2-23-151660/28

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 03. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja hind 872,61 eurot Tsiviilasi Z.W hagi IT Punkt OÜ vastu lepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Z.W, isikukood: XXX; elukoht:

Hageja lepinguline esindaja: Roman Antonov, DEAX Õigusbüroo OÜ; e-posti aadress: XXX 2-23-151660 Kostja: IT Punkt OÜ, registrikood 12485020, asukoht:

XXX-i 80036 Menetlustoiming Asja lahendamine, istungimenetlus. Istungi toimumise aeg 12.12.2024 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Z.W hagi IT Punkt OÜ vastu lepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2.Tuvastada hageja Z.W poolt kostjale IT Punkt OÜ-le 09.06.2023 kuupäeval edastatud poolte vahel 11.11.2022 sõlmitud ostu-müügilepingu taganemise avalduse kehtivus.

3.Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja 11.11.2022 poolte vahelise lepingu alusel kostjale üleantud 700 eurot.

4.Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja kahjuhüvitis summas 60 eurot.

5.Mõista IT Punkt OÜ-lt Z.W kasuks välja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2023, summalt 760 eurot kuni summa 760 eurot nõuetekohase tasumiseni.

6.Jätta menetluskulud kostja IT Punkt OÜ kanda.

7.Määrata Z.W menetluskulude suuruseks 1186,02 eurot ning mõista vastav summa IT Punkt OÜ-lt välja. Välja mõistetud summa tuleb kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank.

8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, summas 1186,02 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-23-151660 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD 1. Z.W esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IT Punkt OÜ vastu 857,79 euro saamiseks. 09.02.2024 koostas kohus maksekäsu. 20.02.2024 esitas võlgnik määruskaebuse, mille kohus 29.02.2024 määrusega rahuldas. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Kohus kohustas 01.03.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendavat riigilõivu.

3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 12.03.2024 hagiavalduse IT Punkt OÜ vastu 11.11.2022 sõlmitud lepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, lepingu alusel üleantu , s.o 700 euro tagastamiseks ja kahju 60 euro hüvitamiseks. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Hagiavalduse kohaselt, IT Punkt OÜ ja Z.W vahel sõlmiti 11.11.2022 kuupäeval müügileping, mille raames Kostja müüs Hagejale välisukse ostuhinnaga 700 eurot. Peale paigaldamist selgus, et uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks. Seejärel toimus poolte vahel kirjavahetus, mille raames kirjeldas Hageja Kostjale tekkinud probleemi. Kostja ei olnud Hageja seisukohaga nõus. Välisukse defekt seisneb selles, et kõnealune uks ei taga talvel korralikku soojapidavust ning seetõttu tekib külmumine ning klaasiavale tekib märkimisväärne kogus kondensaati, mis võib põhjustada põrandale tilkumist ja põrandakatte kahjustamist. Kuna Kostja ei olnud Hageja etteheidetega nõus, pöördus Hageja eksperdi poole. Ekspert tuvastas, et tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, mis ei vasta tehase joonisele (profiilid olid paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni). Seega kõnealune uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks.

17.05.2023 kuupäeval pöördus Hageja esindaja Kostja poole ja nõudis ukse parandamist või asendamist hiljemalt 31.05.2023 kuupäevaks. Pöördumine jäi tähelepanuta. Kuna Kostja ei ole Hageja nõudele reageerinud, taganes Hageja 09.06.2023 müügilepingust ning nõudis kahju hüvitamist ning lepingu alusel üleantu tagastamist hiljemalt 16.06.2023 kuupäevaks Taganemise avaldus oli samuti jäetud tähelepanuta.

Hageja pöördus vaidlusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjon otsustas, et Hageja avaldus kuulub rahuldamisele. Kostja otsust ei täitnud.

5.Kostja esitas hagile vastuse 21.03.2024. Ostu- tellimise kuupäevaks uks oli soodsaim turul.

Ukse üleandmise hetkel hagejale kõik sobis. Enne tellimist hageja oli informeeritud uksetüübist. Uks oli valmistatud Stollar tehase poolt, mida oli öeldud ka hagejale ja vastab nende poolt saadetud joonisele. Kostja oli hagejale näidanud umbes sarnast akna profiili ja oli lisanud, et Stollar kasutab Gealan profiili. Hagejale olid tähtsad mõõdud, madal lävepakk ja tellitud aeg. Ukse üleandmisel ukse profiilid olid märgitud Gealan´i tähistustega. Enne tellimist hageja ei vajanud külmakatkega madalprofiili ristlõike joonist. Peale paigaldust avastas hageja, et talle miski ei sobi, helistades mitmeid kordi ja seletas, et ukse alune on külmem kui ta tahab. Tema sõnul oli seal midagi valesti. Konsulteerides tehasega, vastuseks tuli, et madala alumiinium lävepakuga ongi pisut jahedam. Ja parema soojuspidavuse saamiseks peab olema kõrgem ja pvc'st lävepakk ja on ka veel paksemaid uksi. Siis hageja tahtis, et talle paigaldaks kõrgem plastik lävepakk. Kostja võttis ühendust tehasega, jagas hageja soovi, vastuseks tuli, et nad ei tee ringi juba valmis olevat lävepakku. Siis hageja lausa 2 2-23-151660 nõudis, et talle tehakse uus raam. Vahendasin tema soovi, vastuseks tuli, et tehas ei tee ümber juba valmis olevat toodet. Andsin hagejale info edasi, kuid ta ei jäänud ikka rahule ja hakkas ise otsima profiilide jooniseid. Hageja leidis joonise, tema sõnul oleks pidanud olema selline profiil. Saatis e-posti küsimusega miks tal ei ole selline. Peale meili vahetust tehasega tuli vastus, et nende välisuksed on madala alumiinium profiiliga mis avanevad väljapoole ja on ainult selline profiil nagu nende poolt saadetud joonisel "0.1.pdf joonisel". Ja joonis mille leidis hageja "image0000001.png" on sissepoole avatava ukse tüüp. Seda on näha isegi joonisel raami profiili ristlõikes, kus veeäravoolu kalded on väljapoole ja ära käidav klaasiliist on seespool.

Tellitud päeval hageja ei olnud pidanuks vajalikuks saada lävepaku põhjaliku joonist, kuid hiljem peale ukse paigaldust ta selle küsis ja sai. Uks on tehase toodang mida kinnitavad joonised, mis on tehase poolt saadetud. Mis tüüpi lävepakku paigaldas sinna Sollari tehnoloogia oli nende otsustada ja nemad täitsid tellitud paremeetreid ”madal profiil” . Kas välisuks sobib Eesti tingimustesse või ei, seda hageja ei pidanud vajalikuks uurida enne tellimist, ega muretsema jooniseid selle kohta. Kostja ei oska öelda mis tehnoloogiaid müüb Gealan´i tehas, vahendas Sollari tehnoloogia toodangut.

6.Hageja on täiendavalt selgitanud, et tema tarbijana soovis, et tema poolt ostetud välisuks sobib Eesti kliimatingimustes kasutamiseks, kuid peale paigaldamist selgus, et ei sobi. Ka arve peal on kirjas, et tegemist on välisuksega. Ukse tellimisel ei ole Kostja selgitanud, et uks lasebki rohkem külma läbi. Kui Kostja oleks Hagejat sellest kohe informeerinud, siis on igatepidi eluliselt usutav, et uks oleks jäänud ostmata.

7.Hageja rõhutab, et tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, s.o profiilid on paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni. Kõnealune järeldus oli tehtud asjatundja poolt. Asjatundja lisas, et hagi objektiks olev uks kuulub paigaldamisele sissepoole avanevas asendis. Hageja on otse suhelnud valmistaja tehasega ukse konstruktsiooni teemal. Kirjavahetuse sisse jäi ekslikult tehasesisene kirjavahetus (mis ei pidanud Hagejani jõudma), mille raames arutasid tehase töötajad, kuidas Hagejat eksitada.

Kirjavahetusest on võimalik järeldada, et tehase töötajad arutasid koos, kuidas veenda Hagejat selles, et kõik on õige ja ta eksib. Sisuliselt tegeleb Kostja sama asjaga, küsimus on vaid selles, kas teadlikult või mitte. Samuti on võimalik järeldada, et tehas kasutab GEALAN uste valmistamiseks (Hagejale müüdud uks on GEALAN uks) ALUSPLAST ukse jooniseid, kuid tegemist on hoopis teise profiili tootjaga. ALUSPLAST tehase jooniste järgi võib lävepakku keerata, kuid GEALAN profiilil ei keerata lävepakku peegelpilti mitte kunagi.

Tehase poolt saadetud joonis näitab ukse kasutust. Uksel kasutatakse ilmastikuliiste ehk vihmanina. Kõnealune vihmanina lisatakse alati väljapoole ehk ilmastiku poole. Kui lävepakku kasutada teistpidi (nagu on vaidlusalusel uksel), siis kogu jahe õhk, mis tekib ukse ja lengi vahele, hakkab harja alt sattuma tuppa ning tekibki kondensatsioon.

Kostja on läbivalt rõhutanud, et tehasel on ainult selline profiil nagu on märgitud tehase poolt saadetud joonisel (0_1 pdf – Kostja tõend). Hageja selgitab, et tehase dokumentatsiooni korda saamiseks vormistas Stollar tehas GEALAN-i 8042 profiili lõike enda lahenduseks (nö Stollar tehase individuaalne lahendus) ja lisas oma tehase logo ristlõike joonisele. Kõnealune joonis oli saadetud Kostjale ning Kostja leidis, et tegemist ongi GEALAN enda lahendusega.

Kokkuvõtlikult leiab Hageja, et Kostja oli Stollar tehase poolt eksitatud ning seetõttu leidis, et müüdud uks on korras. Tegelikkuses ei näe GEALAN uksed ette lävepakkude peegelpilti keeramist. Tegemist on Stollar tehase poolt omavolilise uksekonstruktsiooni muutmisega, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni. Muudetud konstruktsiooni tõttu ei sobi Hagejale müüdud uks Eesti välitingimustes kasutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED 3 2-23-151660 8. Kohus, analüüsinud asjas esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, kuulanud pooled istungil isiklikult ära, on seisukohal, et haginõuded kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele.

9.Kohus on kohaldanud antud asjas VÕS § 189 lg 1, § 208 lg 4, § 217 lg 1, § 217 (1) lg 2 p 1 ja 2, § 218 lg 2, § 220 lg 1; § 222 lg 1, § 115 lg 1, 223 lg 5; 127 lg 1 10. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

10.1 Hageja ostis kostjalt PVC välisukse 11.11.2022 10.2 Hageja on ostusumma 700 eurot kostjale tasunud.

10.3 Hageja on kostjalt välisukse kätte saanud 11.11.2022 ja see on paigaldatud.

10.4 Hageja on pärast ukse paigaldamist novembris 2022 pöördunud kostja poole pretensiooniga, et välisuks ei pea sooja ning palunud välisuks parandada või asendada.

10.5 Kostja on keeldunud välisust parandamast või asendamast, väites et välisuks vastab lepingutingimustele, kostja on suhelnud Stollar tehasega, kelle toodet ta müüs, seoses ukse nõuetelevastavusega.

10.6 Hageja on tellinud ekspertarvamuse Nora Kasemaa ekspertiisibüroolt. Ekspertiisi arvamus on tehtud 19.04.2023 ning hageja on edastanud selle 17.05.2023 kostjale, koos nõudega välisuks parandada või asendada, seda hiljemalt 31.05.2023.

10.7. Kostja vastavale nõudele ei ole reageerinud.

10.8 Hageja esitas 09.06.2023 kostjale lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude 60 eurot (ekspertiisi arvamuse maksumus) ning lepingu alusel üleantu tagastamise nõude. Nõuded paluti täita hiljemalt 16.06.2023 10.9 Kostja lepingust taganemise avaldusele ei ole reageerinud.

10.10. Tarbijavaidluste komisjon on hageja nõuded rahuldanud, Kostja ei ole neid täitnud.

11.Poolte vahel on vaidlus järgnevate asjaolude üle.

11.1 Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud on ostu-müügileping või lihtsalt kokkulepe.

Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlminud 11.11.2022 müügileping PVC välisukse ostuks hinnaga 700 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist oli suuline kokkuleppega, mitte müügilepinguga.

11.2 Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli kokkulepitud, millistele tingimustele peab vastama paigaldatav välisuks ning kas paigaldatud uks vastas kokkulepitud tingimustele.

Hageja on seisukohal, et üheselt on aru saada, et kui on tellitud välisuks, siis peab see hoidma välistingimustes sooja. Kuna välisuks sooja ei hoidnud, siis ei vastanud tellitud uks lepingu tingimustele.

Kostja on seisukohal, et tingimused olid kokkulepitud, s.o ukse mõõdud, värv, lävepakk (madal). Kokku ei olnud lepitud, millise soojapidavusega peab uks olema. Kostja on seisukohal, et välisuksi on erinevaid ning kostja ei olnud täpsustanud, millise soojapidavusega ust ta soovib. Teistele tingimustele, mis oli kokkulepitud, uks vastas.

11.3 Poolte vahel on vaidlus, kas uks vastab joonistele või on Stollar tehase poolt omaalgatuslikult ümber ehitatud (kas Stollar tehas on profiilid paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni).

12.Kohus on asja lahendamisel arvestanud ja hinnanud alljärgnevaid tõendeid:

4 2-23-151660 12.1 12.03.2024 esitatud hagiavalduse lisa 1-7; 13.03.2024 hagi täienduse lisa 8 ja 9; kostja poolt 15.04.2024 esitatud lisad, hageja poolt 06.05.2024 esitatud lisad nr 10-12; kostja poolt 07.05.2024 esitatud lisad; hageja poolt 13.01.2025 esitatud lisad nr 13 ja 14 12.2 Kohus on arvetanud mõlema poole seisukohtadega. Kohus selgitab, et pole arvestanud kostja poolt 12.09.2025 esitatud täiendava selgitusega, kuna see on esitatud pärast kõigi kohtu poolt antud tähtaegade möödumist. Eelmenetlus on lõppenud 13.08.2025, lõplike seisukohtade tähtaeg oli pooltele antud 08.09.2025.

13.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud 11.11.2022 müügileping PVC välisukse ostuks hinnaga 700 eurot Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 tähenduses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus märgib, et müügileping loetakse poolte vahel sõlmituks ka juhul, kuid tegemist on suulise kokkuleppega.

VÕS § 208 lg 4 kohaselt, tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses.

Hageja on füüsiline isik, kostja on juriidiline isik, kes on sõlminud lepingu hagejaga oma majandustegevuses. Seega on tegemist tarbijalemüügiga.

14.Hageja on tasunud kokkulepitud summa ja välisuks on paigaldatud. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud ostusumma tasumisega.

15.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

Poolte vahel on vaidlus, kas lepingu ese vastas lepingutingimustele (kas kostja on omalt poolt lepingulisi kohustusi täitnud) ja millised tingimused olid üldse kokkulepitud.

VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajas.

Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepitud tingimused osaliselt, s.o ukse mõõdud, värv. Hageja soovis osta välisust. Kokku ei olnud lepitud, millistele omadustele peab PVC välisuks vastama. Seega peab kohus tuvastama, kas ostja tarbijana võis eeldada, et mõiste „välisuks“ tähendab ust, mis sobib Eesti kliimas kasutamiseks välistingimustes ning peab sooja ning kas müüja pidi ostja soovist aru saama.

Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p 2, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimisel ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asja vastavus tarbijalemüügile on lisaks sätestatud VÕS § 217

(1)Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et välisuks ei taga talvel korralikku soojapidavust ning seetõttu tekib külmumine ning klaasiavale tekib märkimisväärne kogus kondensaati, uks ei sobi välistingimustes kasutamiseks. Tõendatud on asjaolu eksperdi arvamusega ning kohtu hinnangul ka hageja kirjavahetusest Stollar tehasega (kuhu on jäänud sisse tehasesisene kirjavahetus).

Kostja leiab, et eksperdi arvamus ei ole pädev, kuid pole välja toonud konkreetseid puudusi eksperdi arvamuses. Kohtul ei ole alust eksperdi arvamuses kahelda. Ekspert tuvastas, et tegemist on omavoliliselt ümberehitatud uksega, mis ei vasta tehase joonisele (profiilid olid paigaldatud vastupidises suunas, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni). Seega kõnealune uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks. Kostja väited, et uks on Stollar tehase poolt valmistatud ja vastab nende poolt saadetud joonisele, on hageja poolt ümber lükatud. Kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse Stollar tehasega ja joonised, kuid hageja poolt esitatud kirjavahetusest tehasega (kuhu on tehase poolt ekslikult jäänud sisse nende omavaheline arutelu) tõepoolest nähtub, et tegemist on tehase poolt omavoliliselt ümberehitatud uksega.

5 2-23-151660 GEALAN uksed ei näe ette lävepakkude peegelpilti keeramist. Tegemist on Stollar tehase poolt omavolilise uksekonstruktsiooni muutmisega, mis omakorda mõjutab soojusisolatsiooni. Just muudetud konstruktsiooni tõttu ei sobi hagejale müüdud uks Eesti välitingimustes kasutamiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja füüsilise isikuna võis eeldada, et kui tema tellib välisukse Eestis asuvale majale, siis see peab sobima Eesti kliimas kasutamiseks ja peab pidama sooja.

Hagejal ei olnud kohtu hinnangul kohustust täpsustada, millise soojapidavuse klassi peaks välisuks kuuluma, kuna füüsiliselt isikust ostjalt ei saa vastavaid teadmisi eeldada. Kostja, tegutsedes oma majandustegevuses, oleks pidanud vastavalt enda teadmistele hagejat teavitama, kui tema müüdav uks mingisugusel põhjusel on väiksema soojapidavusega, kui hageja võis eeldada või et nt. hageja soovitud madal lävepakk võiks olla soojapidavusel takistusteks ja mitte sobida. Kostja on märkinud, et ta on võtnud pärast pretensiooni ühendust tehasega ning sealt saanud teabe, et madala alumiinium lävepakuga ongi pisut jahedam.

Kohus on seisukohal, et kui kostja müüb edasi oma majandustegevuses Stollar tehase (või mis tahes tehase) välisuksi, peab kostja olema eelnevalt kursis kõigi uste erisuste ja omadustega ning nendest ka ostjaid teavitama. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole süüdistanud kostjat ukse omavoliliselt ümberehitamises, vaid Stollar tehast, ostu-müügilepingu järgselt on aga vastutav hageja, kes toote hagejale müüs. Ka kohus on pigem seisukohal, et kostja ei pruukinud olla teadlik, et Stollar tehas müüb ümbertehtud uksi. Ostu-müügi leping aga sõlmitakse kostja ja ostjate vahel, seega on vastutav lepingueseme võimalike mittevastavuste eest ostjate ees siiski kostja, mitte tehas. Kostjal on õigus esitada omakorda tehase suhtes nõue, kui ta leiab, et tema on saanud nõuetele mitte vastavat kaupa või teda on petetud.

Seega, kokkuvõttes on kohus tuvastanud, et lepinguese ei vastanud otstarbele, milleks hageja seda vajas, seega ei vastanud asi lepingutingimustele.

16.Kostja on vastutav välisukse lepingutingimustele mittevastavuse eest, tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2 sekunda).

Kostja vastuväited, et hageja ei teavitanud teda kohe ukse paigaldamisel selle mittevastavustest, ei päde. Hageja ei oleks kuidagi saanud koheselt teada, et uks ei pea sooja.

VÕS § 222 lg 1 sätestab, et juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.

Antud juhul on tuvastatud, et hageja nõudis ukse asendamist või parandamist, kuid kostja polnud nõus pärast tehasega konsulteerimist ust asendama või parandama ning hiljem nõudele ei reageerinud.

Kohus on ka tuvastanud, et hageja teavitas kostjat lepingueseme mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastavalt VÕS § 220 lg 1, ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja on kostjat teavitanud vähem kui kuu aja pärast ukse paigaldamist.

17.VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunus muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja 6 2-23-151660 keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Tõenditest nähtub, et pooled on küll pidanud läbirääkimisi, kuid kostja ei ole siiski nõustunud ust parandama ega asendama, leides et see vastab lepingutingimustele. On vaid olnud nõus tihendi vahetamisega, mis asjas esitatud tõendite kohaselt, ei oleks ukse soojapidavust parandanud, kuna profiilid olid peegelpilti asetatud.

18.Kuna kostja asja ei parandanud ega asendanud, tekkis õigus hagejal lepingust taganeda.

VÕS § 223 lg 1 p 5 sätestab, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või hagejale müügi korral hagejale olulist ebamugavust põhjustamata.

19.VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline.

Tegemist oli olulise lepingu rikkumisega kostja poolt, kuna ostetud kaup ei vastanud selle eesmärgile ja seda ei olnud võimalik otstarbeliselt kasutada. kuna ostetud uks ei sobi välitingimustes kasutamiseks. Kohtu hinnangul on hageja poolt müügilepingust taganemine põhjendatud ja kehtiv.

19.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

Hageja nõuab Kostjalt tasutud ostusumma tagastamist summas 700 eurot. Vastav nõue on kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude.

20.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus leiab, et kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ja kahju tekkimine ning kahju suurus on kostja poolt tõendatud.

Hageja on enne eksperdi arvamuse tellimist pöördunud kostja poole ning pakkunud ka välja erinevaid lahendusi, kuidas vaidlus lahendada. Kuna kostja oli seisukohal, et uks vastab lepingu tingimustele, ei olnud hagejal muul viisil võimalik enda väiteid tõendada, et uks ei sobi välistingimustesse, kui tellida eksperdi arvamus. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud otsene varaline kahju, summas 60 eurot (eksperdi arvamuse maksumus).

Seega rahuldab kohus hageja nõude kahjusumma 60 eurot kostjalt välja mõistmiseks.

Menetluskulud 19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

21.05.09.2025 hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1186,02 eurot, milline summa 7 2-23-151660 tuleb kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank, kuna hagejal on õigusabikulude kindlustus ja kulud on hageja eest kandnud kindlustusfirma.

8.Hageja esindaja tunnihind on 130,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 65 eurot; täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 180 eurot. Kokku riigilõiv 245 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Õigusabi on osutatud 5h ja 56min, maksumusega kogusummas 941,02 eurot (sisaldab km).

Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitatud.

9.Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht vastavad hageja lepingulise esindaja märgitud kulude suurusele ja kulunud ajakulule. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on aktsepteeritav. Kuigi mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas üldjuhul 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p

60), siis arvestades vahepealselt elukalliduse tõusu võrreldes aastaga 2023, on tunnitasu 130 eurot + km kohtu hinnangul mõistlik. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

10.Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1186,02 eurot eurot (245 + 941,02).

11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus Kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.