Obsah (10)

§ 632§ 5§ 230§ 232§ 438§ 144§ 162§ 173§ 174§ 178

act osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi E S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5995.93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing,

§ 632

lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2-24-116896 I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi E S vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4999.90 eurot, intressi 805.51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 160.52 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, riigilõivu 595 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 18.01.2019 sõlmitud krediidileping. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles xxx lepingu 18.03.2024 üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt hagiavalduse lisa 17) ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (employee income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud
2. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise
3. a. kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753 eurot ja kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot. II Kostja vastuväited ja seisukohad
4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul puuduvad kostja ja OK Incure osaühingu vahel lepingud, mistõttu ei ole hageja nõuded kehtivad. Kostja on kõik hageja nõuded tema vastu tagasi lükanud. III Kohtu põhjendused
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 2 2-24-116896

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi E S vastu võla nõudes.
2. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);  xxx on loovutanud nõude kostja vastu B2 Impact osaühingule (endine nimi OK Incure osaühing). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. 3 2-24-116896 Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt hagiavalduse isa 17) ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (employee income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija sissetulekute ega kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud
3. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise
4. a. kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Kohus selgitab, et VÕS § 403⁴, mis reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist jõustus juba 21.03.
5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. VÕS §-s 94 sätestatud määr oli 0% kuni 31.12.
7. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja toob välja, et ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753 eurot ja kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 2-24-116896

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta hageja kanda.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetlusdokumentidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5