lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 6.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
8. Kohus on D.T taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
9.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. D.T ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt töötas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul ettevõtetes xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning alates 1.maist 2025 hakkas üles ehitama oma ettevõtet xxxxxxxxxxxxxxxx. Alates 28.08.2022 on võlgnikule määratud osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
10.3.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, tulumaksutagastus ning kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on teinud võlausaldajatele 3/6 väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 11 925,89 eurot, sh kohustus eraldada 75% laekunud pensionisambast. Kohtu hinnangul on see võlgniku sissetulekuid arvestades olnud piisav. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
10.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
10.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
§-st 173 tulenevad kohustused. 12.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid 39,3% ulatuses. Võlgnikule laekus kohustusliku kogumispensioni väljamakse, mille arvelt oli võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.T tuleb juhindudes
14.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei 4/6 lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 15.
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses on võlausaldajateks ka N.T , W.Q ning Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Menetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõuete aluseks on Pärnu Maakohtu 03.12.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-57816 välja mõistetud ning D.T poolt tasumata jäänud elatise nõuded ning sellega seoses makstud elatisabi ehk tegu on
Kohus on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eel 06.11.2020 kohtuistungil võlgnikule selgitanud, et N.T , W.Q ning Maksu- ja Tolliameti nõuded (N.T 7225 eurot, W.Q 7225 eurot ning Maksu- ja Tolliamet 1154,68 eurot) on elatise maksmise kohustused ning sellest ei ole võlgnikul võimalik vabaneda. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustustest N.T , W.Q ning Maksuja Tolliameti ees. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik teinud N.T-le väljamakseid kogusummas 2837,90 eurot ning W.Q-le väljamakseid kogusummas 2837,90 eurot. Maksu- ja Tolliamet teatas 28.08.2025 kohtule, et elatisabi nõude katteks on laekunud kokku 580,86 eurot. Kuna võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses tasunud kogu pankrotimenetluses nõudena kinnitatud elatise kohustust, siis tasumata osas ta nimetatud kohustusest ei vabane,
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 5/6 Aruanne on kohtule esitatud 08.07.2025 ja kohus loeb
D.T saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.