← Eesti

2-24-16905/27

Obsah (6)§ 62§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16905 Tsiviilasi Wikmani

§ 62lg 2).

1 HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:  mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6 299,12 eurot;  mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1 685,37 eurot.
  2. Hagi kohaselt müüs Wikmani LT OÜ (edaspidi hageja) ŠVESTEN OÜ-le (edaspidi kostja) 19.12.2022 sõlmitud müügilepingu nr XXX alusel toidukaupa. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohustus kostja hagejale kauba eest tasuma 14 päeva jooksul peale arve saamist. Hageja esitas kostjale kauba eest arveid summas 6 799,12 eurot.
  3. Kostja on tasunud arve nr 322106 osaliselt summas 500 eurot (arve jääk 924,09 eurot). Ülejäänud arved on täies mahus tasumata. Seega, hagi esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 6 299,12 eurot, mis on kostja põhivõlaks.
  4. Hageja ja kostja on lepingu punktis 8.1 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seisuga 07.11.2024 (hagi esitamise aeg) on hageja arvestanud viiviseid kokku 1 443,67 eurot, mille palub kostjalt välja mõista. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
  5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja märgib oma vastuses järgmist - kostja pole kunagi saanud hagis toodud kaupu, arvete väljastamine ei kinnita kauba üleandmist (dtl 65). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. VÕS § 208 lg-s 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
  7. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.12.2022 müügilepingu nr XXX, mille alusel müüs hageja kostjale toidukaupa. Väited on tõendatud poolte vahelise lepinguga, mis on kohtule esitatud (dtl 6-8). Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 mõttes.
  8. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohustus kostja hagejale kauba eest tasuma 14 päeva jooksul peale arve saamist. Hageja esitas Kostjale kauba eest arveid summas 6 799,12 eurot. Väide on tõendatud arvetega (dtl 10-23).
  9. Kostja on tasunud hagejale 500 eurot (dtl 25), ülejäänud osas on arved hageja väiteil täies mahus tasumata.
  10. Kohus selgitas hagejale eelmenetluses, et hagi rahuldamise eelduseks on kauba üleandmine kostjale (VÕS § 208 lg 1) (dtl 68). Kohus palus hagejal selgitada, kas ja millal on ta kauba kostjale üle andnud ning tegi ettepaneku oma väiteid tõendada. Hageja selliseid tõendeid ei esitanud ja möönis ka istungil, et tal selliseid tõendeid ei ole. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja on tasumata arvetel märgitud kaupa tellinud ja kauba kätte saanud, jätab kohus hagi põhinõude osas rahuldamata. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja on kunagi millegi eest hagejale tasunud. Varasemad ärisuhted, tellimused ja tasumised ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega tõenda arvetel 2 märgitud kaupade saamist. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja rikkumist ja jättis põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka kõrvalnõuded. Menetluskulude jaotus 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot. 12.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.