Obsah (4)
§ 62§ 167§ 168§ 108KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3430 Haldusasi B.R-i ja G.Y kaebus Rae
§ 62lg 1 alusel haldusasja toimikusse.
Dokumendid sisaldavad teavet, mis tõendab lasteaia kohatasu suurust vastustaja munitsipaallasteaedades 2023. aasta septembris ja oktoobris. Kuigi dokumente ei ole seni toimikusse lisatud, ei ole tegemist hilinenult esitatud tõenditega (
§ 62
lg 1 teine lause), kuna viited dokumentidele sisaldusid juba algselt esitatud kaebuses. Tegemist on ka vastustaja enda dokumentidega ja vastustajal on olnud võimalik nendega kaebuses esitatud viidete kaudu tutvuda.
- KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.
- Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 23.09.2021) taotleti lasteaiakohta 28.09.2021 (dtl 8, 42). Laps hakkas erahoius käima 01.09.2023 (lepingu p 3.1.2; dtl 44). - Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.09.2023 seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud. - Laps käib alates 26.08.2024 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (kaebuse p 4.4, dtl 3; vastustaja 24.03.2025 seisukoha p 2.3; dtl 70).
- Asjaolu, et kaebaja B.R võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiu-teenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebajad oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajatel oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Kaebajad on kaebuses selgitanud, et otsisid lapsele koha erahoius, kuna vald lapsele vaatamata taotluse esitamisele lapse 1,5-aastaseks saamisel munitsipaallasteaiakohta ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud ja kaebajad oleksid sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleksid keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
- Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. 3 4 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=1251034 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=1256941 3
(8)See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi kohatasu erinevuse põhjuseid
- aasta septembris ja oktoobris ning toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
- Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest. 8.
- Kohatasu erinevus Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus kaebaja B.R septembris ja oktoobris erahoius kohatasu 108,75 eurot (dtl 33, 31, 39) kui samal ajal oli vastustaja munitsipaallasteaedades kohatasu 108 eurot. Vastustaja hinnangul ei vastuta vastustaja kohatasude erinevuse osas (s.o kokku 1,50 eurot) kahju tekkimise eest, kuna kaebaja kohustus tasuma kohatasu vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5, erahoid on esitanud arved kooskõlas määruse nr 42 §-ga 2 ning tõendatud ei ole, et kaebajate lapse munitsipaallasteaias käies oleks kohatasu pidanud maksma vähem, kui vallas kehtestatud 108,75 eurot. Kohus leiab, et kaebaja B.R-ile on kohatasu erinevuse osas kahju tekkinud ja kahju tekkimine on vastustaja õigusvastase tegevusetusega, s.o kaebajate lapsele koha munitsipaallasteasutuses õigeaegselt pakkumata jätmisega, põhjuslikus seoses. Vastustaja esitas 30.06.2025 Rae Vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 199, mille p 2 kohaselt on lapsevanemate poolt kaetav kohamaksu suurus sama määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määraga (dtl 91), s.o 108,75 eurot. Samas on kaebuses viidatud Rae valla dokumendiregistris registreeritud arupärimisele ja selle vastusele, mille kohus käesoleva otsusega asja toimikusse võttis. Arupärimise küsimustest 5-7 ja vastustest neile küsimustele nähtub, et
- aasta septembris ja oktoobris oli kohatasu vastustaja munitsipaallasteaedades tegelikkuses 108 eurot. Seega on kaebaja tasunud
- aasta septembris ja oktoobris kokku 1,50 euro võrra kohatasu enam, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Asjaolu, et lepingu punktiga 2.2 võttis kaebaja kohustuse kohatasu tasuda määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määras, kohtu järeldusi ei muuda. Esiteks, nagu kohus eelnevalt sedastas, ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks lepingu sõlminud vabatahtlikult (vt otsuse p 6). Teiseks on leping vanema poolt kaetava kohatasu osas vastuoluline – lepingu p 2.2 seob kohatasu suuruse vanema jaoks määruse nr 42 §-ga 2, mis septembris ja oktoobris 2023 oli 108,75 eurot, kuid lepingu p 3.1.5 kohaselt oli vanema kaetava osa suurus kohatasu maksmisel 80 eurot. Arvestades kahju hüvitamise eesmärki panna kaebaja olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud, on oluline üksnes see, milline oli samal ajavahemikul munitsipaallasteaia kohatasu tegelikult. 8.
- Toiduraha lisakulud B.R Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tasus lastehoius toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. 4
(8)Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebaja ja lapse elukohta (dtl 2 ja 42) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“5 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks märgitud 2,50 eurot ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ja kohtule on ka varasematest kohtuasjadest teada, et toiduraha päevatasu oli Rae valla lasteaedades 2,5 eurot päevas (nt 3-24-2940 ja 3-25-187). Kuu September 2023 Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses Toiduraha päevatasu erahoius 2,50 € 5,00 € Arvestatud toidupäevade arv (hoiu arvete järgi, sh tasaarvestus) 13 Tasutud toiduraha (hoiu arvete järgi) 65,00 € Toiduraha vahe (hoiu arvestuse Tõend (dtl) järgi) 31, 6 Oktoober 2023 32,50 € 0,00 € November 2023 2,50 € 5,00 € 9 45,00 € 17, 6 22,50 € Detsember 2023 2,50 € 5,00 € 12 60,00 € 19, 6 30,00 € Jaanuar 2024 2,50 € 5,00 € 10 50,00 € 37, 6 25,00 € Veebruar 2024 2,50 € 5,00 € 7 35,00 € 27, 6 17,50 € Märts 2024 2,50 € 5,00 € 7 35,00 € 15, 6 17,50 € Aprill 2024 2,50 € 5,00 € 14 70,00 € 25, 6 35,00 € Mai 2024 2,50 € 5,00 € 12 60,00 € 23, 6 30,00 € Juuni 2024 2,50 € 5,00 € 12 60,00 € 21, 6 30,00 € Juuli 2024 2,50 € 5,00 € 10 50,00 € 13, 6 25,00 € August 2024 2,50 € 5,00 € 10 50,00 € 35, 6 25,00 € 116 580,00 € 290,00 € G.Y Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius 2023. aasta oktoobri eest toiduraha 10 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Kohtu hinnangul on kaebaja kahjuarvestus, sh arvestades kaebaja B.R-i osas eelnevalt toodud, õige. Kuu Oktoober 2023 Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses Toiduraha päevatasu erahoius 2,50 € 5,00 € Arvestatud toidupäevade arv (hoiu arvete järgi, sh tasaarvestus) Tasutud toiduraha (hoiu arvete järgi) 4 20,00 € 4 20,00 € Toiduraha vahe (hoiu arvestuse Tõend (dtl) järgi) 29, 6 10,00 € 8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus 5 10,00 € https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 5
(8)Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi B.R-il
- aasta eest saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 196,80 eurot. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2024 oleks kaebaja tasunud kohatasu 123 eurot kuus, s.o kokku 861 eurot (123×7). Kaebajate laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias ja vastustajalt ei ole alust välja mõista hüvitist saamata jäänud tulumaksutagastuse osas aja eest, mil vastustaja oma kohustuse täitis (s.o alates 26.08.2024). Seega tuleb augusti 2024 osas saamata jäänud tulumaksutagastuse aluseks oleva kohatasu suurusena arvestada kohatasu, mida kaebaja oleks tasunud munitsipaallasteaias ajavahemikul 01.-25.08.
- Määruse nr 42 § 4 lg 2 kohaselt arvestatakse esmakordselt lasteasutusse astumisel esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast. Kuigi kohtule ei ole esitatud munitsipaallasteaia arvet august 2024 kohta, oleks kaebaja määruse nr 42 § 4 lõikes 2 sätestatut arvestades ajavahemiku 26.-31.08.2024, s.o 6 kalendripäeva eest pidanud tasuma 23,81 eurot (123÷31×6=23,806451613≈23,81). Munitsipaallasteaia kohatasu ühes kuus oli 123 eurot, seega ajavahemiku 01.-25.08.2024 eest oleks kaebaja munitsipaallasteaias tasunud kohatasu 99,19 eurot (123-23,81). Seega oleks kaebaja ajavahemikul 01.01.-25.08.2024 tasunud munitsipaallasteaias kohatasu kokku 960,19 eurot (861+99,19). MTA vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei kasutanud
- aastal TuMS § 28 2 lõikes 1 sätestatud mahaarvamisi, s.o mahaarvamisi jäi kasutamata 1200 euro ulatuses (dtl 83). Seega oleks kaebajal olnud võimalik koolituskulusid maha arvata 960,19 euro ulatuses, millelt tagastatav tulumaks oleks olnud 192,04 eurot (960,19×0,2=192≈192,038)
- 8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja B.R lapse erahoius käimisega munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu – 1,50 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 290 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest
- aastal – 192,04 eurot; seonduvalt võrreldes Seega on kaebaja B.R-i kahju seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 483,54 eurot (1,50+290+192,04). Kaebaja G.Y tasus lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaias 10 eurot rohkem toiduraha, mis on kaebaja kahjuks seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega.
- Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille
- lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 33-1-66-14 p 19). 6 Tulumaksumäär
- aastal oli 20% - https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/ maksumaarad#maksumaarad-2024 6
(8)Kaebajad taotlevad viivise hüvitamist alates 09.12.
- Kaebajatele lõppes kahju tekkimine 26.08.2024, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue mõlema kaebaja osas enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud sissenõutavaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta
- oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus
- a tulumaksutagastuse 192,04 eurot ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.
- Kohus esitab B.R-i viivisenõude enamtasutud kohatasu, toiduraha ja
- aasta tulumaksutagastuse kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär: - 09.12.2024-31.12.2024 – 4,25%7 ja viivisemäär kokku 12,25%; - 01.01.2025-30.06.2025 – 3,15%8 ja viivisemäär kokku 11,15%; - 01.07.2025-06.10.2025 – 2,15%9 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik Summa Ajavahemik Päevade arv Viivis Kohatasu 1,50 € 09.12.2024-06.10.2025 302 0,14 € Toiduraha 290,00 € 09.12.2024-06.10.2025 302 26,17 €
- aasta tulumaksutagastus 192,04 € 01.10.2025-06.10.2025 6 0,32 € KOKKU 26,63 € Kaebaja G.Y viivisenõue enamtasutud toiduraha kohta on eelnevat arvestades järgmine: Kahju liik Toiduraha Summa Ajavahemik Päevade arv 10,00 € 09.12.2024-06.10.2025 Viivis 302 0,90 € Kaebajad on taotlenud viivist alates 09.12.
- Seega taotlevad kaebajad viivist ka edasiulatuvalt.
§ 167
lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (
§ 167lg 1).
10. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja laste-asutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,57 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2274697 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561 9 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 8 7
(8)aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. ka vastustaja võimalusi probleemide 11. Kohus mõistab kaebajale B.R kokku välja 510,17 eurot (põhinõue 483,54 eurot ja viivis 26,63 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kaebajale G.Y mõistab kohus välja kokku 10,90 eurot (põhinõue 10 eurot ja viivis 0,90 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (
§ 168lg 1 1).
Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid. 12. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 40 eurot, s.o kummagi kaebaja eest 20 eurot. Kohus rahuldas kaebuse B.R-i põhinõudes 483,54 eurot ja G.Y põhinõudes 10 eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas B.R-i põhinõude ca 99 % ulatuses (483,54÷487,55=0,9917752025≈0,99), mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 19,80 eurot (20×0,99=19,8)
§ 108lg 2 alusel.
G.Y põhinõude rahulas kohus ca 93% ulatuses (10÷10,75=0,93023255814≈0,93), mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 18,60 eurot (20×0,93=18,6). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 8
(8)