuni värvi sõiduauto juurde ning avab tagumise parempoolse ukse ja istub autosse. Kell 04.56 on tumepruuni värvi sõidukis näha liikumist ja auto kojamehed hakkavad tööle. Kell 04.57 süttib korduvalt tumepruuni värvi auto pidurituli. Kell 04.58 lülitatakse sisse täistuled. Auto tagurdab mööda sõiduteed Pärnu mnt ristmiku suunas, aeglustab korraks ja seejärel sõidab kiiresti eemale, ületades ristmiku punase fooritulega. Videosalvestiselt on üheselt tuvastatav, et sõidukisse sisenes H.F üksi. Kriminaalasjas nr 20231500240 koostatud õiendist nähtub, et vaadates läbi ööklubi Prive videosalvestusi, tuvastati, et 02.02.2020 ei viibinud H.F ööklubis x. Samuti ei olnud ööklubis süüdistatava poolt kirjeldatud sündmusi (I kd, tlk 59). Kuriteo toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistas H.F ka kohtuistungil, kinnitades oma süüd. Samas selgitas H.F , et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. H.F 02.02.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (I kd, 36 – 40) nähtub, et kella 02.00 paiku sõitsid nad tema tuttava Alesja sõbrannaga klubisse, mille nimetust ta täpselt ei mäleta, x või x. Ta ei mäleta, kus klubi asub, kuid mitte kaugel Vabaduse väljakust. Nad sõitsid klubisse taksoga. Klubis jõid nad alkoholi, kokteili B52. Enne seda oli ta ka alkoholi tarvitanud, nii kodus kui Alesjal külas. Ta tutvus noormehega, kelle nime ta ei mäleta ning mingil hetkel astus tema juurde teine noormees ning nende vahel tekkis konflikt. Ta sekkus 7 / 17 1-21-4068 sellesse konflikti ning too noormees tõukas teda. Pärast seda ta ei mäleta, mis klubis toimus. Samuti ei mäleta, kuidas sealt ära läks. Järgmine asi, mida ta mäletab, et ta istus autos tagaistmel. Rooli taga istus nagu talle tundus sama noormees, kes oli teda klubis tõuganud, kuid ta ei ole selles kindel. Ta mäletab vaid, et tahtis ära joosta, kuid sa aru, et ta jõuab temale järele. Ta tundis ohtu. Auto seisis sellel ajal, ei sõitnud ning kus, seda ta ei mäleta. Juht väljus autost. Miks ta väljus, ei mäleta. Ta mäletab, et aru saades, et jalgsi ta jõuab temale järele, ronis ta auto tagaistmelt juhiistmele ning hakkas sõitma. Ta ei mäleta, kas auto oli käivitatud või mitte, kuid mäletab, et võti oli süütelukus. Ta tahtis selle autoga sõita kuni koduni Viimsis. Ta mäletab kõike väga hägusalt, justkui see toimus mitte temaga. Ta mäletab, et sõitis mitu korda millegi otsa ning tahtis edasi sõita. Kuidas ja millal peatus, seda ei mäleta. Ta mäletab pärast juba politseinikke, kes andsid talle alkomeetrisse hingata. Ta lisas, et oli niisuguses imelikus seisundis, et tal oli tunne, et klubis segati temale midagi alkoholi sisse. H.F on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud 03.02.2020 (I kd, tlk 4-7) ning nähtuvalt tema antud ütlustest, tunnistas ta kuriteo toimepanemist, kuid selgitas, et ei teinud seda meelega. H.F selgitas, et sõitis 02.02.2020 kell 02.00 paiku ööklubisse x. Ööklubis jõi ta kokteili. Mingi hetk tuli tema juurde agressiivse olekuga meesterahvas, kes tõukas teda. Järgmine hetk, mida H.F mäletab, oli see, kui teda püüti autosse lükata, millele süüdistatav hakkas vastu ning mille tulemusel tekkisid talle tervisekahjustused (vasaku põlve marrastus, vasakul käel hematoom, alalõual hematoom). Ühel hetkel oli ta auto tagaistmel. Juhikohal istus sama meesterahvas, kes teda ööklubis tõukas. Kui eelnimetatud meesterahvas autost väljus, ronis ta esiistmele, käivitas auto ja põgenes sellega. H.F põhjendas oma tegevust sellega, et ta kartis, et tema peksmist jätkatakse. Talle tundus, et ta istus auto rooli Tallinnas, Laagna tee keskel asuva Olerexi tankla juures. Ta jõudis sõita umbes kaks peatusevahet. Järgmisena mäletas ta kokkupõrget ja kohale saabunud politseid. 19.02.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd, tlk 52 – 54) kahetses H.F , et kõik nii juhtus. Selline juhtum oli tema elus esmakordne ja kinnitab, et ka viimane. Alkoholi ei tarvitanud ta enne juhtumit peaaegu kuus aastat. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et H.F on küll tunnistanud alkoholi tarvitamist ning mootorsõiduki juhtimist ja kasutamist, kuid tema ütlused ja põhjendused juhtunud sündmuse osas on ebausaldusväärsed, kuivõrd tema ütlused on igal korral mingis osas muutunud. Samuti on tõendamist leidnud, et H.F sisenes sõidukisse üksi ning ühtegi teda ohustavat meesterahvast tuvastatud ei ole. H.F valikuline mäletamine sündmuste põhjuste ja käigu kohta viitab samuti kohtu hinnangul sellele, et ta on soovinud oma ütlustega vähendada vaid oma vastutust juhtunu osas. Kohtu hinnangul on H.F käitumises tuvastatav kavatsetus (
H.F ütlustest on tuvastatav, et ta teadis, et on joonud alkoholi nii enne klubisse minekut kui klubis olles ja ta tunnistas, et soovis autoga koju sõita (I kd, 38). Samuti ei ole ta kinnitanud, et tal oli nimetatud sõidukit õigus kasutada. Seega, olles terve õhtu ja öö tarbinud alkoholi, leidis H.F , et tal on vaja koju sõita autoga, milles ta ennast leidis ning omamata õigust nimetatud sõidukit kasutada liikus ta tagaistmelt esiistmele ja sõitis sõidukiga minema. Nimetatud kinnitab ka Tallinna Linnakantselei turvakaamera videosalvestis. Kohtu hinnangul pidi H.F teadma, et tal puudub õigus seda sõidukit kasutada ning ta ei ole sellises seisundis, et ta võiks asuda juhtima mootorsõidukit, seega H.F pani kuriteo toime eesmärgipäraselt. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates tõendeid nende kogumis leiab kohus, et H.F tegu vastab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ning asja omavolilise kasutamise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Nii dokumentaalsete tõendite, tunnistajate, kuid ka H.F enda ütlustega on kohus tuvastanud, H.F asus juhtima mootorsõidukit, mille kasutamiseks tal D. Ž.i luba ning nõusolek puudus. H.F on oma ütlustes kinnitanud, et soovis koju sõita, seega on tuvastav ka tema soov mootorsõidukit vaid ajutiselt kasutada, mitte endale jätta. Kuivõrd H.F-il tuvastati ka joobeseisund vahetult pärast 8 / 17 1-21-4068 kinnipidamist ning H.F on ka ise tunnistanud, et tarvitas terve õhtu ja öö alkoholi, siis rikkus ta ka LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid.
lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. H.F-ile on süüdistuses ette heidetud ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi väärteona (I kd, tlk 30). Kuivõrd mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist (LS § 223 lg 1) ja joobeseisundis (
) mootorsõidukiga sõitmine H.F poolt on vaadeldav ühe teona, saab nende tegude puhul rääkida ideaalkogumist
Seega tuleb H.F käitumist kvalifitseerida üksnes
Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud H.F poolt
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning H.F tuleb süüdi mõista
lg 1 ja
II Tsiviilhagi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. N. M. on esitanud 08.04.2021 hagiavalduse (I kd, tlk 80-81), milles soovib varalise kahju hüvitamist 10 880 eurot ehk hüvitada tekkinud sõiduki keskmise hinna ja kindlustuse poolt hüvitatud summa vahe. 03.06.2021 on N. M. esitanud hagiavalduse täpsustuse (I kd, tlk 110112), milles soovib kahju hüvitamist 5 880 eurot sõiduki keskmise hinna ja kindlustuse poolt hüvitatud summa vahe. Kuna sõiduk oli tema pere ainus sõiduk, siis pidi ta kasutama taksoteenust, mistõttu soovib taksoteenuse kasutamise eest hüvitist 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kindlustusselts hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot. Eeltoodust lähtuvalt palub N. M. rahuldada hagi ning mõista H.F-ilt välja varalise kahju hüvitise summas 6 062 eurot. 29.06.2021 kohtuistungil kinnitas N. M., et jääb esitatud hagiavalduse juurde ja täiendavaid tõendeid lisaks kriminaalasja toimikus olevatele tal esitada ei ole. 27.09.2021 toimunud kohtuistungil H.F tsiviilhagiga ei nõustunud. Kaitsja leidis, et puuduvad andmed, mille alusel on kindlustusselts jõudnud järeldusele, et selle auto väärtus on 17 000 eurot. Samuti märkis, et autot kasutanud D. Ž. ei olnud piisavalt hoolikas, kui jättis auto käivitatud mootoriga järelevalveta. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse tagajärjel. Kaitsja selgitas, et kui auto mootor ei oleks töötanud, ei oleks H.F saanud autot kasutusse võtta. Arvestades, et kindlustus on hüvitanud kannatanule kahju summas 11 120 eurot, on kannatanul juba hetkel võimalik osta samasugune auto ning tsiviilhagi summas 5 880 ei ole põhjendatud ning kaitsja palus selles osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Samuti ei ole kannatanu esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitab, et ta 9 / 17 1-21-4068 kulutas taksoteenuse eest 180 eurot. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Kohus on tuvastanud, et N. M. ja H.F vahel puudub lepinguline suhe, seega on esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15). Kannatanu N. M. nõue tugineb samadele asjaoludel (asja omavoliline kasutamine), millega sisustati H.F etteheidetavat kuriteokoosseisu
Kohus on eelnevalt kohtuotsuses tuvastanud, et H.F pani toime
VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas N. M. poolt esitatud tsiviilhagis märgitud varaline kahju on seotud H.F poolt pandud teoga ning nende vahel esineb põhjuslik seos. Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-39-15, p 11). Kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud H.F poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohus on kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et H.F pani toime
lg 1 ja
lg 1 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, samuti põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas ta N. M.le auto kahjustamise näol varalise kahju. Seega on varaline kahju tekkinud H.F õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Seega on keskseks küsimuseks kahju hüvitamisel, kas kahju hüvitamise eesmärk on saavutatud ning kui sellele vastata eitavalt, siis millises ulatuses tuleb kannatanule täiendavalt kahju hüvitada. N. M. on 03.06.2021 kannatanuna antud ütlustes (I kd, tlk 104-109) selgitanud, et ta ostis 06.10.2015 sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, tasudes selle eest 30 360 eurot. Sõidukit kasutas tema vend D. Ž.. 23.07.2020 tasus X talle kahjuhüvitise kahes osas – 6120 eurot ja 5000 eurot. N. M. on saanud kahjuhüvitist kokku 11 120 eurot. Kindlustuse X ADB Eesti filiaali 10.03.2020 otsusest kindlustushüvitise vähendamise kohta nähtub, et sõiduki Volkswagen Passati turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 17 000 eurot. Seega soovib ta, et H.F hüvitaks talle kahju summas 5 880 eurot. Uue sõiduki soetas ta juuni
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Kuivõrd
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas H.F-ile saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse. Karistusregistri andmetel ei ole H.F-i varem kriminaalkorras karistatud (I kd, tlk 24). Kuigi H.F kinnitas kohtuistungil, et tal on olemas töökoht ja sissetulek, siis kohtul puuduvad andmed, milline see sissetulek käesoleval ajahetkel on. Samas nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et 2019 oli tema deklareeritud tulu pärast mahaarvamist 12 864 eurot (I kd, tlk 77) ehk ligukaudu 1072 eurot kuus. Samas leiab kohus, et vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule, tuleb kergemaliigilise karistuse võimalikkuse juures võtta arvesse aga kuriteosündmust tervikuna. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et joobeseisundis mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrval seisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Kohtu hinnangul on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Arvestades sellega, et H.F asus juhtima võõrast mootorsõidukit ning põhjustas selle mootorsõidukiga liiklusõnnetuse ja varalise kahju, näitab kohtu hinnangul üheselt seda, et ei ole kuidagi põhjendatud mõista kolm erinevat rikkumist ühe õhtu jooksul toimepannud isikule kergemaliigist karistusliiki. Kohtu hinnangul ei mõjutaks rahaline karistus H.F-i piisavalt ning H.F ei mõistaks oma teo tõsidust. Samuti arvestab kohus ka sellega, et H.F-il on kahju hüvitamise kohustus, mis võib viia selleni, et H.F võib sattuda makseraskustesse ning ei ole seetõttu oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.F suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning H.F-i tuleb karistada vangistusega. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, 14 / 17 1-21-4068 mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-76-12, p 7). Hinnates H.F süü suurust kuriteo toimepanemisel, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta tuvastatud alkoholijoobe suurust. H.F-il tuvastati sõiduki juhtimisel kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,17 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et H.F süü on keskmine, kuivõrd piirmäära ei ole olulisel määral ületatud. Samuti mõjutab H.F süüd asjaolu, et ta täitis ühe teoga mitme kuriteo koosseisu ning lõpptulemusena põhjustas ka liiklusõnnetuse, millega tekitas varalist kahju. Seega pani H.F mootorsõiduki ajutise omavolilise kahjustamise ja joobeseisundis juhtimise kõrval toime ka täiendavad liiklusrikkumised. Samuti arvestab kohus seda, et H.F pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise vorm. Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et H.F süü on suur. Samas võtab kohus arvesse süü suuruse hindamisel ka asjaolu, et H.F on oma süüd tunnistanud ning avaldanud siirast kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (
Karistust raskendavaid asjaolusid
Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb H.F süüd pidada keskmiseks. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd H.F ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust H.F-i karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. H.F on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule ehk
lg 1 ja
Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel
63 § lg 1 ning arvestades tema süü suurust mõjutavaid asjaolusid leiab kohus, et H.F süü jääb sanktsiooni keskmäära lähedale ning H.F-ile tuleb mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistuslikku karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada H.F karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2020 kuni 03.02.2020, so 2 päeva, ning lugeda ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et H.F puhul võib jätta temale mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuivõrd H.F-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samas ei nõustu kohus prokuröriga selles, et H.F puhul peaks vangistuse jätma tingimisi täitmisele pööramata kontrollnõuete kohaldamisega
Kohtu hinnangul ei esine antud juhul põhjendusi, miks tuleks H.F suhtes kohaldada raskemat ja koormavamat tingimisi karistuse kandmise viisi. Eelkõige seda just põhjusel, et kuriteosündmusest on möödas juba praktiliselt kaks aastat ning rohkem ei ole H.F õigusrikkumisi toime pannud. Seega peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes tingimisi vangistust ilma käitumiskontrollile allumiseta ehk
Katseaja pikkuseks võib kohus
Kuivõrd kohus mõistis praegusel juhul H.F-ile karistuseks 9 kuud vangistust, siis peab temale määratav katseaeg olema sellest pikem. Kohus leiab, et H.F-ile tuleb
Kohtu hinnangu on 1-aastane katseaja tähtaeg 15 / 17 1-21-4068 piisavalt pikk, et hinnata H.F Patrova püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. Seega jätab kohus
lg 1 ja 3 alusel H.F-ile mõistetud ärakandmata 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et H.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest 05.11.2021. IV Muud küsimused Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on H.F-ile määratud kaitsjale vandeadvokaadile Karine Nersesjanile määratud õigusabi osutamise eest tasu 362, 40 eurot ning kohtumenetluses 345, 60 eurot. Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 708 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.