← Eesti

2-24-15809/12

Obsah (5)§ 101§ 99§ 100§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 29. september 2025. a Tsiviilasja number 2-24-15809 Tsiviilasi D. A. ja M. A. hagi V. A. vastu elatise nõu

§ 101lg 7).

Alates D. A. täisealiseks saamisest ei vähendata M. A. elatist 15% võrra (

§ 101lg 7).

  1. Igakuise elatise summa muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja
  4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
  5. Elatis tuleb tasuda K. A.i arvelduskontole nr XXX ette vastava kuu
  6. kuupäevaks, viidates selgituses aastale ja kuule, mille eest elatist makstakse ning kumma lapse elatisega on tegemist.
  7. Välja mõista V. A.lt perioodi 17.10.2023 kuni 28.09.2025 eest D. A. kasuks elatis 2-24-15809 6320,58 eurot ja M. A. kasuks elatis 5319,97 eurot.
  8. Jätta hagi rahuldamata kummagi hageja elatise nõudes 350 euro ulatuses.
  9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
  10. D. ja M. A. esitasid 17.10.2024 hagi V. A. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Hagejaid peab ülal nende ema. Kostja elab ja töötab enda sõnade kohaselt välismaal. Kostja ei osale laste elus mitte mingilgi määral ega tasu elatist. Kahe ja poole aasta jooksul on ta ühel korral saatnud kummalegi lapsele sünnipäevakingiks ülekandega 400 eurot. Hageja hinnangul ei ole see arvestatav elatisena. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatise miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest, s.o 17.10.2024 igakuiselt kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti taotlevad hagejad tagasiulatuva perioodi 17.10.2023-16.10.2024 eest elatise väljamõistmist D.´ile 3319,23 eurot ja M. 2821,35 eurot. Hagejad taotlevad määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu
  11. kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. Hagejad leiavad, et tagasiulatuval perioodil kummalegi lapsele kantud 400 eurot on sünnipäevakink, mitte elatis. Kostja on teinud ülekanded selgitusega "M. HB" ja "D. HB", mis tähendavad "M. Happy Birthday" ja "D. Happy Birthday". Maksete kuupäevad langevad kokku laste sünnipäevadega. Kostja on teinud järjepidevalt igal aastal üksnes ühe ülekande hagejate sünnipäeva puhul ning puuduvad igakuised maksed, mis iseloomustaksid elatise tasumist.. Kostja seisukoht
  12. Kostja ei vaidle vastu miinimummääras elatise nõudele nii alates hagiavalduse esitamisest kui ka tagasiulatuval perioodil. Kostja vastuväited seisnevad vaid selles, et ta leiab, et kummagi lapse sünnipäeval (s.o vastavalt 07.05.2025 ja 29.04.2024) tehtud makse tuleb lugeda 25 euro ulatuses sünnipäevakingiks ja ülejäänud ulatuses elatiseks. Sega tuleb 375 eurot kummagi lapse elatise võlgnevusest maha arvata. Pärast lahutamist ei ole vanemad suutnud elatise tasumises kokku leppida. Kostja tasutud ühekordset makset kummalegi lapsele tuleb käsitleda elatisena, mida sai laste ema kasutada 2

(6)2-24-15809 laste huvides ja vajadusteks. Asjaolu, et maksele on lisatud lühend „HB“ (ehk „Palju õnne“!) ei tahenda, et kogu summa on mõeldud ainult kingitusena. Kõnesolevaid makseid tehes pidas kostja silmas ka laste (hagejate) sünnipäevi, kuid tasus samal ajal ka elatist nende huvides. Kostja hinnangul on ebamõistlik ja eluliselt ebausutav, et lapse sünnipäevakingituse maksumus on summas 400 eurot, kuna see ületab igakuiselt lapsele makstava elatise suurust. Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejad kostja lapsed. Vaidlus puudub selles, et hagejad elavad kostjast lahus. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 6. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

7. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Tuvastamaks, kas kostja on andnud ülalpidamist nõutud ulatuses, tuleb kohtul teha kindlaks, milline on hagejate puhul elatise miinimummäär, arvestades

§ 101lg-test 4-7 tulenevaid erisusi.

8. Miinimumelatise suurust võivad mõjutada eeskätt

§ 101lg-tes 5-7 toodud asjaolud. Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et laste kulud on osaliselt kaetud 3

(6)2-24-15809 riikliku lapsetoetusega (

§ 101lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus.

Puudub vaidlus, et kostja lastega ei kohtu. Seega ei kuulu praegusel juhul elatise suuruse arvestamisel kohaldamisele

§ 101lg 6.

Kohaldamisele kuulub

§ 101

lg 7 ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusesevahe on väiksem kui kolm aastat. 9. Eeltoodust ning

§ 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hagejate puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 17.10.2023-31.03.2024 D. 260,33 eurot ja M. 221,28 eurot; ajavahemikus 01.04.2024-31.03.2025 D. 287,72 eurot ja M. 244,56 eurot ning alates 01.04.2025 D. 301,74 eurot ja M. 256,48 eurot.

  1. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole maksnud lastele igakuiselt elatist ning ka kostja poolt väidetavalt tehtud elatise makse ei ole vähemalt miinimumelatise suuruses. Seega ei ole kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, on ülalpidamiskohustust rikkunud ja elatise väljamõistmine on põhjendatud.
  2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 29.04.2024 ja 07.05.2025 makseid (dtl 12-13) tuleb lugeda sünnipäevakingiks või osaliselt sünnipäevakingiks ja osaliselt elatise makseks. Vaidlus puudub selles, et osas, milles summad saab lugeda sünnipäevakingiks, ei saa makseid lugeda elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb lugeda 400 euro suurusest ülekandest kummagi lapse kingiks 25 eurot ning ülejäänud ulatuses tuleb lugeda, et makstud on elatist. Hagejad leiavad, et tegemist oli kogu ulatuses kingitusega. Kohus märgib, et hageja seisukohta toetab maksekorralduse selgitus, ühel juhul „D. HB“ ning teisel juhul „M. HB“. Usutav on hagejate selgitus, et lühend HB saab tuleneda inglisekeelsest Happy Birthday ja viidata seega sünnipäevaõnnitlusele (selles puudub poolte vahel ka vaidlus). Kui kõrvutada seda veel faktiga, et ülekanne on kummalegi lapsele tehtud lapse sünnipäeval, siis näib usutav, et tegemist oligi sünnipäevakingiga. Samas nõustub kohus kostjaga selles, et sünnipäevakingituse maksumus summas 400 eurot on tavatult suur ning olukorras, kus muid makseid vanemalt ei tehta, ei saa seda pigem lugeda täies ulatuses kingituseks. Olukord oleks teistsugune siis, kui kostja teeks kas regulaarselt elatise makseid või mõnel korral aastas selliseid makseid, mis on mõeldud pikema perioodi elatise maksmiseks piisavas summas. Ka asjaolu, et rahasumma on kantud kummalegi hagejale just hageja sünnipäeval ja viitega sünnipäevakingile, ei välista, et osaliselt oli tegemist elatise maksega. Seega võib lugeda, et mingi osa sellest oli lapse kingiks.
  3. Kostja toob välja, et nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses on korduvalt avaldatud arvamusi ja seisukohti, mille kohaselt laste sünnipäevakingi tavapäraseks maksumuseks on 15-20 või 20-30 eurot. Hageja on leidnud, et viide teiste laste kinkide suurusele ei ole kohane. Kohus nõustub hagejaga ning märgib, et kostja viidatud
  4. a artikkel räägib laste poolt teistele lasteaiakaaslastele tehtavatest kinkidest, mitte vanemate poolt tehtavatest kinkidest. Ühelt poolt on elukallidus vahepeal oluliselt tõusnud, teisalt ei saa teha antud artiklist järeldust selle kohta, millised summad kulutavad vanemad enda lastele kinkide tegemiseks. Üldtuntud asjaoluks saab lugeda, et vanemate enda tehtavate kinkide maksumus ületab teiste laste tehtud kinkide maksumust mitmekordselt. Olenevalt pere majanduslikust seisundist võib olla tavapärane nii mõnekümne kui ka mõnesajaeuro suurune kink - uus telefon või tahvelarvuti, elektriline mänguauto, elektroonilised mänguasjad, tõukeratas, jalgratas jne. Sünnipäevakingi suurem maksumus tuleneb sageli ka sellest, et sünnipäevaks kingitakse lapsele tavaliselt suurema väärtusega esemeid, mille soetamine on nagunii vajalik. Lapse 4

(6)2-24-15809 kasvades need summad eelduslikult vaid suurenevad. Kuna esitatud teabe kohaselt kostja töötab palju, võib eeldada, et ta saab endale lubada ka vähemalt keskmise väärtusega kinke. Kostja väidete kohaselt on kostja maksnud hagejate seaduslikule esindajale laste sünnipäevade puhul ja ka väljaspool seda erinevaid summasid (enamasti sularahas), kuid alati on lähtutud põhimõttest, et kingi rahaline maksumus jääb suurusjärku 20-30 eurot. Taolised väited on samas paljasõnalised, taoliste kinkide kohta ei ole tõendeid esitatud. Hageja on omakorda kinnitanud, et kõik ülekanded on tehtud kord aastas hagejate sünnipäeval, hagejad ei ole samas kinnitanud, et sularahamakseid ei toimunud ja muid kinke ei tehtud. Hagejate väite kohaselt on kostja teinud igal aastal makseid sünnipäevaks, hageja on selle kohta esitanud ka tõendid, s.o 07.05.
  1. a maksekorraldus summas 400 eurot selgitusega „Transfer to D.“ ja 29.04.2025 maksekorraldus summas 400 eurot selgitusega „Transfer to M.“ (dtl 72-73). Varasemate kinkide kohta ei ole samas kumbki pool tõendeid esitanud. Asjas esitatud väidetest ja tõenditest ei nähtu, milline on kostja tehtava tavapärase kingi suurus. Ka ei nähtu, et kostjal oleks kombeks teha igal aastal lastele 400 euro suuruseid (või sarnases summas) kingitusi.
  2. a tehtud maksete korral ei ole selgituses viidet sünnipäevale, kuigi ülekanded on tehtud laste sünnipäeval. See, et
  3. a tehtud 400 euro suurused maksed olid ühekordsed ja mitte igakuised, ei tähenda, et neid ei saaks lugeda elatise makseks. Ka sellest, et taolised maksed on tehtud ka aastal 2025, ei saa lugeda, et tegemist oli üksnes sünnipäevakingiga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kummagi lapse puhul tuleb lugeda 400 euro suurusest maksest sünnipäevakingiks 50 eurot ning 350 eurot tuleb lugeda elatise makseks.
  4. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid miinimummääras elatise nõudele.
  5. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi osaliselt ja mõistab välja elatise. Selguse mõttes mõistab kohus tagasiulatuva elatise välja kuni 28.09.2025 ja edasi alates 29.09.2025.

§ 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: D. A. elatis kokku oli ajavahemikus 17.10.202328.09.

  1. a 6670,58 eurot ning M. A. elatis kokku 5669,97 eurot. Lähtudes kostja vastuväidetest loeb kohus sellel perioodil elatise tasutuks kummagi hageja puhul summas 350 eurot. Elatise võlgnevus on seega D. A. puhul 6320,58 eurot ja M. A. puhul 5319,97 eurot. Kohus jätab hagi seega rahuldamata kummagi hageja osas 350 euro ulatuses.
  2. Alates 29.09.2025 mõistab kohus kostjalt välja D. A. kasuks elatise 301,74 eurot kuus ning M. A. kasuks 256,48 eurot. See vastab kehtivale

§ 101

kohasele elatise määrale, arvestades lapsetoetust ning noorema lapse puhul elatise vähendamist 15% võrra. Alates vanema lapse täisealiseks saamisest ei tule noorema lapse puhul enam elatise summat 15% võrra vähendada. 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg 1 kohasest menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata. 5

(6)2-24-15809 /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.