Hageja ei ööbi isa juures, kuna ta oli sunnitud magama isaga ühes voodis. Lisaks naaseb laps isa juurest sageli määrdunud ja katkiste riietega, mis tekitab täiendavaid kulusid. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 908,83 eurot, s.h eluasemekulud 83,33 eurot; koolikulud (s.h kooli reisid) 85 eurot, muusikakool 80 eurot; jalgpall, huviring koos sõitmisega võistlustele 120 eurot; söögikulud 240 eurot, riided 100 eurot, raamatud ja kantseleikaubad 30 eurot, koolifond 5,5 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot; hügieenitarbed 35 eurot; vaba aeg ja taskuraha 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja vaidles tema vastu suunatud nõudele täies ulatuses vastu. Alates 2024 aasta juulist kuni septembrini elas laps vaheldumisi 2 nädala kaupa kord ema kord isa juures. Pärast septembrit hakkas hageja ema takistama lapsel isaga suhtlemist ega ei lasknud lapse isaga elada. Kostja juures elades on lapsel kõik elamiseks ja õppimiseks vajalik (sh kirjutuslaud, voodi ja muu elamiseks, õppimiseks ja arenemiseks) olemas. Lapsega seotud püsiva iseloomuga kostja kuludeks on transpordikulud, kulutused riietele ja jalatsitele, toidukulud, eluaseme kulud (sh 2 kõrvalkulud), lapse huvitegevusega seotud kulud, reisimine, vabaaja veetmine, meelelahutus, koolitarbed jne. Lapse ülalpidamisega seoses kandis kostja lapsega seoses keskmiselt 200 kuus. Lisaks eelviidatud kuludele tegi kostja lapse emale lapsega seonduvalt igakuiselt elatise ülekandeid keskmiselt summas ligikaudu 300 eurot. Ülaltoodust tuleneb, et kostja osa lapse eest hoolitsemise ja ülalpidamisega moodustas keskmiselt ca 500 eurot kuus. Käesoleva vaidluse lahendamisel peaks arvestama ka seda, et kostjal on olemas teine alaealine laps D. J., kes on kostja ülalpidamisel. Juhul kui kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja elatist, osutuks kostja teine alaealine laps seaduse alusel arvutatud elatise summa ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (hageja). Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. 2. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
3 4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja perioodil 30.10.2024 kuni 10.07.2025 tasunud elatist (sh hageja laager 220 eurot) kokku summas 2490 eurot (dtl 44), siis on igakuiselt need summad olnud siiski üldjuhul miinimumist väiksemad. Kohus selgitab, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise miinimumsuuruseks 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 on miinimumsuuruseks 301,74 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe miinimumist väiksemate summade tasumises. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 908,83 eurot, s.h eluasemekulud 83,33 eurot; koolikulud (s.h kooli reisid) 85 eurot, muusikakool 80 eurot; jalgpall, huviring koos sõitmisega võistlustele 120 eurot; söögikulud 240 eurot, riided 100 eurot, raamatud ja kantseleikaubad 30 eurot, koolifond 5,5 eurot, ravimid ja vitamiinid 30 eurot; hügieenitarbed 35 eurot; vaba aeg ja taskuraha 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid vajalikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieeni- ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka kooli ja huvialadega seotud kulutusi ega ka kulutusi vabale ajale. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise 4 väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). 6.
lg 6 alusel saab elatist vähendada juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on menetluses kostjale selgitanud, et
lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus või et vanematel oleks vastav kokkulepe. Samuti ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks kohus määranud kindlaks suhtluskorda. Seega puudub alus elatise vähendamiseks
7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma teise lapse ülalpidamiskohustusele ning esitanud tõendi, mille kohaselt tasub ta teisele lapsele elatist summas 270 eurot ja katab tema mobiiltelefoniside teenustega kaasnevad kulud igakuiselt summas 12 eurot (dtl 45). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et elatise väljamõistmisel jääks tema või tema esimene laps varaliselt vähemkindlustatuks. Kostja ei ole menetluses esitanud ka väidet selle kohta, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist oma lastele miinimummääras tasuma. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 5 Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
alusel ning hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud miinimummäära ulatuses.
Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel alates 19.05.2025 hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 03.06.2025 tasutud 270 eurot ja 03.07.2025 tasutud 310 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.