Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-24-124629 Tsivii

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 31.07.2024.a kohtule hagi R K vastu elatise nõudes. Hageja elab koos emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest. Lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale, laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus (dtl 19). Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja ei tunnista hagi (dtl 27 jj). Kostja avaldab, et on täitnud ülalpidamiskohustust, makstes lapsele korrapäraselt elatist PKS § 101 lg 1 nähtuvas määras, s.o 153,44 eurot kuus. Kostja on arvestanud, et hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus. 21.06.2024.a. Harju Maakohtu kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-24-xxx viibib V isaga iga paaritu nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust (kell 17.00) pühapäeva õhtuni (kell 20.00); laste isa kohtub lastega (Vga) igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval õhtul; kummalgi vanemal on õigus lastega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga maksimaalselt kuni kaheks nädalaks; isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedavad lapsed alati koos emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed alati koos isaga. Kostja toob välja (dtl 115), et lapse ema tahtlikult rikub kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda, suhtluskorra määruse kohaselt peaks laps viibima isaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohtumääruse rikkumise tõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kostja avaldas, et tema töötasu on 1100 eurot kuus ning sellest ei jätku tema enda ja tema kahe lapse ülalpidamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. 8.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise 2 ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

6. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on pooltele 30.04.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras (dtl 19), soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses avaldanud, et tal oleks töövõimetus. Kostja ei ole vaidlustanud lastetoetuste jaotumist vanemate vahel. Kostja on menetluses väitnud, et laps V viibib kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus lähtuvalt Harju Maakohtu 21.06.2024 jõustunud kohtumäärusest (kostja vastuse lisa, dtl 32). Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt tarvis analüüsida kas 21.06.2024 kohtumääruse järgi viibiks hageja kalendriaastas kostja ülalpidamisel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nii hageja kui kostja on menetluses avaldanud, et 21.06.2024 kohtumääruse järgne suhtlemise kord ei ole realiseerunud ning kohtumäärust ei täideta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. PKS § 101 lõikest 6 ei tulene eeldust, et menetluses oleks oluline välja selgitada, millisel põhjusel laps kohustatud vanema juures ei viibi. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKTKo 31.03.2025 tsiviilasjas 2-176713, p 30) mille kohaselt elatise eesmärgiks on eelkõige tagada lapse ülalpidamine, mitte karistada suhtluskorda rikkuvat vanemat. Kostja on avaldanud (dtl 117), et tsiviilasjas nr 2-24-114337 on hageja seaduslik esindaja esitanud hagi elatise nõudes kostja vastu seoses teise lapse, V Ka ülalpidamisega miinimummääras. Kohus on kontrollinud Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine laps V Ka (xxx). Kostja on avaldanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta mõlemale lapsele elatist miinimummääras. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud 3 vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
9. Vanem peab PKS § 102 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot ning kulud 1032 eurot (dtl 117). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on temale töötasu perioodil november 2024-aprill 2025 maksnud xxx. Pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil 01.12.2024-15.05.2025 kostjale laekunud xx poolt töötasu kokku 7712,99 eurot, mille kohaselt on kostja keskmine töötasu kuus olnud 1285,49 eurot. Kostja on oma igakuisteks kuludeks märkinud eluasemekulud, transpordikulud, toit, riided ja ravimid. Kohus selgitab - kostja on avaldanud, et tema majapidamiskulud on 250 eurot kuus. Kostja on oma majapidamiskulude suuruse tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta Korteriühistu Järveveerele tasunud perioodil 01.04.2024 - 15.05.2025 (14 kuu eest) kokku summas 3183 eurot. Kohus märgib selgituseks, et maksed korteriühistule ei tõenda iseenesest majandamiskulude suurust, kuivõrd kostja ei ole esitanud alusdokumente arveete näol. Kohtu hinnangul võib nimetatud tõendist eeldada, et kostja eluasemekulud on keskmiselt 227,3 eurot kuus (3183:14=227,3). Muudeks kuludeks on kostja märkinud transpordikulud, toidukulud, kulud ravimitele ja telefonile (kokku summas 482 eurot), mille loeb kohus eluliselt usutavaks. Kohus on kontrollinud Kinnistusregistrist, et kostjale kuulub ühisomandis korteriomand aadressil xxx. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole toonud esile erakorralisi asjaolusid, mis piiraksid tema võimalusi sissetuleku teenimisel. Laste kasvatamine on vastutus ja kohustus, mille nimel tuleb kosjal teha vajalike pingutusi. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud miinimummäära ulatuses. Kohus märgib selgituseks, et ka juhul, kui kohus peaks poolte teise alaealise lapse kasuks välja mõistma elatise miinimummääras, on ka sellisel juhul, eeldades kostja väidete õigsust tema majandusliku seisundi osas, võimalik tagada iseenda ja tema mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine.
10. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist perioodi juuli 2024-märts 2025 eest kokku summas 1216 eurot (dtl 120). Hageja ei vaidlusta, et tegemist on V Ka elatisega (dtl 148). Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise miinimummääras, tuleb kostja tasutud maksed välja mõistetud elatisest maha arvata, sest selles ulatuses on kostja hageja nõude rahuldanud. Perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 287,72 eurot = 2301,76 eurot. Nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil hagi esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 2301,76 – 1216,00 = 1085,76 eurot.
13. Kohus mõistab hageja kasuks välja alates 01.04.2025 elatis vastavalt PKS §-le 101, mille täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Eelnevast tulenevalt ja vastavalt hageja taotlusele leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud 4 igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu

1. kuupäevaks I A kontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „V elatis“. Hageja on leidnud, et makse selgitusse tuleks märkida „elatis“, kuid kuna käesolevas menetluses on selgunud, et kostjal on sama naisega ka teine laps, siis eristamaks kummagi lapse ülalpidamiseks tehtavaid makseid, tuleb kostjal käesoleva kohtuotsuse alusel tehtavate maksete selgitusse kirjutada ka hageja eesnimi, s.o V.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 23.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2603,50 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 24. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 5