Obsah (11)

§ 5§ 230§ 231§ 436§ 438§ 367§ 173§ 162§ 175§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-106219 Tsiviilasi Jarpix OÜ nõue Sander Grupp OÜ

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu ehitustööde tegemiseks. Hageja on leidnud, et tegemist on ehituse käsunduslepinguga, kostja hinnangul oli tegemist töövõtulepinguga, seega on poolte vahel vaidlus, mis tüüpi lepingu on poolte vahel sõlmitud. Kohus on selgitanud pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning arutanud pooltega vaidluse asjaolusid korraldaval istungil (dtl 129-130). 4 2-22-106219
2. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud töötulemuse saavutamisele.
3. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 järgu eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele, teenust osutab käsundisaaja.
4. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1
5. lause ja

§ 367

järgi seadusjärgset viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Samuti on võimalik VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral keelduda kohustuse täitmisest, § 111 lg 3 alusel ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

1. Pooled ei vaidle ning kohtu hinnangul on esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kohustus hageja tegema kostjale I ehitustöid. Pooled leppisid kokku, et tehtud tööde eest makstakse tasu 14 eurot tunnis ning ehitustöid teostati objektil, mis asus XXX. (dtl 26-28) Kostja oli XXX asuva ehitusobjekti peatöövõtja. Hageja teostas ehitustöid ehitusobjektil alates 07.06.2021 kuni november
3. Kostjad on leidnud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kuna ehitamine saab olla üksnes töövõtt, kuivõrd töövõtja on alati kohustatud midagi valmistama, muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk midagi ära tegema ning see midagi on tulemusena piiritletav. Hageja on kostjate nimetatud seisukohale vastu vaielnud ning märkinud, et ehitamisena ei saa mõista ainult elamu/ehitise rajamiseks sõlmitud kokkulepet töövõtu kohta, vaid ehitamine on ka tööprotsess kui selline, näiteks müüri ladumine, põranda valamine jne.
4. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Ka kostja esindaja A. K. on oma 26.05.2021 e-kirjas märkinud, et „Algselt oleks mõistlik kas käsunduslepinguga või siis oma ettevõttega.“ (dtl 26) Üheks tunnuseks, mis viitab käsunduslepingu olemasolule, on kokkulepe kulutuste hüvitamiseks osutatud teenuse puhul (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 619 p 3.6). Käesoleval juhul nähtub hageja ja kostja I kirjavahetusest, et pooled leppisid kokku, et kostja I hüvitab hagejale teenuse osutamisega seotud sõidu- ja majutuskulud. „Nüüd olen rakendanud, et korra kuus ostab paagi kütust täis. Mitte ei anna raha, vaid just ostan ise kütust, sest sellega saab piisavalt tööl käia ja vähemalt osaliselt on garanteeritud, et keegi ei ütle, et ei saa tööle. Majutus on alati minu organiseerida, sellepärast keegi muretsema ei pea.“ (kostja I 30.05.2021 e-kiri, dtl 27).
5. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole välja toonud, ega tõendanud, millises töö tulemuses on pooled kokku leppinud ja millise tulemuse pidi hageja kostja huvides saavutama VÕS § 635 lg 1 järgi ning mis on töö tulemuse hind ehk tasu tulemi eest. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja pidi ehitama kostja I juhiste järgi, kostja I määratud aegadel ja kostja I arvel. Samuti kuulusid töövahendid kostjale (kostja esindaja 26.05.2021 e-kiri: „Kõik töövahendid oleksid minu poolt, k.a tööriided“ (dtl 26)). 5 2-22-106219
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja tegi kostja objektil tööd käsunduslepingu alusel.
7. Hageja nõuab hagiavalduses töötasu perioodil 06.09.2021-05.11.2022 tehtud tööde eest. Hageja on välja toonud loetelu, milliseid töid hageja vaidlusalusel perioodil teostas. Hageja on välja toonud, et perioodil, milliste tööde tegemise eest hageja tasu nõuab, teostas hageja järgnevaid üldehitustöid: palgi plommimistööd; katuse siseroovituse ja aurutõkke paigaldus; vintskappide külgmiste sarikate tegemine; salapulkade paigaldus; katuse distantsliistu ja aluskattematerjali paigaldus; otsaviilude karkassi tegemine; katuse roovituse paigaldus; otsaviilude villa ja tuletõkke paigaldus; OSB paigaldus; tuuletõkke ja distantsliistu paigaldus; vintskapi katuse roovituse loodimine ning eterniidi paigaldus.
8. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. V. ütlustega tõendatud, et hageja vaidlusalusel perioodil kostja ehitusobjektil töid teostas. Tunnistaja vastas 22.01.2025 istungil küsimusele, et kas J. P. (hageja seaduslik esindaja) tegi perioodil september kuni november 2021 XXX asuva elamu ehitusöid? – „Jah.“ Tööde osas märkis tunnistaja: „Katusetööd kindlasti, sarikate paigaldusest kuni tuulekasti laudade paigaldamiseni. Kõik tööd, mis vahele jäävad võttis osa. Ma täpselt ei mäleta mis töid kõiki tehti, aga otsaviilud, tuulekastid. Kui tehti plommimistöid ja tappimistöid sel perioodil, kõik need tööd tegi J. või juhendas neid./…/ J. osales kõigil töödel alates juuni kuust kui leping sõlmiti ja oli viimane mees XXXl kes ära läks. Kõik tööd, mis jäävad vundamendi renoveerimisest kuni viimaste katteplekkide paigaldamiseni, kõikides nendes töödes J. osales. Ta ei teinud üksi, kui osales nendes töödes. Mulle presenteeriti J. t kui objektijuhti. Kui A. t polnud, siis suhtlesin J. ga või J. otse minuga.“ (istungi protokoll 00:38:59, dtl 231)
9. Poolte vahel oli kokkulepe, et tehtud tööde eest tasumine toimub tunniaja arvestusega. Töötunni arvestuse esitas hageja kostjale koos arvete. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et töödega alustades esitas hageja kostjale I arveid 11 päevaste perioodide kohta ning alates 25.07.2021 esitas hageja arveid iganädalaselt, nagu pooled olid kokku leppinud (dtl 29, 113121). 29.08.2021 leppisid pooled kokku, et hageja lisab osutatud teenuse eest esitatud arvetele ka töö tegemiseks kulunud aja arvestuse – „Saada mulle palun edaspidi arvetega koos ka tunnid“ (kostja 29.08.2021 sõnum hageja seaduslikule esindajale, dtl 124).
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni septembrini esitatud arved on kostjate poolt tasutud (dtl 122-123). Perioodil september-november 2021 tehtud tööde esitatud arveid kostjad tasunud ei ole (dtl 31-46). Kostjad leiavad, et hageja on oma tehtud tööde eest tasu kätte saanud ning kostjad ei võlgne hagejale midagi. Samuti on kostjad keeldunud maksmast perioodil september kuni november 2021 esitatud arvete eest, kuna leiavad, et hageja tunniaja arvestus ei ole õige. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostjad oleks tundide arvu täpsustanud. Mõistlik võlgnik oleks VSÕ § 6, 7 tulevalt pidanud koheselt märkima, milline on tema arvate siis õige tunniarvestus või miks teise poole tunniarvestus on vale. Käesoleval juhul on kostjad esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, et nende hinnangul on tunniaja arvestus vale. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esindaja A. K. oma 22.10.2021 kirjas kirjutanud: „Tere! Palun saada esmaspäevaks viimased tunnid ka ära. Vaatan need üle ja hakkan võlgnevust likvideerima esmaspäevast alates. Tallinn maksab mingi % esmaspäeval ära. K. iga hakkan homme rääkima edasisest.“ ( dtl 181)
11. Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud on, et hageja tegi vaidlusalusel perioodil kostja ehitusobjektil töid. Hageja on välja toonud, et kostjad ei ole tehtud tööde osas hagejale pretensioone esitanud. Samuti ei ole kostjad käesolevas menetluses välja toonud, et hageja poolt teostatud tööde osas oleks neil pretensioone. Kohus leiab, et kostjate vastuväited teostatud tööde ning tööaja osas on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti leiab kohus, et tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei teostanud ehitusobjektil töid üksinda ning objektil viibisid 6 2-22-106219 ka kostja teised töötajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tasu nõue tehtud tööde eest on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
12. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
13. 23.07.2021 leppisid hageja ja kostja I kokku, et kostjale I esitatud arvete eest tasub kostja II, kuna kostjal I oli äritegevuses ajutisi probleeme. Kostja I on oma 23.07.2021 e-kirjas kirjutanud: „Ma pean paluma, et sa arve ümber teeksid. Sander Grupp OÜ-le. /…/ Ühesõnaga palun tee arve ümber ja hakkagi edaspidi tegema teisele ettevõttele arveid, seal ei ole mingeid probleeme ja ei teki takistusi.“ (dtl 29). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lugeda kostjad solidaarvõlgnikeks ning, et kostja II on hageja ja kostja I sõlmitud lepinguga ühinenud.
14. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5125,63 eurot.
15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 33.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjatelt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 3724,50 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3129,50eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 264-266). Kostjad on hageja menetluskuludele vastu vaielnud ja paluvad need jätta tähelepanuta, kuna hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult. Kohus on siiski seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja menetluskulude suurus kindlaks määrata.
2. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 595 eurot. 36.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

1. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 28,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), kokku 3129,50 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.
2. Ajakulu osas leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:
3. Nõupidamine kliendiga, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (21.02.2022) 1 tund, Pärnu Maakohtu 04.03-.2022 kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile (16.03.2022) – 0,5 tundi – kohtus on seisukohal, nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda mitte rohkem kui 1 tund; 7 2-22-106219
4. Nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, hagiavalduse kohtule esitamine (30.03.2022) – 2,5 tundi – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
5. Kostjate 18.04.2022 vastusega esmane tutvumine (26.04.2022) – 0,25 tundi - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
6. Hageja 09.05.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (09.05.2022) – 3 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
7. Kostjate 24.08.2022 vastusega tutvumine (25.08.2022) – 0,2 tundi – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
8. Hageja 18.10.2022 seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine (18.10.2022) – 1 tund – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
9. Kohtuistungiks valmistumine (27.09.2022 ja 25.10.2022) – 1 tund, 26.10.2022 kohtuistungil hageja esindamine – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
10. Hageja 16.11.2022 seisukoha ja taotluse koostamine, kohtule esitamine (14.11.2022 ja 16.11.2022) – 3,75 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
11. Kostjate 06.12.2022 seisukoha ja taotlusega tutvumine, nõupidamine kliendiga (09.12.2022) – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
12. Hageja 23.12.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (19.-20.12.2022 ja 23.12.2022) – 10 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, siis on märgitud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 4 tundi;
13. Kohtuistungiks valmistumine (21.01.2025) – 1 tund, 22.01.2025 kohtuistungil hageja esindamine – 1,75 tundi – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
14. Hageja menetluskulude nimekirja koostamine (14.02.2025) – 0,5 tundi - kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
15. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 19,95 tunni ulatuses.
16. Kostjatelt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 2789,50 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 2194,50 eurot (19,95 x 110). 53.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik 8 2-22-106219 Tln Rkk 03.10.2025 määruse RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Uue-Kubja OÜ ja Muudatus OÜ Pärnu Maakohtu 11.03.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud solidaarselt UueKubja OÜ ja Muudatus OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9