Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 19. september 2025.a, Tallinn Tsiviilasi C. R. K. hagi K. K. vastu ela

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 14.05.2025.a kohtule hagi K. K. vastu elatise nõudes. Hageja elab koos emaga. Hageja soovib elatist miinumumsummas alates hagi esitamisest. Hageja on varasemalt pöördunud kohtusse ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (24.03.2025). Laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus (dtl 38). Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja vaidleb hagile vastu, ning avaldab, et on hagejale elatist maksnud (dtl 62). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud maksekorraldused perioodi oktoober 2023-mai 2025 osas, mille kohaselt on ta lapsele maksnud elatist 250 eurot kuus. Kohtu selgitused menetlusosalistele
5. Kohus on andnud pooltele tähtaja oma vastuväidete tõendamiseks (dtl 83). Kohus on pooltele selgitanud, et tegemist on miinimumelatise nõudega, mistõttu selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus palus samuti kostjal avaldada, millises summas on ta hagejale elatist maksnud menetluse ajal. Hageja avaldas kohtule, et lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale (dtl 86). Kostja selgitas, et ta on lapsele tasunud elatist summas 250 eurot kuus ka menetluse ajal. Samuti on ta hagejale ostnud mootorratta (3600 eurot) ja tasunud selle hobiga seonduvaid kulusid. Kostja avaldas, et tal on tütar L. K. (XXX-aastane), kes lõpetas küll gümnaasiumi ja asus õppima ülikooli, kuid tasub ka temale elatisraha. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

7.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.
2. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Lõike 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kostja on avaldanud, et ta on hagejale ostnud mootorratta (3600 eurot), samuti tasunud selle hobiga seonduvaid 2 kulutusi. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal on lapse emaga kokkulepe, mille kohaselt lapsele antakse elatist muul viisil kui rahas. Hiljemalt hagi ja sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, on hageja andnud teada, et soovib elatist rahaliste maksete näol. Eeltoodust tulenevalt, ei ole kostjal võimalik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
11. Kohus on pooltele 18.08.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostjal on täisealine tütar (L. K., XXX-aastane). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjalt oleks välja mõistetud elatis täisealise L. K. ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasub elatist L. K.le. PKS § 98 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestuses esimesel kohal alaealine laps. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 3 jj). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13). Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud elatist alates aprillist
12. Seetõttu tuleb hagejale välja mõista alates 01.04.2025 elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele
13. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad asjaolud. Kohus on andnud kostjale 10.09.2025 tähtaja (dtl 93), tõendada, millistes summades on kostja maksnud hagejale elatist menetluse ajal. Kohus selgitas, et tasaarvestab väljamõistetavast elatisest kostja poolt juba tasutud summad. Kostja kohtule vastanud 3 ei ole. Vaidlus puudub, et kostja on teinud hagejale makseid perioodil märts-juuni 2025 summas 250 eurot kuus (dtl 79). Elatist makstakse järgneva kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4), mistõttu loeb kohus nimetatud tõendiga tõendatuks, et 05.02.2025 tasus kostja elatist märtsi eest, 29.03.2025 aprilli eest, 06.05.2025 mai eest ja 01.06.2025 juuni eest.
17. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi miinummääras, kuulus aprillis, mais ja juunis tasumisele 301,74 eurot igas kalendrikuus, kokku 905,22 eurot. Kostja on nimetatud perioodil tasunud elatist 750 eurot, s.o 155,22 eurot vähem. Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis, et jooksev elatis miinumummääras kuulub tasumisele alates juulist
18. Perioodi 01.04.2025-30.06.2025 elatise mõistab kohus kostjalt välja kindla summana.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette H. K. arvelduskontole nr XXX märkides maksekorralduse selgitusse „C. R. K. elatis“. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 23.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 24. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 4