Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot ning alates 25.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot ning alates 25.05.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavalduses loetletud kulutuste suurus ei vasta tegelikkusele. Tekib mulje, et kulude loetelu eesmärgiks oli kulude butafoorne suurendamine. Seega on äärmisel vajalik hagejapoolne kulude tõendamine. Kostja on seisukohal, et lastega seotud kulud on väiksemad, kui hagejad on hagiavalduses välja toonud. Kostja täidab igakuiselt lastega seonduvad kulud. Kostja selgitab, et pärast vanemate lahkuminekut on vanemad omavahel suuliselt kokku leppinud lastega suhtlemiskorra 50/50 põhimõttel. Kuni hageja I koolieani toimus suhtluskord selliselt, et ühe nädala viibisid lapsed isaga ja ühe nädala emaga. Koolieast alates jäi poeg elama isaga ja tütar emaga, kuid igal nädalavahetusel viibis tütar isa juures. Lastega seonduvad kulud kandsid vanemad võrdsetes osas. Vastavalt vanemate kokkuleppele laste ema koostas laste kulude nimekirja ja edastas selle laste isale ning laste isa kandis kulude summast pool laste ema arvele. Selliselt see toimis kuni antud aasta jaanuarini. Lisaks on kostja ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud vajaminevat. Kuna kostja ei osanud eeldada tulevikus tekkivat kohtuvaidlust, ei ole kostja kõiki kulutšekke alles hoidnud. Laste ema on asunud takistama kostjal lastega suhtlemist ning alates antud aasta jaanuarist ei ole laste ema edastanud kostjale lastega seonduvate kulude nimekirja. Seega ei ole kostja laste emale poole kulusummast kandnud. On selge, et laste ema on lastega suhtlemist takistanud tahtlikult ja seda eesmärgiga saavutada elatist maksimaalses ulatuses. Hagejate ema soov on ainuüksi maksimaalses ulatuses kostjalt raha välja nõuda. Laste ema käitumine on pahatahtlik. Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kostja täidab ülalpidamist vahetult. Laste vanemate vahel on kokkulepitud lastega suhtluskord 50/50 põhimõttel. Kostja kannab hagejate ülalpidamiskulud ka ajal, mil hagejad kostjaga viibivad. 3 Kostja leiab, et hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet piisavalt tõendanud. Tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. 2. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi 4 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja aastal 2024 tasunud elatist kokku 822,84 eurot (dtl 52), s.o keskmiselt 68,57 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osaks 34,29 eurot. 30.01.2025 on kostja tasunud detsembri elatise summas 181 eurot (dtl 78). Puuduvad tõendid, et 2025 aasta eest oleks kostja elatist hagejatele tasunud. Kohus selgitab, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise miinimumsuuruseks 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 on miinimumsuuruseks 301,74 eurot. Kuna kostja ei ole hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hagejate igakuised kulud kokku 692 eurot, s.h eluasemekulud 290 eurot, toidukulud 100 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, mobiiltelefoni kuumaksed 12 eurot, sõprade sünnipäevad (kingituste kulud) 25 eurot, juuksuri külastamine 20 eurot, meelelahutus 50 eurot, koolitarbed 10 eurot, klassifond ja ekskursioonid 25 eurot, taskuraha 30 eurot. Lisaks on hagejal I täiendavad kulud 374 euro ulatuses, sh: džuudo kuumaks 64 eurot; kimono, trenni seljakott jne 6,25 eurot; ujumise kuumaks 69 euro, ujumise trenni jaoks asjad 5,41 eurot, täiendavalt võistluste tasud: džuudo 15-25 eurot ja ujumine 15-25 eurot; psühholoog 180 eurot. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hagejate poolt väljatoodud kululiigid vajalikud arvestades ka hagejate vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieeni- ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka kooli, huvialade, meelelahutuse ja sidekulude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei 5 ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). 6.
lg 6 alusel saab elatist vähendada juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on menetluses kostjale selgitanud, et
lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus või et vanematel oleks vastav kokkulepe. Samuti ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks kohus määranud kindlaks suhtluskorda. Seega puudub alus elatise vähendamiseks
7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi
Seega puudub alus elatist
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, 6 nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hagejate igakuiste kulude kandmise osas hagejate seaduslik esindaja kirjutanud kostjale 31.05.2024 ning 14.03.2025 (dtl 73-77). Kuigi nimetatud kirjavahetused ei tõenda iseenesest järjepidevat elatise nõudmist, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Seega rahuldab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude mõlema hageja osas 1104,55 eurot. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates 25.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning hageja II kasuks elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates 25.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele 10.kuupäevaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.