Obsah (6)

§ 423§ 236§ 426§ 168§ 660§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-23-17001 W.M hagi R.U vastu kahju hüvitamiseks Menetlu

) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus saab hageja

1. augusti 2025 menetlusdokumendist aru selliselt, et tegemist on vastuväitega kohtu tegevusele. Kohus on nii
2. jaanuari 2025 eelistungil kui ka
3. juuni 2025 kohtunõudes selgitanud, et hageja ülesandeks on kohtu ette tuua hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Kohus ei saa tõendeid koguda enne, kui on selge, millistele asjaoludele hageja tugineb. Menetlusosaline ei saa tuletada asjaolusid tõenditest. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata.
4. Järgmisena käsitleb kohus hagi läbi vaatamata jätmist.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võimalik hageja taotlevat eesmärki võimalik saavutada. Arvestas hagiavalduses toodut ning eelistungit arutatut saaks hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p

1. W.M-ilt on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lgst 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust.
2. Kohus on
3. jaanuari 2025 eelistungil ja
4. juuni 2025 kohtunõudes selgitanud, millised asjaolud peab hageja kohtu ette tooma. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb kohtul tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel. Seega tuleb kohtul kahju olemasolu ja suuruse hindamiseks tulenevalt VÕS § 127 lg-test 1 ja 4 võrrelda hageja varalist olukorda olukorraga, milles ta oleks olnud juhul, kui kostja ei oleks ÄS § 180 lg-t 5 1 rikkunud (vt nt Riigikohtu
5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 19.1). Kohus selgitas, et hagejal tuleb konkreetselt välja tuua järgmised asjaolud: 1) millal muutus A/C Ekspert OÜ püsivalt maksejõuetuks; 2) millal tekkis kostjal kui juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus; 3) kui suures ulatuses oleks hagejal sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga.
6. Kohtu selgitusele vaatamata ei ole hageja hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud. Hageja ei ole täpsustanud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega seonduvat. Hageja
7. veebruari 2025 menetlusdokumendis toodud asjaolud selle kohta, et kostja on hageja tasutud ettemaksust tasunud muid kohustusi ega ole tellinud hageja soovitud seadet, ei seondu kostja pankrotiavalduse esitamise kohustusega ja selle rikkumise tulemusena tekitatud kahjuga. Asjaolu, et kostja on juhatuse liikmena hageja tasutud ettemaksust tasunud muid kohustusi (nt töötajate töötasusid), ei tähenda seda, et kostja oleks mingit kohustust (nt hoolsuskohustust) rikkunud. Samuti on kohus
8. juuni 2025 kohtunõudes selgitanud, et kui kostja ka rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuna ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Lisaks saab tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur (vt nt Riigikohtu
9. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 16.3).
10. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kohus rahuldada hageja tõendite kogumise taotlust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Menetlusosaline ei saa tuletada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid tõenditest, vaid peab enne esitama vastavad asjaolud, mida tal on võimalik tõendada tõendite kogumise tulemusena saadud tõenditega. 12. Eelneva tõttu jätab kohus hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

3 13.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme kohta üle kohtusse. 14. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 15.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4